Kroonika
August on matkakuu!
Liikumisaasta on kuulutanud augusti matkakuuks ning muidugi soovitab GO Reisiajakiri ennast liigutada ja põnevate matkadega liituda.
Kvalifitseeritud matkajuhid viivad liikumisaasta matkadele, mille käigus läbitakse lõike ranniku- või metsamatkarajast. Tähistatud rannikumatkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9, Eestis kulgeb see rannalähedastel teedel ja rannikul alates Iklast ning lõpeb Tallinnas.
Metsamatkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E11, Eestis kulgeb see valdavalt riigi idaosas, läbides metsaseid piirkondi alates Haanjast ning lõpeb Tallinnas.
Nii viib esimese eestlasena Everesti tippu jõudnud Alar Sikk matkajad Haanja künkaid vallutama ning Martin Suga, kes on liikumisaasta tähistamiseks alates märtsist matkates läbinud kõik RMK matkateed ühtejutti, viib huvilised Põhja-Eesti rannikumatkadele.
Vaata lähemalt ja registreeru Eesti Matkaliidu lehel https://matkad.matkaliit.ee/services
***
Näitus „VENEZIA – merede kuninganna“ Lennusadamas on avatud veel viimaseid päevi
Eesti-Itaalia koostöönäitus „VENEZIA - merede kuninganna“ avati Lennusadamas 25. märtsil 2023 ning on avatud 3. septembrini.
Eksponaadid pärinevad mitmest Itaalia muuseumist ja ka erakogudest. Kõige haruldasemad ja hinnalisemad eksponaadid Veneetsia näitusel on Canaletto nime all tuntud 18. sajandi Veneetsia kunstniku Giovanni Antonio Canali maalid. Lennusadam kutsub vaatama haruldasi eksponaate ning kalleid maale, enne kui need kodumaale Itaaliasse tagasi rändavad.
***
Septembri keskpaigani saab Naissaarel ja Lennusadamas näha välinäitust „Naissaar – Tallinna merevärav“
Naissaar on oma strateegiliselt tähtsa asukoha tõttu Soome lahes olnud läbi ajaloo valitsejate ja kindralite teravdatud tähelepanu all. Sealt võib leida väga erinevate ajastute militaarehitisi, kuid saarel on ka rikas ja mitmekesine, sealhulgas rannarootsi kultuuripärand.
Naissaarel Lõunakülas, Taani Kuninga aias, Patarei 10a juures ning sadamas ja mandril Lennusadamas paiknev näitus tutvustab saare põnevat ja traagilist ajalugu ning tulevikuvisiooni – muuseum-külastuskeskuse rajamist. Meremuuseumi kavandatav muuseumikeskus Nargen Nord rajatakse endise Peeter Suure merekindluse Patareisse nr 10a saare põhjarannikul ja taastatakse ka sadamast patarei juurde viiv kitsarööpmeline raudtee.
Väliala territooriumil saab osaleda ka nutimängus, kus küsimused puudutavad väliala muuseumilaevasid, välinäitust, mängimiseks tuleb varuda 15 minutit.
***
Eestlased läbisid üliraske ultramaratoni
15. juulil alanud üliraske ultramaraton leidis aset Põhja-Ameerika asustamata aladel. Yukoni pealinnast Kanadas alguse saanud 1000 miili pikkusel aerutamise ultramaratonil osales edukalt ka kolm Eesti paatkonda.
Whitehorse’i linnakesest stardipaugu saanud kümnepäevase kontrollajaga toimunud maailma pikima aerutamise ultramaratoni lõpetasid kõik kolm alustanud eestlaste paatkonda. Finiš oli Daltoni silla juures Alaska keskosas.
„Yukoni maratonil olid ülekaalukalt esindatud Eestis toodetud ja pikkadele maratonidele ideaalselt sobivad World Of Kayaksi kajakid, samuti oli eestlaste osakaal ja tulemused võistlusel, kuhu valitakse kogu maailmast välja väheseid, meile heas mõttes üllatav ja ka korraldajatele väga muljetavaldav,“ kommenteeris võistlusel osalenud Eesti Aerutamisföderatsiooni president Martin Ilumets.
„Eestlased andsid meie võistlusele tugeva konkurentsi ja loodame, et näeme siinsel ultramaratonil eestlasi ka tulevikus. Olete alati siia oodatud!“ kommenteeris maratoni peakorraldaja Jonathan Frith.
Eesti aerutajad läbisid 1600 kilomeetri pikkuse distantsi nädalaga, Eesti naispaatkond Anette Baum ja Linda Tetsmann võitis võistluse ülekaalukalt (lõppajaks oli 6 päeva, 9 tundi, 12 minutit). Üldarvestuses neljandal kohal ja kajakkide klassis kolmandana finišeerus Marek Lindmaa ja Rait Hutrovi paatkond (7 päeva, 1 tund, 58 minutit). Neile järgnesid neljandana Hillar Irves ja Martin Ilumets (7 päeva, 4 tundi, 36 minutit). Võistlusel startimiseks oli saanud loa 28 paatkonda, kellest startisid 17 ja finišisse jõudsid 15.
Pikemat intervjuud eestlaste võistlusest loe juba järgmisest GO Reisiajakirjast.
***
Võta osa Eesti looduse päeva retkedest!
12.–19. augustil toimuvad Eestimaa eri paikades Eesti looduse päeva retked.
Eesti looduse päeva traditsioon sai RMK eestvedamisel alguse 2018. aastal, mil tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Tolle aasta 18. augustil korraldasid kõik RMK külastuskeskused üle Eesti mitmesuguseid temaatilisi sündmusi ja Eesti looduse päeva tähistamine kulmineerus kolm nädalat väldanud suure ühismatkamise lõpupeoga Aegviidus.
Ka tänavu on võimalik loodusretkedest osa saada. Retked toimuvad 12.–19. augustil ning Eesti looduse päevale pühendatud nädala lõpetab Lahemaa rahvuspargis Tsitre telkimisalal toimuv Tsitre ValgeÖÖ.
Retkedel osalemine on kõigile huvilistele tasuta, ent piiratud kohtade arvu tõttu on vajalik registreeruda retkede lehel.
Laadi enne retke oma nutiseadmesse ka loodusvaatluste nutirakendus, mis pakub lihtsat võimalust oma loodusvaatlusi talletada ja teistega jagada.
Tutvu Eesti looduse päeva retkede ja tegevustega https://www.loodusegakoos.ee/eesti-looduse-paev
Selles numbris
- Tajine (tagine) – toidunõu ja Põhja-Aafrika toidud
- Te Araroa matkatee
- Põhja-Koreas kõhuvalu ei esine!
- Mägironija tee
- Servus aus Tirol
- Namiibia kuuel eri moel
- Vallemaggia – itaaliamaitseline Šveits
- Kõigepealt Kambodža ja sealt veel Vietnamisse!
- Teadustraaleriga Põhjamerel. Laevaelu logiraamat
- Loomeresidentuur Liguurias
- Armeenia kultuuririkkus Euroopa radaril
- Indrek Rohtmetsa lapsepõlveunistuste täitumine
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 101 – August 2023
