Liina Saar: “Reis Gambiasse mõjutas sügavalt”

Imelise tämbriga jazzilaulja ning laulukirjutaja Liina Saar on spontaanne nii oma muusikas kui ka reisimises, armastades mõlema puhul kogemusi ja ideid kaaslastega jagada.

Oled väga hinnatud muusik ja laulukirjutaja ning küllap vajad inspiratsiooni saamiseks ohtralt uusi kogemusi ja kohtumisi uute inimestega. Kas see tähendab, et oled ka suur reisisell? Kui palju sa ringi reisid, milliseid riike oled avastanud?

Me kõik vajame oma elus inspiratsiooni, aga reisimine on minu jaoks pigem elustiil. Mulle väga meeldib reisida! See on vajalik, et korraks igapäevarutiinist välja astuda ja näha elu teise nurga alt. Ma ei ole siiski väga hea pikalt ette planeerimises, seega on kõik mu reisid seotud kas tööalaste ülesannetega või sündinud spontaanse otsusena. Seega reisin pigem Euroopas, kuhu on lihtsam leida soodsaid lende, ja sellised reisid ei vaja väga pikalt ette kavandamist. Näiteks tulin just paar päeva tagasi Pariisist. Oli väga vajalik turgutus meie muidu pimedasse novembrisse.

Milline reisija sa oled, kas pigem isepäine, sarnaselt jazzmuusikaga improviseeriv, spontaanne või eelistad pigem turvalist reisimist, kus kõik on sinu eest ära korraldatud?

Kõige toredam on reisida kahekesi. On hästi mõnus, kui on olemas keegi, kellega vahetult reisil kogetut jagada saab. Üksinda on ju ka tore, aga nagu öeldakse, jagatud rõõm on kahekordne. Igasuguse suurema kollektiiviga reisimisel aga tekib liiga palju erinevaid soove.

Reisi planeerimise juures on üldiselt kindlad lennuajad, kõik muu toimub jooksvalt. Selles mõttes olen kindlasti spontaanne reisija ja ka jazzmuusikaga võin siin paralleele tõmmata. Muusikuna ma siiski väga hindan oma kaasmuusikuid ja igasugust ideede mitmekesisust. Bändi teha on ikka lõbusam kui üksi laval olla.

Mille järgi valid oma reisisihtkohti? Kas saad inspiratsiooni reisimiseks ka oma lemmikmuusikutelt ja nende lugudest või sõidad sageli välismaale muusikasündmustele?

Öeldakse, et muusika annab tiivad ja see võib sind lennutada kõikjale, kuhu vaid soovid. Sellist „reisimist” naudin ma tõesti kodus olles väga. Pean tunnistama, et spetsiaalselt välismaale kontserti kuulama ma ei olegi sõitnud. Paljud minu sõbrad teevad seda, aga pigem eelistan sattuda mõnele kontserdile juhuslikult.

Mulle väga ei meeldi rahvamassid ja ka reisil olles valin kohti, mis ei ole väga rahvarohked. Näiteks nädalavahetusel Pariisis nautisin hoopis rattasõitu Seine’i kaldal ega kippunud koos sadade teiste inimestega Eiffeli torni tippu.

Õppisid pikalt Rootsis ning tutvusid ka sealse ühiskonna ja kultuuriga. Kas Rootsi kultuur on ka sinu loomingut mingil moel mõjutanud?

Õppisin kaks aastat Göteborgis vahetusõpilasena ja jätkasin õpinguid Stockholmis veel nelja aasta jooksul. Kindlasti oli tähtis kogeda teist kultuuriruumi ja loomulikult tajuda ka mõnusat konkurentsi. Rootsis on väga palju suurepäraseid muusikuid. Et teiste seas silma paista, peab sul olema oma nägu ja muidugi kõvasti tahet. Kindlasti aitab teises riigis elatud aeg paremini mõtestada meie siinset kogukonda. Eesti on üks pisike täpike maailmas ja oluline on vähemalt püüda näha veidi suuremat pilti.

Kas oskad välja tuua kohti ja muusikasündmuseid Rootsis, mida tuleks kindlasti külastada? Kas sul tekkis ka mõni oma lemmikkoht, kuhu minna, et oma loomingule keskenduda ja inspiratsiooni ammutada?

