GO Reisiajakiri Euroopa – Aprill 2023

Eestlased räägivad Euroopast

JUHTKIRI

Meie kodu

Eesti on olnud Euroopa Liidu liige varsti 20 aastat. Me ei aja enam sassi, mis on Euroopa Parlament ja mis on Euroopa Ülemkogu. Me teame, mis on Euroopa Komisjon ja mis Euroopa Liidu Nõukogu. Me teame, millisel puhul on meil õigus pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Aga tähtsam on mu meelest see, et formaalsete teadmiste kõrvale on meil tulnud ka sisemine tunnetus, et Euroopa Liit tõepoolest on meie kodu. Ja oma kodu eest peame me kõik hoolitsema. Ikka kogu pere aitab kaasa kodu koristamisele, kaunistamisele ja kaitsmisele. Seda ühise tegutsemise vajadust oleme Venemaa põhjustatud sõja tõttu näinud väga selgelt.

Mul on hea meel selle üle, et eestlased – eelkõige meie poliitikud, diplomaadid ja ametnikud – on täiesti võrdväärsed kaasarääkijad paljudes eurooplaste elu puudutavates küsimustes. Eesti hääl kõlab Euroopa foorumitel ja ka koridorides viimasel ajal palju jõulisemalt kui veel mõne aasta eest. Üha vähem on neid olukordi, kus Eesti kodanikud peavad tagantjärele imestama, et ups, kust see seadus siia sai, aa, kuradi Brüssel saatis. Me ise peame vaatama, mida Brüssel saadab ja mida mitte. Sest me oleme eurooplastena ka ise Brüssel. Seda, et ka väikeste riikide hääl loeb, oleme viimasel ajal kõige kujukamalt näinud julgeolekupoliitikas, kus Balti riikide juhid on saavutanud selgeid paradigmamuutusi paljudes kivinenuks peetud arusaamades.

Kaasa peaks aga üha valjemalt rääkima me kõik. Valjemalt rääkimine ei tähenda räuklemist ja rusikatega vehkimist, vaid oma hääle kuuldavaks tegemist. Kuulatakse neid, kes on targad. Tõsiseks kaasarääkimiseks on vaja teadmisi. Neid teadmisi püüame anda oma lugejatele ka selles ajakirjas. Tarkuse jagajateks on eestlased, kes üht või teist Euroopa riiki põhjalikumalt tunnevad.

Seda ajakirja ette valmistades käisin ma Ibeeria poolsaarel, Euroopa Liidu teises servas. Rääkisin seal juttu ühe kõrge raudteeametnikuga. Rääksime mõne minuti raudteejuttu ja siis ütles see ametnik lambist: „Aga praegu on Euroopa jaoks ikka kõige tähtsam, kuidas aidata Ukrainat.“

See on Euroopa üks väärtusruum.

Tiit Pruuli

• Euroopa Komisjon
• Euroopa Liidu Kohus
• Euroopa Liidu Nõukogu
• euroopa liit
• Euroopa Parlament
• Euroopa Ülemkogu
• GO Euroopa
• juhtkiri
• julgeolekupoliitika
• Tiit Pruuli

Selles numbris

• GO Reisiajakiri Euroopa - Aprill 2023
• Kas Küpros on Euroopa?
• Poolast kaitstakse Euroopa piiri
• Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
• Valgevene võitlus jätkub
• Ajakirjanikud sõjas
• Sõja mõjud kestavad kaua
• Ukraina vajab lootust
• Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
• Mis suunas liigub Ungari?
• Eristuv Türgi
• Avatud ja sõbralik Tšehhi
• Lastesõbralik Taani
• Väike ja mõjukas Vatikan
• Šveitsi täpsus on osa identiteedist
• Õppimisvõimalused Suurbritannias
• Soomes tegutsev Eesti pankur
• Slovakkia on Eestiga sarnane
• Elurõõmus Serbia
• Iseseisva San Marino uhkus
• Eestlased Saksa kultuurielus
• Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
• Rootsi tee NATO-sse
• Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
• Rongiga läbi Portugali
• Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
• Moldova vajaks rohkem enesekindlust
• Mitme­kesine Malta
• Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
• Rahvusvaheline Luksemburg
• Silmapaistvalt tegus Leedu
• Kreeka on küberruumi kaitse kants
• Suure­jooneline Itaalia
• Iirlased elavad oma aja järgi
• Väike ja kauge Island
• Mitmetahuline Horvaatia
• Holland ehk Madalmaade Kuningriik
• Hispaania äri eripära
• Veini sünnimaa Georgia
• Belgia eri kultuuride virvarr
• Värviline Bulgaaria
• Muusikarütmis Austria
• Aserbaidžaan on peateel
• Alati külalislahke Armeenia
• Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi