Lennutromboos

Lennureisile minnes kardavad inimesed tavaliselt seda, et lennukiga võib õnnetus juhtuda, ning pärast õnnelikku maandumist hingatakse kergendunult. Paljud aga ei tea, et oht elule ja tervisele võib lennukisõidu tagajärjel tekkida inimese enda organismis.

Lennutromboos on seisund, mille kohta peaks teadma iga praegune ja tulevane lennureisija. Mida see täpsemalt endast kujutab, kuidas end selle eest kaitsta ja mida teha, et lennutromboosi ei esineks? Küsimustele vastas Ida-Tallinna Keskhaigla tromboosikabineti õde Aire Põder.

Mis on lennutromboos?

Tänasel päeval loetakse lennutromboosi reisimisega seotud tromboosiks, mis on seotud pikaajalise sundasendiga. Tromb võib tekkida nii lennu-, rongi-, auto-, moto- kui ka bussireisil. Kui istutakse pikalt ühe koha peal, inimene on sundasendis, siis võib jalgade vereringe häiruda ja veenides tekkida trombid. Süvaveenitromboosi esineb eelkõige vanematel inimestel ja lennureisidel, sellest tuleneb ka nimetus lennutromboos. Et see aga tekkida saaks, peaks mitu halba asja kokku langema.

Miks tekib lennutromboos ja mis on selle riskifaktorid?

Põhjuseid on palju. Riskid jaotatakse reisijaga seonduvateks ja reisimisega seonduvateks.

Riskiteguriteks on näiteks vanus üle 40 eluaasta, ülekaal, suitsetamine. Naistel ka see, kui kasutatakse hormoonasendusravi ja beebipille. Ka hiljutisel operatsioonil ja eelneval tromboosiepisoodil võib oma mõju olla. Inimesed, kes on saanud tromboosi, ei oska seda tihtipeale reisimisega seostada. Kui meie juurde tuleb patsient tromboosiga, siis alati küsime, kas ta on eelnevalt käinud pikal bussi- või lennureisil. Need, kes tunnevad, et kuuluvad riskigruppi, võiksid tulla Apotheka apteekidesse lennutromboosi riski hindamisele. Teenus toimub konsultatsioonina, mille käigus hinnatakse individuaalset lennutromboosi riski ning antakse soovitusi ja nõuandeid riski vähendamiseks ja ennetamiseks.

Kes peaksid lennutromboosi riski hindamisele tulema?

Soovitatavalt need, kellel on ees pikem lennureis. Samuti need, kes kuuluvad eelnimetatud riskirühmade hulka. Oluline on see, et inimene teaks, et tromboos ei pruugi tekkida reisil või lennukis olles, see võib tekkida ka kaks nädalat kuni kuu aega pärast reisi.

Kuidas lennutromboos ära tunda?

Tavaliselt saab see alguse jalast, tavaliselt esineb korraga vaid ühe jala paistetus. Kunagi pole üles paistetanud kaks jalga korraga. Lisaks võib esineda ka pakitsus, kuumatunne ja valu.

Kuidas vähendada lennutromboosi riski?

Esmalt tuleks kasutusele võtta üldmeetmed. Kuna lennates on õhurõhk teistsugune, siis tuleks tarvitada piisavalt vedelikku. Oluline on ka see, et inimene liiguks piisavalt. Soovitatav on panna jalga tugevama survega või kompressioonsukad, -sukkpüksid ja -põlvikud rõhuga 15-30 mmHg. Need aitavad pahkluu koha pealt kompressiooni kaudu vereringet natuke stimuleerida.

Selles numbris

• Mesinik, Patsiga tüdruk ja kõik teised
• Lennutromboos
• Idatee valvurid
• Gran Paradiso – Itaalia vanim rahvuspark
• Kange kokteil külalislahkusest ja kuritegevusest
• Haute Route – igaühele!
• Väsimatu turismikorraldaja AIVAR RUUKEL
• Millist Arktikat tunned sina?
• Vorkuta reaalsus
• Kajakiga Põhjamere ja Atlandi vahel
• Põhjala lummuses
• Homo homini lupus est – tavapäratu nurga alt
• Baltisakslased ja põhjapooluse vallutamine
• "Italia" ekspeditsioon ja Eesti
• Esimene eestlane põhjapoolusel
• Poolusekunstnik Viktor Kobzev
• Poolustemees Nikolai Saveljev
• Antarktika ja Arktika
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 63 – Detsember 2016