Suvehiidlasest arhitekt Indrek Laos on kulutanud lugematuid tunde Eiffeli tehases valmistatud Ristna tuletorni uurimiseks ning selle tutvustamiseks maailmas.
Olete võtnud enda südametööks Ristna ja Eiffeli uurimise. 2023. aasta on pidulik, tähistame Ristna 150 aasta juubelit. Mida see daatum teie kui uurija jaoks tähendab?
Ristna tuletorni päritolu faktiline tuvastamine tundus mulle endalegi algul uskumatu. Kuidas on võimalik, et XXI sajandil ei ole keegi uurinud ühe meie ajastu suurima inseneri loomingut sellise tähelepanuga, et avastada nii enesestmõistetav asjaolu: oma aja maailma kõrgeima konstruktsiooni rajamisele eelnes aastakümneid kestnud eeltöö katsetuste ja tehniliste mudelite väljatöötamisena. Need suurepärased näited on maailmas veel mõnel pool alles, nagu näiteks 1874. aastal rajatud Ristna tuletorn. Mõneti on see mõistetav asjaoluga, et Eiffeli torni valmistamise ime varjutas tema arvukad eelnenud tehnilised saavutused. Järjest enam on aga maailmas hakatud tema kõige kuulsama tähtteose kõrval märkama ja väärtustama ka teisi vähemtuntud teoseid ning Ristna tuletorni juubel annab põhjuse seda vääriliselt tähistada.
Miks teid Ristna-Eiffeli teema köidab?
Hiiumaa tuletornide uurimiseks sain inspiratsiooni Helgi Põllo 2010. aastal peetud Ööülikooli loengust „Tuletorni vaimust ja võimust“. Käisin kohe pärast saadet Tahkuna tuletornis ronimas, alla laskudes ei saanud märkamata jätta seda imeliselt meisterlikku detailirikkust, mida see ehitis endas kätkeb. Tegemist on ometi väga utilitaarse ehitisega, milleks tänapäeva mõistes piisaks vaid metalltorust selle otsa kinnitatud tehnilise karbikuga. Millest selline hool ja tähelepanu taolise ehitise vastu ajal, kui ehitamine oli tänapäevaga võrreldes kordades keerukam ja töömahukam ettevõtmine? Need esteetilised arusaamad ja intentsioonid paistavad asetsevat üksteisest valgusaastate kaugusel. Ometi toimus ka siis tsiviilehituse objektide tellimine vähempakkumise korras, kus võitjaks osutus soodsaim lahendus. Nii ka Ristna tuletorni puhul, mille valmistamine Eiffeli tehase poolt oli õnnelik juhus.
Sel aastal tähistatakse Prantsusmaal Gustave Eiffeli mälestusaastat. Sellele pühendatud ajakirjas GEO Histoire võeti teemaks ka Ristna. See on suur äramärkimine. Ja tegelikult võib ju öelda, et meie väike tuletorn tegi võimalikuks ka suure Eiffeli?
2023. aasta on Prantsusmaal kuulutatud Gustave Eiffeli (1832–1823) 100. mälestusaastaks. Selle sündmuse tähistamiseks andis Prantsuse ajakiri GEO Histoire välja Eiffeli elutööle pühendatud erinumbri, kus teiste objektide seas on esile tõstetud ka Eiffeli ateljees 1874. aastal valmistatud Ristna tuletorn. Väljavalitud objekti erakordsust rõhutab asjaolu, et Eiffeli tehase toodangu arveraamatus on lisaks arvukatele sadamatuledele suuremate tuletornide valmistamist mainitud vaid 12 korral. Vaatamata sõdade hävitustööle ja looduskatastroofidele on maailma eri paigus tänini püsima jäänud kokku kuus Eiffeli ateljees valmistatud tuletorni, üks nendest on Eiffeli torn Pariisis, teine Vabadussambana tuntud meremärk New Yorgis ja kolmas neile teed näidanud tuletorn Ristnas!
Olete nii palju selles vallas ära teinud. Milline on teie isiklik seos Hiiumaaga?
