KROONIKA
Mais avati Hiiumaale ja Eestile ülioluline Kalana sadam
26. mail sai üks valge laik Hiiumaa lääneranniku merekaardil ametliku ankrumärgiga sadamakoha – avati Kalana jahisadam.
Projektijuht Jaano Martin Ots ütles, et kui ta Kalana sadama kordategemise vajaduse kunagi aastate eest väikesadamate kontseptsiooni koostamisel päevakorda tõi, peeti seda ebareaalseks ideeks. Tänaseks on Kalanast saanud aktiivse kogukonnaga tegus piirkond, kus on olemas oma kool, majutus- ja toitlustusasutused, nüüd ka sadam. „Läänemeri ühendab ja Kalana lähendab. Meri ühendab mereäärseid rahvaid ning sadamad on selle ühendustee väravad. Kalana sadam lähendab meid läänenaabritele terve päevateekonna võrra, lihtsustab Läänemere keskosas seilavate väikelaevajuhtide teekonnavalikut ja suurendab turvatunnet, kui vaja halva ilma eest varju otsida. Kalana jahisadama valmimisega täitus järjekordne oluline etapp Eesti ranniku väikesadamate võrgustiku visioonist „Sadam iga 30 meremiili järel“. Hiiumaale saab nüüd purjekaga niimoodi ringi peale seilata, et ei pea kartma ööseks merele jäämist,“ rääkis Ots.
Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav lisas, et Kõpu poolsaar on üks Hiiumaa kiiremini arenevaid ja hinnatumaid elupiirkondi. „Muidugi on Kalana tähtis sadamakoht läänest saabuvatele merematkajatele, kuid sama tähtis on Kalana sadam ka Hiiumaa külastuskeskkonna ja üldise taristu jaoks. Paljud kohalikud põliselanikud ja uushiidlased on ka ise meresõitjad, hobikalastajad, purjetajad, surfajad, sukeldujad või niisama merenautlejad. Kalana jahisadam annab neile võimaluse hoida ja kasutada oma veesõidukit kodulähedases turvalises kodusadamas,“ selgitas Üksvärav. Kalana sadama ehitushanke maksumus on ligi 1,1 miljonit eurot.
***
László Moholy-Nagy „Valgusmäng“
Fotografiskas saab näha andeka fotokunstniku László Moholy-Nagy näitust, mis viib vaataja Euroopa ja Ameerika Ühendriikide reisidele.
Näitus koondab aastatel 1922–1945 loodud Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta ise seda nimetas), fotogrammid, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide reisidel tehtud isiklikud pildid, hilisema karjääri värvifotod (sh haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema enda skulptuuridest) ning kaks filmi.
Oma fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse uurimise. Tema eesmärk oli „maalida valgusega“ ja ta tegi seda fotogrammide abil, mille puhul objektid „maalitakse“ valgustundlikule paberile valgusallika ja varjude heitmise abil. Nii lõi kunstnik fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil.
Näitus on avatud 1. oktoobrini.
***
Eestlased lähevad Loodeväila
21. juunil 2023 heiskab mootorpurjekas „Admiral Bellingshausen“ taas purjed ja asub teele Kanada Arktikasse. Eesmärk on läbida Loodeväil, 2000 miili pikkune jäine labürint, mis ühendab Atlandi ja Vaikset ookeani ning on suurema osa aastast jääs. Seda mereteed hakati otsima juba enne Panama kanali valmimist, esimesena läbis selle Roald Amundsen 1903.–1906. aastal ja praeguseks on seda korranud pisut üle 150 purjelaeva. 2023. aasta suvel suunduvad Loodeväila ka üks soomlaste ja üks norrakate purjekas.
***
Himaalaja kõrgmägede hooaeg oli Eesti ronijatele edukas
8. mail jõudis Nuptse (7861 m) tippu esimese eestlasena Krisli Melesk.
18. mail tõusis Sagarmāthā’le ehk Everestile ehk Džomolungmale (8848 m) Ott Tinn, kasutades lisahapnikku. 19. mail tõusis Ott Tinn lõunasadulalt ehk 4. laagrist Lhotsele (8516 m). Varem on Eestist Lhotsele tõusnud Aleksei Kovaltšuk 2002. aastal. 23. mail tõusis Sagarmāthā’le Katrin Merisalu ja 24. mail Kunnar Karu. Kõik kolm kasutasid tõusudel lisahapnikku ja kommertsteenuse abi.
Džomolungma hooaeg oli igati rekorditerohke. Nepal väljastas 14. mai seisuga 47 grupile 478 ronimisluba 5 086 021 USA dollari eest. Ronimislubade hulka ei lähe kohalik tööjõud ehk Nepali giidid ja kandjad. Kami Rita Sherpa (53-aastane) tõusis tipule 28. korda ja Pasang Dawa Sherpa 27. korda, kusjuures mõlemad tõusid tipule tänavu kaks korda. Inglismaa giidile Kenton Coolile oli sellel aastal 17. kord tippu jõuda.
Tehti teisigi rekordeid: Rafa Jaime on esimene Mehhikost pärit pime ronija, Scott Lehmann ja Shayana Unger (Everest-Lhotse) on sündinud kurdid, britt Hari Budha Magar üle põlve amputeeritud. Hooaeg oli kurikuulus ka selle poolest, et varastati palju klientidele mõeldud hapnikuballoone, ühelt turismifirmalt suisa 72.
Hukkus ilmselt 12 ronijat, keskmine hooaja kohta on 4 hukkunut.
Tippu jõudnute arv on ilmselt umbes 600 lähedal, näiteks 24. mail Madison Mountaineeringu grupis oli tipus 27 inimest: 8 klienti, 4 välisriigi giidi ja 15 Nepali giidi. Kõigist tippu tõusnutest tõusis ilma lisahapnikuta teadaolevalt ainult üks inimene, Sajid Sapadra Pakistanist. Üritas ka Kilian Jornet, kes jäi laviini kätte, kuid õnneks midagi hullu ei juhtunud, ning Suhajda Szilárd (Ungari), kes jäi kadunuks. Huvitav on ka fakt, et ainult üks inimene üritas tippu tõusta mujalt kui klassikalist lõunasadula marsruuti mööda.
22. mail möödus 20 aastat Alar Siku tiputõusust. Siis lehvis sinimustvalge esimest korda maakera lael.
Kristjan-Erik Suurväli
Selles numbris
- Raamatuarvustus
- Meri vemmeldab
- Oliivikuningriik Messeenia
- Anton Ptuškin – Ukraina kuulsaim reisimees
- Rännates Lääne-Iirimaal
- Singapur – linn kui arhitektuurikonkursi kavand
- Kas Sumba on parem kui Bali?
- Reis Kanadasse – elu nagu filmis
- Arktika serval
- Mesinädalad Loodeväilas
- Rene Satsi: „Olen saatuse silmis ilmselt väga raske klient.“
- Kaks tiiru ümber maailma
- Uruguay – turvaline ja lapsesõbralik roheenergia lipulaev
- Aga Pakistan ei ole ju Euroopa?
- Rumeenia. Kuidas varisevad režiimid
- Tooteuudised
- KROONIKA
- GO Reisiajakiri 100 – Juuni 2023
