Kas Sumba on parem kui Bali?

Go Traveli reisijuht Margus Kalam lööb hetkel lulli Sumba saarel, kuhu korraldab ka reise. Uurime vähetuntud, turistihordide poolt avastamata ja erilise kultuuriga saare kohta lähemalt.

Kus asub Sumba saar?

Kaugel Eestist. Nii kaugel, et enamik eestlasi ei tea selle saare olemasolust ja vastupidi. Isegi Indoneesia mõistes on see ääremaa, millest keskuses elavad indoneeslased ei tea kuigi palju või üldse mitte midagi. Geograafiliselt väljendades asub Sumba India ja Vaikse ookeani vahel Väike-Sunda saarestikus. 

Kas Sumbal on midagi erilist, mida teistes kohtades ei ole? Ma küll guugeldasin, aga kas seal on üldse muid vaatamisväärsusi peale karjamaade ja hobuste?

Esiteks on seal erilised inimesed, kes elavad siiani esivanemate iidseid traditsioone järgides. Teiseks nende elamised. Kui üle saare lennata, võiks arvata, et sinna on kogunenud hulk võlureid nõu pidama, kõigil teravatipulised mütsid peas. Just sellised näevad välja sumbalaste majakatused – õlgedest võlurimütsid. Need külad ja neis elavad inimesed on omaette vaatamisväärsused. Mehed kannavad vööl matšeetet meenutavaid terariistu, naised koovad telgedel kauneid kangaid ning bambushüttide all ruigavad sead. Igas külas on maja, mille seinad on kaetud aegade jooksul ohverdatud pühvlite ja sigade pealuudega. Külade keskel on kivihauad, mida katavad suured monoliidid. Kui motorollerid ja nutitelefonid pildilt eemaldada, võiks arvata, et oled ajas 200 aastat tagasi rännanud.

Milline on kohalik kultuur?

Ainulaadne, erakordne, hämmastav, metsik! Kuidas on võimalik, et traditsioonid on nii sügavalt juurdunud, et see suisa takistab ühiskonna arengut? Küll tulid siia portugallased, siis hollandlased koos kristluse ja kõige muuga, panid püsti kirikud ja kuulutasid jumalasõna, aga kohalikud ei kippunud seda omaks võtma. Nüüd on tõepoolest suurem osa saare elanikest kristlased, kuid see on segunenud vana marapu usundiga. Käiakse küll kirikus, kuid ohvreid tuuakse marapule endiselt.

Kui sureb või abiellub sugulane, siis oled kohustatud perega viima külakostiks sea või pühvli. Kui pole selleks raha, siis laenad looma või jääd sugulastele võlgu. Kui läänes ollakse enamasti terve elu võlgu pangale, siis Sumbal sugulastele.

Sumbal reisides võib vahel sattuda tseremooniale, kus külarahvas kaugelt tulnud valge võõra inimese avasüli vastu võtab. See on põnev kogemus. 

Kas võib öelda, et Sumba on parem kui Bali? 

Kahtlemata on see parem sellisele inimesele, kes eelistab ehedat kultuuri ja puutumata loodust massiturismile. Loomulikult on Balil veel kohti, kus saab olla linnakärast ja rahvamassidest eemal, aga siiski on saar nii-öelda läänestunud. Tõenäoliselt juhtub see ka Sumbal ja seetõttu tasub seal ära käia enne, kui massid kohale jõuavad ning rannad restorane ja hotelle täis ehitatakse.

Tutvu reisiga: pood.gotravel.ee/parem-kui-bali/

Tekst: Rene Satsi
Foto: Margus Kalam

Selles numbris

• Raamatuarvustus
• Meri vemmeldab
• Oliivikuningriik Messeenia
• Anton Ptuškin – Ukraina kuulsaim reisimees
• Rännates Lääne-Iirimaal
• Singapur – linn kui arhitektuurikonkursi kavand
• Kas Sumba on parem kui Bali?
• Reis Kanadasse – elu nagu filmis
• Arktika serval
• Mesinädalad Loodeväilas
• Rene Satsi: „Olen saatuse silmis ilmselt väga raske klient.“
• Kaks tiiru ümber maailma
• Uruguay – turvaline ja lapsesõbralik roheenergia lipulaev
• Aga Pakistan ei ole ju Euroopa?
• Rumeenia. Kuidas varisevad režiimid
• Tooteuudised
• KROONIKA
• GO Reisiajakiri 100 – Juuni 2023