Saar, kuhu võiks elama kolida

Ma ei tea kedagi, kellele ei meeldiks kohanimi Bali. Keegi ei ütle kunagi: „Bali? Milline jäle koht!” Pigem ikka kiidetakse: küll kliimat, küll ilusat valget liivaranda. Mõni ütleb, et talle maitseb kohalik söök. Go Traveli Aasia reisijuht Greg Simmons ja rännumees Margus Kalam räägivad Rene Satsile, mida Bali nende jaoks tähendab.

Kui mainida sõnapaari „puhkus Balil“, siis kujutame Eestis istudes automaatselt ette valgeid liivarandu, võrkkiike ja julgemad söandavad hakata unistama isegi Piña Coladast. Niipalju kui mina sind tunnen, ei ole sa rannapuhkuse-tüüpi mees ja sinu korraldatavad reisid (Indias, Nepalis, Tais, Myanmaris) on alati palju rohkemat kui lihtsalt kenas kohas päikese all vedelemine ja soojas vees suplemine. Kuidas sina Balit näed?

Greg: Bali on segu mägedest, randadest ning iidsetest kivistest templitest. Kõikjal kõlab muusika ja lokkab lopsakas roheline taimestik – niimoodi näengi mina Balit. Bali inimest kohtab mujal maailmas harva ja seda seetõttu, et kui kord juba seal elad, siis miks peaksid sa tahtma kuhugi mujale reisida? Enamik kohti mujal maailmas valmistaksid saare inimesele ilmselt suure pettumuse või seal oleks nende jaoks liiga külm.

Nii, et sind viib siis sinna…

G (katkestab küsimuse): Lennuk! Mind viib sinna lennuk!

Sa mainisid Bali muusikat. Kas see on väga eripärane? 

G: Neil on väga eripärane muusika tõepoolest, kuid see on variatsioon muusikastiilidest, mis on levinud kogu Indoneesias – Bali on muidugi Indoneesiasse kuuluv saar. Muusikat tehakse enamasti löökpillidega – gongid, trummid ja metallist ksülofonid – ning seda mängitakse tihtipeale suurtes ansamblites, mida tuntakse kui gamelan (’orkester’). Muusika on põhimõtteliselt korduv ja transilaadne, kuid selles on ka palju-palju keerukaid kihte.

Traditsioonilist muusikat esitatakse enamasti ka tseremoniaalseks kasutamiseks mõeldud templites, aga Balil on nii palju templeid ja tseremooniaid, et enam-vähem igal ajal kuuleb saarel kaugelt gamelan’i. (Naerab.) Esmalt kuulates tunduvad lood korduvat, kuid süvenemine paljastab Bali muusika sügavust ja detaile. Minu eesmärgiks on ka saare külastajatele selle erilise muusika olemust selgitada, viin inimesed kohalike muusikute juurde, kellega olen ise töötanud, neid ja nende loomingut jäädvustades. Ka tants on väga oluline osa Bali muusikast ja jutuvestmise kultuurist. See on imeline kogemus: vaadata Bali tantsijate rühma muusika järgi esinemas ja liikumise kaudu lugusid rääkimas.

Tähelepanuväärne on see, et enamik Bali elanikke on ühel või teisel viisil seotud kunstiga kas muusikute, tantsijate, maalikunstnike või skulptoritena jne. Siinkohal võib ära mainida, et Bali traditsioonilises keeles ei olnud selliseid sõnu nagu kunst ega kunstnik, sest need asjad olid vaid osa igapäevaelust, mitte valitud karjäär ega eriala.

Kuidas kohalikud turistidesse suhtuvad? 

G: Eri kohtades, kus mina käin, tervitatakse turiste rõõmsal meelel. Mul pole isiklikult kunagi olnud üheski vanuses Bali inimesega halbu kogemusi. Kuigi liiga populaarsetes rannapiirkondades võib kohalike suhtumine lääne inimesse olla natuke närvilisem, on selle saare elanikud üldiselt ühed kõige rahulikumad ja lõdvestunumad – kui nii võib öelda – inimesed terves maailmas. Vähemalt mina arvan nii.

Kas sügavam sõprussuhe läänest tulnud turisti ja kohaliku vahel on samuti võimalik? Arvan ise, et näiteks Laoses selline asi võimalik ei ole...