Olen veetnud Hiiumaal enamiku oma teadliku elu suvedest. Esimesed mälestused seonduvad eelõige nende pikkade praamisõitudega üle mere, mis lahutavad seda paradiisisaart selja taha jäävatest argielu askeldustest. Minu vanemad ostsid 1980. aastatel Pühalepas peremeheta jäänud talukoha, kui minu ema töötas restauraatorina Suuremõisa lossi rekonstrueerimisel. Tehing oli soodne, sest piiritsoonis asuvad maad olid mahajäetud ning neid ei osatud sel hetkel vääriliselt hinnata. Aeg omandab siin hoopis teise mõõtme. Mäletan, et omandasin saarel viibides ühel suvel nelja aasta jagu plokkflöödikooli materjali. Vähemalt korra aastas on kavas kohustuslik tuletorniring ning ronimine Tahkuna, Kõpu ja Ristna tuletornides, et arhitektina ikka ja jälle üllatuda mõnest leidlikust detailist.
Tõite Hiiumaale ka Eiffeli järeltulijad, kuidas see õnnestus?
Mais 2022 külastas tõepoolest Hiiumaad G. Eiffeli neljanda põlve järeltulija Myriam Larnaudie-Eiffel. Myriam on antikvaar ja Pariisis tegutseva Gustave Eiffeli Järglaste Ühingu esinaine. Prantsusmaal on ta juba aastaid tegutsenud ühe ohustatud Eiffeli teose, ajaloolise Bordeaux’ metallsilla säilitamise eestvõitlejana. Hiiumaale tuli ta soovist oma esivanema taasavastatud meistritöö oma silmaga üle vaadata. Seoses ülemaailmse kuulsusega on pretensioonid Eiffeli pärandile üle maailma mitmel pool väga levinud. Lihtsamad tsiviilrajatised valmistati sel ajal enamasti anonüümsete objektidena, mistõttu pole sageli nende autorlus kergesti tuvastav. Ühingu üks eesmärke ongi nende väidete kontrollimine ja tunnustatud pärandi populariseerimine.
Kui palju tunde ja millistes arhiivides teil on kulunud teemaga tegelemiseks?
Tuletornide uuring on mind viinud erinevatesse arhiividesse üle maailma Jamaicast kuni Uus-Kaledooniani. Väga tänuväärse allikana olen avastanud Prantsusmaa erinevad era- ja riiklikud arhiivid, mille külastamine bürokraatiamüürist läbi tungides on kui pühapäevane jalutuskäik pargis. Enamik dokumente on seal avalikult kättesaadavad, samuti on võimalus materjale kohapeal pildistada, erinevalt näiteks Madridi ajalooarhiivist, kus dokumentide pildistamine on keelatud ning koopiate tellimuse täitmine võtab aega kuni üks aasta. Tõsi, paljud dokumendid on tänapäeval ka juba skaneeritud, aga kirjete leidmine sõltub sellisel juhul väga palju arhivaari katalogiseerimise valikust. Originaaldokumente kohapeal lehitsedes võib aga sattuda huvitavatele andmetele, mida pole suudetud dešifreerida. Näiteks õnnestus mul nii Gustave Eiffeli järglaste eraarhiivist leida viide Ristna tuletorni valmistamisele, mida seni ei osatud seostada.
Mis teil uurijana järgmiste tegevustena plaanis?
Järgnevalt on plaanis tuletorniekspeditsioon Bakuusse ja 2024. aasta mais näituse korraldamine Käinas Tuuletorni elamuskeskuses. Uute avastustega saab ennast kursis hoida uurimistöö kodulehel www.ristnaeiffel.ee
Ristna tuletorni uuring on osa arhitekt Indrek Laosi laiemast ajalooliste metalltuletornide uurimusest. Kui soovite Ristna tuletorni kohta rohkem teada saada või uurimistööd toetada, külastage uurimistöö kodulehekülge www.ristnaeiffel.ee.
***
150 aastat peidetud innovatsiooni
Kõpu poolsaare mändide kohal kõrgub varjatud meistriteos, kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli poolt kavandatud Ristna tuletorn. Paljudele on teada Eiffeli poolt rajatud ja tema nime kandev torn Pariisis, kuid see, tema ülejäänud loomingut varjutav tähtteos, ei ole kaugeltki mitte ainuke tema kavandatud ehitis. 60 tegevusaasta jooksul rajas Eiffel 30 maal kokku üle 500 teose, nende seas nii suuresildelisi metallkonstruktsioone kui ka kõrgustesse pürgivaid metallist struktuure.
