Quo vadis, Somaalia?
Aastatel 2014–2017 oli Tiina Intelmann Euroopa Liidu delegatsiooni juht Libeerias. 2021. aasta septembrist kuni praeguseni oli ta Euroopa Liidu suursaadik Somaalias. Rene Satsi vestleb Tiina Intelmanniga Somaalia praegusest poliitilisest olukorrast, väljakutsetest ja perspektiividest.
Libeeria ja Somaalia ei tundu just väga… ohutud kohad olevat, kus aastate kaupa tööd rügada. Kuidas just sellised valikud ilmavalgust nägid?
Nende karjäärivalikute juures on olulist rolli mänginud aastad ÜRO juures New Yorgis. Olen teooriale pea alati praktikat eelistanud. Töö maailma valupunkte kirjeldavate dokumentidega paralleelse võimalusega nautida Manhattani vaateid hakkas ühel hetkel tunduma liialt teoreetiline, seda enam, et ÜRO peakorteris on enamikul seal töötavatest diplomaatidest pakkuda igasuguseid lahendusi nii sõdade kui ka näljahäda koheseks lõpetamiseks. Tegelik elu on aga palju nüansirikkam ning annab igal sammul võimalusi oma empaatiavõimet arendades otsida vastuseid sellele, miks probleemid kiirelt ei lahene.
Kui keegi ütleb Somaalia, tahaksin mina automaatselt lisada sõna piraadid – meedia kasutab seda Somaaliaga seotult pidevalt. Millise assotsiatsiooni võiks teie kui Somaaliat tundev inimene sellele vastukaaluks seada? Pakun, et riiki seestpoolt vaadeldes ei seosta seda kindlasti esimese asjana mingisuguste armetute piraatidega?
Piraatlus on Somaalia vetes olnud tõsiseks probleemiks, kuid praeguseks siiski taandunud. India ookeanist Punasesse merre suunduvaid kaubateid kaitsevad eraturvafirmad, kuid ka Euroopa Liidul on missioon EUNAVFOR ATALANTA, mille mandaadiks on võitlus piraatlusega. Esmapilgul tundub see hea uudisena, kuid medalil on ka teine külg – rahvusvahelistel terrorivõrgustikel õnnestus oma kontrolli alla saada suur osa Somaalia territooriumist ning sissetulekud, mis varem saadi ookeanilt, hakkasid nüüd tulema maismaalt. Kohalikud ettevõtjad ja karjakasvatajad pidid hakkama maksma makse nii toodangu pealt kui ka võimaluselt kasutada teid ja sadamaid. Nii et sisuliselt kandus röövimine ja vägivald ookeanilt maismaale, sest ookeanil tegutsemine oli muutunud liiga ohtlikuks.
Küsiks vägagi lihtsustatult: mis Somaalias hetkel üldse toimub? Kuuleme kaugeid uudiseid humanitaarkriisist ja pidevast „madistamisest“. Kes kellega kakleb ja miks?
Kui vaatan tagasi kahele Somaalias veedetud aastale, siis pigem näen kiireid positiivseid muutusi ja 2022. aasta alguses ametisse astunud presidendi Hassan Sheikh Mohamudi resoluutset tegutsemist oma riigi territooriumi vabastamiseks terroristide käest. Toimunud on otsustavad lahingud kahes osariigis – Galmudugis ja Hirshabelles –, kus osas paikades ei olnud kohalikud elanikud viimasel kümnel aastal Somaalia riigivõime näinud ja elasid Al-Shabaabi taktikepi all. Nii et peamine sõjaline tegevus käib siiski terroristide, Al-Shabaabi rühmituse vastu. Samas on Somaalia föderaalne riik, kus suhted nii föderatsiooni subjektide kui ka eri klannide vahel põhjustavad suuri pingeid ning vahel ka verevalamist.
Räägiks paari sõnaga sellest koledast organisatsioonist Al-Shabaab. Kes nad on ja kas nendest saab kuidagi ka lahti?
Al-Shabaab on džihadistlik organisatsioon, mis hakkas välja kujunema pärast 2002. aastat ning mille paljud liikmed on saanud väljaõpet Afganistanis. Nagu mainisin, on see organisatsioon saavutanud kontrolli suure osa Somaalia territooriumi üle. Nende rünnakud Somaalias on igapäevased, eriti pealinnas Muqdishos. Terrorirünnakuid on toime pandud ka Ugandas, Keenias, Djiboutis. Organisatsioon on osaks laiemast džihadistlikust liikumisest, Somaalia on olnud nende liikumiste üks tulubaase. Uusi liikmeid värvatakse vabatahtlikkuse alusel ja ka sunniga. Liikumisse on kaasatud nii Somaalia kui ka teiste riikide kodanikke.