G: Balil on see täiesti võimalik, kuna nad on juba paljude sugupõlvede jooksul turismiga harjunud. Laoses on teine lugu – Laos oli kaua aega suletud maa ja avanes alles hiljuti. Balilased leiavad sinuga tee tõelise sõpruseni kergesti. Mul on Balil hulk häid sõpru.

Aga armastussuhe saare inimese ja väljast tulnu vahel? Kas selline asi eksisteerib?

G: See on võimalik, kuid pole eriti levinud. Bali elanikel on omaenda kultuuri ja veendumustega väga tugev side ning enamasti loovad nad armusuhted ikka omas kultuurirühmas, teiste balilastega. Mul on küll kaks tuttavat lääne meest, kes on Bali naistega abiellunud, kuid mõlemal juhul on need mehed olnud muusikud ja hinnanud kõrgelt Bali kunsti; nende naised on olnud tantsijad ja mehed ise nõus Bali kultuuri ja eluviisiga täpselt ühte sammu astuma, mis paljude väljastpoolt tulijate jaoks oleks üsna raske.

Võib olla peaks veel lisama, et lääne inimesel ei ole mõtet konkreetselt minna Balile otsima endale elukaaslast, selle õnnestumine on väga ebatõenäoline. Kui see siiski on eesmärk omaette, on eksootilist romantikat taga ajavatel lääne inimestel parem minna Taisse või Kambodžasse.

Kas on ka mõni selline asi, mis Bali juures ei meeldi?

G: Austraalia turistid ülerahvastatud randades Bali lõunaosas! (Greg on ise austraallane... – R.)

Puhkusereis on üks asi, aga kas Bali võiks olla lääne inimesele ka heaks elukohaks?

G: Täiesti! See on elamiseks suurepärane koht. Paljud austraallased lähevad sinna jäädavalt, kui on jäänud pensionile, sest see on tõeline paradiis. Kaalun ilmselt ühel päeval teha sama, sest mul on Balist ainult ülihead mälestused. Kliima ja inimesed – kõik on seal täpselt selline, nagu vaja.

Kuna meenub, et ka suur rännumees Margus Kalam on hiljuti Balit nimetanud „elamisväärseks kohaks“, viskan ka talle paar küsimust selle saare kohta hambusse.

Oled öelnud, et võiksid valida Bali endale elukohaks. Miks?

Margus: Minule isiklikult sobib Bali elukohaks oma äri eripära tõttu (Margus on kaubareisija – R.). Seal saarel on palju käsitöömeistreid ja samas saadetakse sinna ka teiste Indoneesia saarte traditsioonilist toodangut. Aga tõde on see, et väga pikalt ma seal siiski järjest ei elaks, sest vajan vahepeal ka jahedamat kliimat. Pigem oleks see minu jaoks koht, kus olla kaks-kolm kuud ja siis vahepeal käia mõnes teises riigis või teha tuur Indoneesia saartele.

Kas Balil on midagi isepärast, mida võiksid välja tuua, võrreldes kõikide nende maadega, kus käinud oled? Milline on sinu jaoks Bali nägu? 

M: Kõige isepärasem minu jaoks on Balil see hinduismi vorm, mis on ühtlasi ka saarel domineerivaks usundiks. Juba see, kuidas nad oma jumalaid pildis ja skulptuuridena kujutavad.

Bali Šiva on Bali nägu. Sama asi on ka kõigi teiste jumalatega. Indias on nad India nägu. See ongi minu jaoks Bali nägu. Kui kuulen või loen kohanime Bali, siis esimesena tulevad silme ette banaanilehtedest punutud vaagnakesed lillede, küpsiste ja teiste ohvriandidega. Neid on seal tõepoolest igal tänavanurgal. Ja siis need mustad templikatused ning kirevates pitspluusides, pea peal puuviljakorve kandvad naised! Bali on kompott nagu Hongkong, kus on segunenud ida ja lääs, aga hoopis teistsugune, seal on piisavalt eksootikat, aga samas ka modernsust.

Kas sind midagi Bali juures ka häirib? 

M: Liiklusummikud on esimene asi, mis kohe meelde tuleb. Alati tuleb aega varuda, sest kolmekümne kilomeetri läbimiseks võib kuluda tund, vahel enamgi. Kuna elu keerleb peamiselt saare pealinna ümber, siis on enamik autosid just seal piirkonnas. Sellega koos on tekkinud nii-öelda takso-maffia. Soodsat taksofirmat ega Uberit ja Bolte-Wolte lennujaama ei lubata. Ega see takso pole muidugi üle mõistuse kallis, aga teadmine häirib, et linnast lennujaama saab 2–3 euroga, aga lennujaamast linna tuleb sama maa läbimiseks maksta 10–15 eurot.

