Go Puhkus Go Blogi Go Elamus Go Pood Go Incoming

GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

TELLI GO REISIAJAKIRI!
GO Reisiajakiri 88

Alaska sõbrad Wrangellid

Timo Tamm
21. aprill 2021

Wrangellide suguvõsale kuulunud esemeid ja arhivaale on Eesti Ajaloomuuseumis arvukalt. Neid leidub nii võõretnoloogia, relva-, trükiste-, kultuuriloo kui ka kunstikollektsioonis, Wrangellidega seotud dokumendid on hoiul muuseumi arhiivkogus.

Üheks huvitavamaks osaks suurele baltisaksa suguvõsale kuulunud materjalide seas on tuntud maadeuurija, Venemaa Ameerika alade (Alaska) kuberneri ja hilisema mereministri, Roela mõisniku admiral Ferdinand von Wrangelli ning tema järeltulijatega seotud pärand. Eriline tähelepanu on saatnud Ferdinand von Wrangelli ja ta abikaasa Elisabethi poolt Alaskalt Eestisse toodud etnoloogilisi esemeid, mis on tänapäeval nii tänu oma vanusele kui ka päritolule väga haruldased kogu maailmas.

 

Wrangellidega saab seostada umbes 50 museaali

Baltisaksa päritolu maailmarändurite, misjonäride, tsaariarmee ohvitseride, kõrgete ametnike ja teadlaste poolt 19. sajandil „kaugetelt maadelt kaasatoodud huvitavaid esemeid“ ühendavas võõretnoloogia kollektsioonis, kus kokku on üle tuhande museaali, võib Wrangellidega seostada umbes viitkümmet. Täpsemat määratlust anda on küllaltki keerukas, sest Wrangellide kogutud esemed on muuseumi jõudnud eri aegadel ja eri teid pidi. Tihti on vanadele registreerimisdokumentidele annetajaks märgitud hoopis Ferdinand von Wrangelli äi, parun Wilhelm von Rossillon, paljud väärtuslikud uunikumid on aga kunagi kuulunud raeapteeker Johann VIII Burchardi erakollektsiooni.

 

Tihe ja isiklik side Alaskaga

Ferdinand ja Elisabeth von Wrangelli pärandi muudab unikaalseks asjaolu, et nad elasid Alaskal mitu aastat ning nende suhted kauge koloonia elanikega kujunesid märksa lähedasemaks kui paljudel teistel läbisõitnud ametnikel, kaupmeestel või maadeavastajatel. Oma rolli mängis kindlasti ka abielupaari eelarvamustevaba avatus ning huvi ümbritseva looduse ja kohalike inimeste vastu. Erilise soojuse ja tähelepanu osaliseks sai Elisabeth, kes omal soovil külastas paljusid põlisrahvaste peresid, abistas neid majapidamistöödes ning tohterdas haigeid. Kohalike naiste seast leidis ta aga oma lastele hoidja, kes jäigi pereliikmeks ja reisis hiljem koos Wrangellidega Eestisse.

 

Suur etnoloogiline väärtus

Tänu lähedastele suhetele on kubernerile ja tema naisele tänutäheks kingitud asju, mis olid omanikele olulised või siis lihtsalt kodudes kasutuses. Erinevalt paljudest teistest polaaraladelt muuseumidesse jõudnud esemetest, mida tihti valmistati vahetuskaubaks või müügiks tollastele „turistidele“, on Wrangellide kogutu seetõttu hoopis sügavama sisu ning etnoloogilise väärtusega. Need annavad aimu paarsada aastat tagasi Alaskal elanud rahvaste olmest, kommetest ja religioossetest traditsioonidest, aga ka omavahel vaenujalal olevate hõimude sõjalistest tavadest ning vahenditest. Loomanahkadest ja -sooltest kotid, rõivad ning peakatted, sarvest ja vaalaluust toidunõud, õmblustarbed ja sõjariistad on unikaalsed ka kasutatud materjalide poolest, sest karmi kliimaga aladel tarvitati ellujäämiseks ära kõik, mis vähegi võimalik. Kuna Alaskal kasvab puid vähe, siis eriliselt haruldased on hoopis puidust valmistatud esemed, mis ilmselt on kuulunud koloonia jõukamatele elanikele.

Eesti Ajaloomuuseumi võõretnoloogia kogudest on näitustele esemeid laenutanud paljude maailma riikide muuseumid, nende seas ka Ameerika Ühendriigid. Põhjus, miks Alaska tänane koduriik oma etnoloogilisi esemeid Eestist peab laenama, peitub ajaloo keerukates käikudes – neil endil nii vanu lihtsalt ei ole*.

 

Tekst: Anne Ruussaar

Foto: Eesti ajaloomuuseum

*   Vene impeerium müüs Alaska alad 1867. aastal Ameerika Ühendriikidele, sellele eelnevast perioodist pärinev etnoloogiline materjal on seetõttu suures osas hoiul väljaspool kunagist kodumaad. Admiral Wrangell oli Ameerika koloonia müümise vastu, nimetades seda „sündsusetuks tehinguks“.

1 kommentaar

  • Juta Heinsaar
    23. veebruar 2025 kell 10:12

    Minu kallis vanaisa. Mäletan teda ajast, mil ta töötas Saare Kombinaadis fotograafina, aga ka orkestrijuhina. Ta oli tagasihoidlik mees, eks see pikk vangistus oli jätnud temale väga sügava haava hinge, samuti tema perele. Tema abikaasast Hildast oleks kirjutada palju, ta kasvatas üksinda kuute last kui vanaisa Siberis vangilaagris viibis, teda majutati julgeoleku poolt oma abikaasast lahutama, ähvardati, et vastasel juhul ei saa ta tööd, ta keeldus ja ootas oma Caesari ära. Huvi maalimise vastu olen pärinud vanaisalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimati blogis

Alates 2. aprillist nõuab Ühendkuningriik riiki sisenemiseks reisiluba.

3. aprill 2025
Elektroonilise reisiloa ehk ETA peab iga reisija, sealhulgas väikelapsed, eraldi taotlema. See kehtib maksimaalselt kaks aastat, eeldusel et pass, millega…

Oluline uuendus Taisse reisimisel!

3. aprill 2025
Uus digitaalne süsteem muudab sisserände töötlemise kiiremaks, lihtsamaks ja turvalisemaks. Registreeruge 3 päeva jooksul enne saabumist SIIN.
Kõik postitused