Tudengina võõras linnas elades on eelarve üsna piiratud. Minu lemmiktegevuste hulka kuulusid pikad jalutuskäigud ja muidugi rattasõit. Nii Göteborgis kui ka Stockholmis on suurepärased rattateed. Paljud inimesed liiklevad rattaga kogu aasta vältel. Mina nii vapper ei olnud, aga kui vähegi ilma on, siis väga soovitan.

Stockholmis näiteks meeldis mulle sõita moodsa kunsti muuseumi Moderna ja vabaõhumuuseumi ümbruses. Seal on väikesed saared, kus on mõnus tiirutada ja loodust nautida. Inspiratsiooni ammutasin päris mitmel korral ka Moderna kunstimuuseumist. Muusika kuulamiseks soovitan kindlasti jazziklubisid: Göteborgis Brötz ja Nefertiti, Stockholmis Glenn Miller Café ja Fasching. Seal sai jämme ja kontserte nautides väga palju õhtuid veedetud.

Milline reisisihtkoht on sulle kõige suurema mulje jätnud ning ka su loomingut mõjutanud?

Ilmselt on selleks reis Gambiasse. See on pisike Lääne-Aafrika riik, kuhu sattusin samuti Stockholmi õpingute kaudu. Õppekavas oli lihtsalt selline õppeaine nagu Gambia. See tähendas, et rühm tudengeid sai veeta kuu aega Gambias ning õppida sealsetelt muusikutelt kohalikku muusikat ja tantsu. Ühes Gambia külakeses oli püsti pandud laager koos kõige eluks vajalikuga, kus me saime võimaluse tutvuda kohalike muusikutega. Õppisime tantse ja tagusime trumme. Nii mõnigi rootslane või eestlane lahkus Gambiast, djembe või mõni muu kohalik instrument kaenlas. Jaa, see oli muusikalise arengu seisukohalt kindlasti kaalukas kogemus.

Kas sind innustavad pigem positiivsed kogemused ja meeldivad kohtumised või on sulle ainest pakkunud ka mõni negatiivse alatooniga reis?

Mul pole reisidel midagi väga dramaatilist juhtunud. Ma muidugi ei ole ka väga riskialdis inimene, liigun pigem seal, kus on turvaline. Ilmselt unustan igasugused negatiivsed kogemused ka kiiremini, sest neist pole põhjust kinni hoida. Seega reisimise kontekstis inspireerib mind pigem ikka positiivne kogemus ja hea energia.

Millised muusikapalad sind ennast reisidel saadavad?

Muusikat satun kuulama peamiselt ikka autoga reisides. Niisama klapid peas ringi ei rända. Reisides kuulan ikka seda, mis muidu ka playlist’is. Käisime elukaaslasega eelmisel suvel autoga Itaalias ja meie reisi saatsid muu hulgas Becki album „Morning phase“ ja Cass McCombsi „Mangy Love“. Iga kord, kui nüüd hiljem mõnda neist lugudest kuulama satun, olen kohe tagasi suvises Itaalias. Muusikal on teatavasti imeline võime panna sind ajas reisima.

Jõulusagimine on juba alanud ning inimesed valmistuvad pühadehooajaks. Kus veedad sina oma jõule ja millised on su jõulutraditsioonid? Kas oled jõule ka reisides tähistanud?

Pigem naudin jõulude ajal just kodus ja pereringis olemist. Väikeste eranditega olen kõik jõululaupäevad Viljandis oma vanematekodus veetnud.

Mulle väga meeldib jõuludeks valmistuda: katsetada uusi retsepte, küpsetada ja kodu kaunistada. Selline kodune rahulik olemine on jõulude ajal mulle väga meeltmööda. Kindlasti peab toas olema kuusk, eelkõige just lõhna pärast. Kuuse toome metsast ise, see on oluline jõulutraditsioon, ja alati valime sellise puu, mis on mõne teise puu varjus või elektriliinide all. Jõuluõhtul laulame kindlasti ühiselt jõululaule ja sööme head-paremat. Kui läheb hästi, tuleb ka jõuluvana.