Sa oled paras gurmaan. Mida Bali köögist soovitaksid kindlasti proovida ja mis kohapealset kööki üldjoontes iseloomustab?

M: Olen kuulnud päris mitme eestlase käest, et söögi koha pealt valitseb Balil ikaldus. Ma ei tea, kas meie maitsed on niivõrd erinevad või on nad ainult vales kohas söönud, aga minu jaoks on see paradiis. Bali saare köögist soovitan kindlasti ayam betutu’t ja bebek betutu’t. Esimene neist on kana ja teine part, mis palmilehes koos kohalike vürtsidega hautatud. Bali köögi teeb eriliseks üks ingverisort nimega kencur. Selle maitse on nii tugev, et valel doseerimisel on toit nässus, aga õiges koguses annab väga omapärase ja hea maitsevärvingu. See on minu jaoks üks Bali nägudest. Kindlasti tasub ära proovida babi guling ehk lõkkel grillitud põrsas, mida serveeritakse koos riisi ja salatitega. See praad ei näe küll meie mõistes seaprae moodi välja, kus taldrikul on suur steik, vaid tegemist on rebitud lihaga ja taldrikul seda palju pole. Kõrval on vahel ka pisike verivorstike. Taas ei tasu seda võrrelda meie verivorstiga.

Kuna Balile on tööle tulnud inimesi üle kogu Indoneesia, siis saab seal proovida teiste saarte kööki. Igal saarel on midagi erinevat ja üldjuhul tahavad kõik süüa oma kodust toitu, mistõttu on neid pisikesi warung’e väga palju. Warung võib olla väike toidukäru tänaval või ka täiesti kohvikulaadne söögikoht. Eks eurooplasi ehmatab ära juba see, et toit on padades valmis keedetud ja sealt serveeritakse, kuniks jätkub. Kui pada hakkab tühjaks saama, siis ilmselgelt on see seal mõne tunni juba seisnud. Kärbseid kipub samuti seal kohal palju lendama. Minul pole aastate vältel õnnestunud kõhutõbe saada, kuigi söön enamasti warung’ides.

Minu vaieldamatu lemmik on Sumatra saare Padangi köök. Kui näed kuskil kirja Masakan Padang, siis tasub sisse astuda. Parim toode seal on kookospiimas praetud veiseliha rendang ja siis eri moel praetud kanad ja kalad. Salatiks hautatud bataadipealsed ja enamasti kahte sorti sambal’id ehk tšillisalatid. Minu lemmikuks on sambal ijo, mis on valmistatud suurtest rohelistest tšillidest. Tavaliselt pole need kanged, vaid mõnusalt hapukad, maitsestatud tamarindi ehk kääbusmandariiniga. Punane sambal on üldjuhul väga terav. Portsu saab seal ise kokku kombineerida. Nagu buffee, aga toitu tõstab teenindaja.

Muidugi on olemas ka turistide jaoks tehtud warung’id. Need on puhtamad, aga toit ei pruugi just päris see olla. Toiduga tutvumiseks ajab muidugi asja ära.

Bali

• Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar.
• Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur ja Patas. Kõik mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 112 kilomeetrit, pindala on 5632 km².
• Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima.
• Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali muust peamiselt islamistlikust Indoneesiast.

Tekst: Rene Satsi

Foto: Shutterstock.com

Selles numbris

• Omelette de la mère – kokakunsti kohtumine loodusimega
• Katri Raik: „Narva jääb alati omanäoliseks”
• Jazz-lauljatari reisimaailm: Susanna Aleksandra Veldi
• Soomeugrilaste maailmakongress poliitika ja viiruse küüsis
• Arktika Tallinnas
• Margus Kalam – seiklejahingega Aasia asjatundja
• Saar, kuhu võiks elama kolida
• Antwerpenis tõelist Belgiat otsimas
• Mehhiko värviline ja lõhnav maailm
• Seišellid – unistuste reis tänu pandeemiale
• Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa
• Tarmo Soomere: „Inimene ise ja inimsuhted on väärtus.“
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA