Go Puhkus Go Reisiajakiri Go Elamus Go Pood Go Incoming

GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

TELLI GO REISIAJAKIRI!
Go Reisiajakiri nr 1 Sügis 2005

Fotoreportaazh – Rain Tamm Aafrikas Rwandas mägigorilladel külas

GO Maailm
6. oktoober 2005

Täpselt nii see ongi, et käid neil külas. Sõna otseses mõttes. Nemad on oma kodus Ruandas, Vulkaanide Rahvuspargis Virunga mäestikus ja toimetavad oma igapäevaseid tegemisi. Kui me pärast neljatunnist matkamist mööda vulkaaninõlva lõpuks 3000 meetri peal 35-liikmelise Susa grupini jõuame, teeb meie saatja mõned röhitsused ja mühatused. Niimoodi küsib ta grupi suurimalt hõbeselgselt isaselt luba tunnike tema perekonna seltsis veeta. Loa me ka saame ja sellele järgneb kuuskümmend minutit lähedast suhtlemist, kuni füüsilise kokkupuuteni. Nimelt on Susa grupis ka mõned mänguhuvilised tegelased, kellel meeldib aeg-ajalt külalisi kas müksates või suisa pikali lükates ehmatada. Seega ei olnud meie kartused, et gorillasid tuleb vaid distantsilt jälgida ja et heal juhul õnnestub teha ehk vaid mõned teleobjektiiviga pildid, õnneks põhjendatud. Valgust on küll tiheda metsa tõttu vähe ja olud muutuvad sõltuvalt pildistamise nurgast ja pilveoludest, nii et mõnedki muidu head kaadrid osutuvad hiljem uduseks. Statiivi kasutamine on ka keeruline, sest nii gorillad kui ka me ise oleme pidevalt liikumas.

Mägigorillasid on umbes 300 ja kõik nad elavad Virunga mäestikus, mis laiub 420 m2 suurusel alal kolmes riigis: Ruandas, Ugandas ja Kongo DVs. Ruanda mägigorillade arvu hinnatakse 140-150 kanti ja nad elavad seitsmes-kaheksas grupis, millest igaühes on 5–40 liiget. Külastada on võimalik nelja gruppi, Susa grupp ongi neist suurim ja seetõttu ka põnevaim, kuid ka suhteliselt raskesti ligipääsetav. Susa grupp on üldse suuruselt teine gorillade grupp maailmas (suurem grupp on vaid uurijate päralt) ja just seda rühma uuris tuntuim gorilladeuurija Dian Fossey. 

Gorilladel on vähe looduslikke vaenlasi ja nad elavad sageli kuni 50-aastaseks, kuid nende liik on tänu salaküttimisele, metsade hävitamisele ja inimestelt saadud haigustele siiski suures ohus. Praeguseks on tänu kasutuselevõetud meetmetele mägigorillade arv stabiliseerunud ja näidanud isegi kasvutendentsi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Viimati blogis

Vilde reisikirjade võistlustöö: Balaton

31. mai 2025
„Murelid on valmis,” ütleb mulle lennujaamas töötav tuttav ühel juunihommikul, kui olen vastanud tema küsimusele, kuhu siis sedapuhku – Ungarisse!…

Tallinnasse saabus maailma tuntuim rongireisija

28. mai 2025
Smith tuli Eestisse selleks, et esineda 29.mail Rail Baltic Estonia korraldatud mobiilsuskonverentsil, mille teema on ajakohasem kui kunagi varem: „Tulevik…
Kõik postitused