Arktika ekspeditsioon
JUHTKIRI
Eestlased taas külmadesse vetesse
1919–2020 korraldasid Eesti Meremuuseum ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonid eduka mereekspeditsiooni Antarktikasse. Reisiga tähistasime jäise mandri avastamise 200. aastapäeva ja andsime oma panuse kodanikuteadusesse, kogudes teekonna vältel erinevaid andmeid Eesti teadlastele. Reisil osales üle 20 teadlase, kelle töö on üht- või teistpidi merega seotud.
Kui Antarktika reis lõppes, lootsime teekonda kohe jätkata Arktikas, aga COVID tegi meie plaanidesse oma korrektiivid.
Sel suvel teeme uue katse. Kui kehtestatud piirangute tõttu ei õnnestu meie esialgne plaan läbida ühe navigatsioonihooajaga nii Kirde- kui ka Loodeväil, siis Arktikas on piisavalt vaba vett, kus saame täita oma reisi eesmärke.
Meie fookus on globaalsel soojenemisel. Arktikas on see eriti nähtav – soojenemine on siin teadlaste hinnangul kaks korda kiirem kui mujal maailmas. Sellel on oletatavasti palju eri põhjuseid – ühte neist, metaani hulka merevees, tahame ka meie aidata uurida. Meid juhendab selles Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Martin Liira, kes on probleemi uurimisega tegelenud Svalbardil. Kogu meie teadusprogrammi aitab koordineerida TalTechi teadusprorektor Maarja Kruusmaa.
Meie aluseks on taas vana hea terasest purjelaev „Admiral Bellingshausen“, kes võtab korraga pardale 12 meremeest-naist, kellest mitu, eesotsas jahtkapten Priit Kuusega osalesid ka Antarktika reisil ja on nüüd laeva Nasval uueks reisiks ette valmistanud.
Selgi korral tahame pakkuda kaasaelamisvõimalusi meie kodustele jälgijatele. Meil on lepingud ajalehega Postimees ja Kuku raadioga. Kambas on meremees-operaator CJ Kask, kelle vedamisel toodame Telia tellimusel uue reisisarja. Me tahame teieni tuua tõsise teadustegevuse Teravmägedel, ajalooliste ekspeditsioonide edu- ja uppumislood, jäämägede ilu Gröönimaa ümber, üksikud ja karmid jäised jäämeresaared oma liustike ja igikeltsaga, jääkarud ja morsad, vaalad ja punakael-lagled.
Usun, et samavõrd põnev saab olema jälgida meeskonna vastupidamist karmides tingimustes, võitlust jääväljade, külma ilma ja koduigatsusega.
Tiit Pruuli ja „Admiral Bellingshauseni“ laevapere
- Antarktika 200
- Arktika ekspeditsioon
- eesti meremuuseum
- globaalne soojenemine
- gröönimaa
- Kirdeväil
- Loodeväil
- Maarja Kruusmaa
- Martin Liira
- MTÜ Thetis Ekspeditsioonid
- Priit Kuusk
- purjejaht „Admiral Bellingshausen“
- teadustegevus
- Telia reisisari
- Teravmäed
- Tiit Pruuli
Selles numbris
- GO Reisiajakiri 88 - Aprill 2021
- TOOTEUUDISED
- Arktika leidlik naaber Eesti kandideerib Arktika Nõukogu vaatlejaks
- Mis on Arktika?
- Polaarrändur Timo Palo: „Lumi ja jää on minu elemendid.“
- Indrek Kivi – Antarktikast Arktikani
- Venemaa Arktika põhjarahvad
- Baltisaksa polaaruurijate panus Arktika geograafilisse uurimisse
- Alaska sõbrad Wrangellid
- Edela-Alaska maskide uus elu
- Põhjarahvaste esemed Eesti Rahva Muuseumis
- Arktika uurijaid – Tartu Ülikooli kasvandikud ja teadlased
- Arktika ilu ja valu
- Igikeltsa uurimisest
- Eestist pärit mehed Põhja-Jäämerel ja Obi jõel
- Eesti polaarkaptenid – legendaarsete Arktika ekspeditsioonide päästjad
- Matvei Kõvamees – polaarmeremees Muhu saarelt
- Caesar Kaljo – väsimatu saarlasest polaaruurija
- Polaaruurija Rein Männik
- Loodus ja linnud Arktikas. Tiit Randla meenutusi aastaist 1974–1983
- Toomas Asser jääkarude sünnikodus
- Arktika raamatutest
1 kommentaar
-
Juta Heinsaar
23. veebruar 2025 kell 10:12
Lisa kommentaar
Minu kallis vanaisa. Mäletan teda ajast, mil ta töötas Saare Kombinaadis fotograafina, aga ka orkestrijuhina. Ta oli tagasihoidlik mees, eks see pikk vangistus oli jätnud temale väga sügava haava hinge, samuti tema perele. Tema abikaasast Hildast oleks kirjutada palju, ta kasvatas üksinda kuute last kui vanaisa Siberis vangilaagris viibis, teda majutati julgeoleku poolt oma abikaasast lahutama, ähvardati, et vastasel juhul ei saa ta tööd, ta keeldus ja ootas oma Caesari ära. Huvi maalimise vastu olen pärinud vanaisalt.