Muusikute jaoks on jõulud loomulikult ka tihe töötegemise aeg. Sel aastal on mul hea meel üles astuda Jõulujazzi festivali raames. Oleme Jürmo Eespere trioga seadnud Rootsi laulja Monica Zetterlundi ja USA jazzpianisti Bill Evansi loomingut. Meie kontserti „Tribute to Monica Zetterlund“ saab tulla kuulama 3. detsembril Haapsalu Kultuurikeskusesse ja 10. detsembril Kumu auditooriumisse. Mul on pikka aega olnud unistus esitada jazzmuusikat klaveritrioga ja nüüd on avanenud selleks võimalus. Olen rõõmus, et saan olla laval koos nii suurepäraste muusikutega, olen seetõttu ise ka päris põnevil.

Kes kuuluvad su jõulu-playlist’i?

Kui juba kuulata jõulumuusikat, siis ikka vana hea Nat King Cole ja Frank Sinatra. Jõulumuusikast küllastuse saamise vältimiseks aga üldiselt ma kodus liiga palju jõulumuusikat ei kuula.

***

Liina Saar

Lõpetanud Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, lisaks täiendanud ennast Göteborgi Muusikaakadeemias. Teeb kaasa paljudes originaalloomingut esitavates ansamblites, teise seas MiaMee, Verbarium, Ajavares ja Elletuse, on kirjutanud muusikat tantsulavastustele, arranžeerinud nii Eesti kui ka maailma jazzi-klassikat ansamblile ja osalenud mitmes vabaimprovisatsiooni projektis. Aktiivse muusikuelu kõrvalt on Liina hääleseade lektor Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

***

Liina soovitab:
kus Stockholmis ja Göteborgis kunsti, muusikat ja jalutamist nautida?

Muuseumid Stockholmis

Moodsa kunsti muuseum Moderna: väga hea valik kaasaegsete kunstnike teoseid. Hea koht inspiratsiooni ammutamiseks.

Vabaõhumuuseum Skansen: seal on lihtsalt mõnus ringi jalutada.

Jazziklubid Stockholmis

Glen Miller Café: maailma kõige väiksem jazziklubi. Võib-olla mitte ametlikult, aga minu elutuba on igatahes suurem kui see klubi. Hästi mõnus ja intiimne koht, kus muusikud annavad tihti kaks või kolm kontserti järjest – ikka selleks, et kõik huvilised pääseksid kuulama. Lisaks sõin seal viimati väga maitsvaid sinimerekarpe veini- ja koorekastmes.

Fasching: klassikaline jazziklubi, kuhu aeg-ajalt satub ka maailmastaare.

Jazziklubid Göteborgis

Brötz: kui naudid vabaimprovisatsiooni ja igasugust eksperimentaalset muusikat, siis see on koht, mida peaksid külastama. https://www.brotznow.se/

Nefertiti: klassikaline jazziklubi, kus muusikutega jämmida. Samas pärinevad ka minu ühed suuremad muusikaelamused just sellest klubist.

Jalutuskäigud Haga linnaosas

Haga on üks vanimaid piirkondi Göteborgis. Seal leidub palju pisikesi kohvikuid, mis on tulvil kohvi ja värskete kaneelisaiade lõhna.

Soovitan külastada ka Göteborgi ümbruses paiknevaid väikeseid saari. Sinna saab tavalise ühistranspordipiletiga. Göteborgis on väga hästi toimiv ühistranspordisüsteem, mis on ka mõistliku hinnaga.

Tekst: Kertu Kärk

Foto: Liina Saare erakogu

Selles numbris

• Raamatuarvustus
• Lennuhirmust psühholoogina
• Lõhnade ja maitsete bukett Fääri saartelt
• Liina Saar: "Reis Gambiasse mõjutas sügavalt"
• Maailma pikim rippsild võtab kõhu alt õõnsaks
• Õnnelik vulkaanivallutus
• Reisija räägib
• Eesti Arstid Aitavad Maailma. Keenia 2021
• Kui palju inimene õnneks vajab ehk elu surfibussis
• Seiklejahingega seljakotirändur Tõnu Grünberg
• Sokotra – saar, kus ärkad tulnukate kõrval
• Müstiline Manasarovari järv
• Chan-budismi mõtluslaager
• Unenäoline Tiibet – 20 aastat hiljem
• Külas Tšingis-khaanil II osa
• Hille Hanso: „Kõik on suhteline – tegelikult pole mingit terviklikku „ida“ olemas.”
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA