GO Reisiajakiri 105 – Aprill 2024
Romi Safin – särav purjetaja
JUHTKIRI
Merele, järvele, jõele!
Tänavu suvel jõuab Eestisse üle aastakümnete jälle Tall Ships Race. Viimati olid suured purjelaevad siin aastal 1992, kui võistlus kandis veel nime The Cutty Sark Tall Ships Race.
Tallinnas saame tänavu loodetavasti näha umbes 60 suurt purjekat, mitu neist külastavad ka teisi paiku Eesti rannikul. 14. juulil, kui algab Muhu väina regatt, kohtuvad Tallinna lahel Eesti avamerepurjekad ja hulk Euroopa ilusamaid purjelaevu. See suur merepidu on sümboolne ja õigeaegne, sest meie meresõidud ja veel liikumine üldse on väga vingelt arenenud.
Äsja lugesime uudistest, et väikelaevajuhtide kursustele on tänavu rekordarv soovijaid. Meie väikesadamad täituvad üha uute ja uute hobialustega. Äsjane meremess Tallinnas näitas taas, et oleme mererahvas.
Ka need meremehed, kes ei sõida kaugetel ookeanidel mitte lõbu, vaid töö pärast, on oma reisidega üha enam avalikkuse silma all, olgu parimateks näideteks kaks polaarkaptenit – Indrek Kivi ja Jaanus Hannes. Endine meremees Elar Vahter lavastab Rakvere teatris Gailiti „Karget merd“.
Meie avamerepurjetajad nopivad kõrgeid kohti Euroopa meistrivõistlustelt, matkapurjetajad leiavad üha ägedamaid ja erilisemaid sihtkohti väljaspool Euroopat. Hetkel on pallitiirul Armin ja Kaia Karu katamaraan „Meribel“, Anne-Mari Luige ja Karl Saluveeri „Serenada“ ning Villem Reinaasi „Hilja“. Oysteri regatiga koos sõidab ümber maailma Marek Harjak. Läinud aastal lõpetasid oma ümbermaailmareisi Veiko Pedosk ja Anneli Taal jahiga „Picasso“. Pikalt reisilt on tagasiteel Euroopasse Heiti ja Reet Hääle katamaraan „Like-a-Breeze“, kes ootab hetkel läbipääsuvõimalust Punasest merest.
Aga ärme oleme ainult merel. Meie kanuumeeskonnad esinesid läinud aastal üliägedalt Alaskal ning tean kahte sõudemeeskonda, kes plaanivad lähiaastatel üle Atlandi ookeani sõuda. See on ränk, aga võimalik.
Võhandu maraton on kujunenud samasuguseks laulupeoks nagu on suusa- või rattamaratonid ja Pirita jõe suudme on ummistanud aerulaudurid.
See näitab, et veealade kandepind laieneb üha. Ja kui on kandepind, tekivad ka tipud.
Meie olümpiapurjetamise seis pole nii lootusetu, kui vahepeal tunduda võis. Suurtele keskustele (Tallinn, Saaremaa, Pärnu) lisaks on ka väikeste paikade purjetamiskoolid (Hara, Hiiumaa) andnud hea tõuke paljudele noortele. Mitmed meie noored (Katariina Roihu, Mia Marin Lilienthal, Emma Millend) unistavad tulevikus olümpiamängudel võistlemisest. Üks neist on ka Romi Safin, meie selle ajakirja kaanestaar.
Tiit Pruuli, kirglik purjetaja
Selles numbris
- Eesti reisikirjandus 2023
- Merehaigus – kuidas sellega toime tulla?
- Tutvumisreisil Põhja-Mesopotaamias
- Meri on, meri jääb…
- Marathon du Médoc: maailma „pikim“ maraton
- Matkates vaimse tervise poole
- Isoleeritud maailm – Tiibetiga sekeldamine on inimkonna enda huvides
- Omal käel Maldiividel
- Poolteist aastat merenomaadid
- Meri: armastus ja vihkamine
- Katkendeid raamatust „Läbi Loodeväila. Kokkupõrkekursil Veenusega“
- Kapten Kolk Kauges Idas
- Reisiajakiri küsib
- Süstamatk Ida-Sajaanides
- Purjepaadiga olümpiale!
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 105 – Aprill 2024