Milline on Euroopa Liidu panus Somaalias konflikti lahendamisel ja humanitaarkriisi leevendamisel?
Euroopa Liidu tegevus Somaalias on äärmiselt lai: antakse nii humanitaar- kui ka arenguabi, abistatakse riigivõimu organite tugevdamisel ning sisekonfliktide lahendamisel. Aastaid on Euroopa Liidu missioon EUNAVFOR ATALANTA patrullinud Somaalia rannikut, et tõkestada piraatlust. Samuti treenib Euroopa Liit Somaalia sõjaväge ning annab sõjaväele varustust. Ka abistatakse mereturvalisuse võimete ülesehitamisel, seadusandluse, politsei, inimõiguste, infrastruktuuriga. Tegevuste ampluaa on erakordselt lai. Euroopa Liit on ka Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni (ATMIS) suurrahastaja.
Millised on Euroopa Liidu prioriteedid ja tulevased plaanid Somaalia suhtes? Kas me vaatame üldse seal riigis kuskile tulevikku või tegutseme „päev korraga“ raamides?
Pikaajalised prioriteedid on riiklike struktuuride tugevdamine ning julgeolek ja majanduse areng. Need prioriteedid lähtuvad ka Somaalia enda prioriteetidest ning loomulikult töötatakse koos Somaalia võimude ja ka teiste rahvusvaheliste partneritega. Kui aga rääkida igapäevasest elust, siis tõepoolest ei tea hommikul, mida päev tuua võib. Somaalia poliitiline elu on väga kirev ja nüansirikas. See ei peatu ka öösel ning palju märkimisväärset leiab aset sotsiaalmeedias. Samuti on julgeolekuolukord äärmiselt pinev. Oma käikude ja kohtumiste seadmine toimus julgeolekukaalutlustel pigem viimasel minutil.
Räägiks ka millestki positiivsest. Mis Somaalias head on? Mida seal näiteks süüa pakutakse?
Hea on teinekord peidus, kuid seda on palju. Iga Somaalia kodanik peab eelkõige olema korralik moslem. Usulisi traditsioone peetakse au sees ning seda tuleb võõramaalasel esmajoones meeles pidada. Püüdsin endale antud aega kasutada selleks, et neid traditsioone paremini tundma õppida. Tundub enesestmõistetav, et somaalia mees on võitleja, ilma relvata meesterahvast oleks isegi raske ette kujutada. Somaalias on samas väga tugev suulise rahvapärimuse traditsioon ning somaallased ise ütlevad, et nad on oma hingelt pigem poeedid.
Somaalia köögis on aukohal kaamelisteik ja kaamelipiim. Piima maitse võib veidi võõraks jääda, kuid steik peaks sobima ka põhjamaise maitsega. Somaalia vürtsidega tee on imemaitsev!
Kohvi valmistamises on segunenud kohalikud (naaberriigid Keenia ja Etioopia on suured kohvitootjad) ja Itaalia traditsioonid.
Milline on teie isiklik arusaam Somaalia inimestest ja nende vastupanuvõimest keerukates tingimustes?
Tegemist on erakordselt nupukate inimestega, kellel on ka hiilgav ärivaist. Hoolimata igapäevastest terrorirünnakutest Muqdishos ning surnutest ja haavatutest, käib linnas vilgas ehitus- ja äritegevus. Olen näinud ka varem välismaale pagenud diasporaa suurenevat kaasatust nii majandus- kui ka poliitilises elus. Somaalia inimese usaldust on raske võita, kuid imekerge kaotada.
Kui jätta praegune terav olukord välja, kas soovitaksite Somaaliat turistina külastada? Kas seda saab üldse kunagi ohutult teha?
Soovitaksin need plaanid praegu kõrvale jätta.
Millised on teie enda tulevased plaanid, kui olete nüüd naasnud Eestisse Euroopa Liidu suursaadiku ametikohalt?
Hetkel sean end sisse Eestis.
Tekst: Rene Satsi
Foto: erakogu
Selles numbris
- Tai maitsed ja „kuulus Tai ingverisupp“
- Lennureisijate tujurikkujad
- Matkarajad Helsingi külje all
- Albaania Alpid – avastamata nurgake Euroopas
- Esimene kogemus kõrgmägedelt
- Vabadus ronida
- Mägede nimel
- Lääne-Ukraina võlu ja valu
- Eestlased maailma pikimal aerutamise ultramaratonil
- Quo vadis, Somaalia?
- Christopher Rajaveer: Tahan minna sinna, kus maailm läheb tagurpidi!
- Nemesis ehk meresõitja tüütu needus
- Loodeväil läbitud!
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 102 – Oktoober 2023