Mitte vähem tähtsad kui see omal ajal maailma kõrgeim torn ei ole kindlasti ka need sammud ja ettevõtte tegevusest saadud kogemus, mis viisid selle inimvõimete piire kompava tehnilise lahenduse teostamiseni. Samas, ilma selle tornita oleks Eiffel ilmselt jäänud sama anonüümseks loojaks nagu paljud tema kaasaegsed insenerid. Valmis ju ka Pariisis Eiffeli töökojas konstrueeritud Ristna tuletorni metallmast alltöövõtuna ettevõttele Sautter, Lemonnier & Cie, ühele Pariisis tegutsevale juhtivale tuletorne tootvale firmale. Peatöövõtjana varustas Sautter Ristna tuletorni 3. järgu optilise aparaadiga, mille tuli süüdati esmakordselt 1. oktoobril 1874.
Eiffeli osalust Ristna tuletorni valmistamisel tõendab Pariisis Gustave Eiffeli Järglaste Ühingu (ADGE) arhiivis asuv käsikirjaline dokument, kus Eiffeli tehase toodete üksikasjalikus loetelus on 1874. aastal nimetatud Dagerorti tuletorni metallmasti valmistamine. Enne kohanimede eestistamist kandis Ristna neem Dagerorti nime, mistõttu selle sidumine torni praeguse asukohaga ei ole olnud enesestmõistetav. Eiffeli koostööd Sautteriga kajastab ka nende 1868. aastal ühiselt registreeritud patent uudsest moodusest metalltuletornide ehitamisel. Patent kirjeldab detailselt Ristna tuletorni metallkonstruktsiooni tehnilist lahendust sellisena, nagu me seda tunneme enne 1921. aastat välja antud postkaartide järgi.
Tänapäevase ilme annab Ristna tuletornile selle omapärane ribiline betoon-siluett. Algse metalltorni betoneerimise tööd teostati I maailmasõja käigus torni tabanud kahjustuste likvideerimiseks. Remonttööde käigus kaeti torni alumise osa ažuurne metallstruktuur betoonist sarkofaagiga. Torni äsja restaureeritud neogootiliku ornamentikaga valvuriruumi ja metallbalustraadiga ümbritsetud laterna teemal on aga Eiffeli käekiri endiselt loetav, meenutades meile geniaalse inseneri unustamatut panust piireületava ehitustehnika ja mereohutuse ajaloos.
Alates 1. maist on Ristna tuletorni jalamil võimalik tutvuda torni virtuaalse mudeliga selle ehitamise algsel kujul. Interaktiivne installatsioon ja hüpiknäitus „Eiffel Ristna tuletornis“ on tuletornis avatud 1. maist kuni 1. oktoobrini.
Näitus „Prantsuse tuletornid Eestis ja Eiffeli pärand“ Tuuletorni elamuskeskuse galeriis on eksponeeritud 1.–31. maini.
Selles numbris
- Hiiumaast ja endast
- Tiiu Masing: „Aeg ei ole raiskamiseks!“
- Tahkuna tuletorn kutsub laskuma
- Yui Yui: „Kui ma Eestisse tulin, sõin lund.“
- Hiiumaa rootslased
- Ebareaalne koht 12 miili kaugusel Eestist
- Lauri Saatpalu: „Ole valmis kõigeks!“
- Retro hiiu moodi
- Üllar Soonik: „Kõik mu huvid on loodusega seotud.“
- Ristna tuletorn – Eiffeli meistriteos
- Kalana – koht, kuhu tahaks jääda
- Margit Kääramees: „Meie jaoks on Orjaku sadam maailma ilusaim väikesadam.“
- Maret Kukkur „rabeleb kultuuriasjadega“
- Klaasikunstnik Kalli Sein: „Hiiumaa on loomiseks ideaalne paik!“
- Ülo Sooster 100
- Nelja Nurga galerii
- Hiiumaa sõber Justyna Seniuta
- Marco Pärtel: „Viscosa kultuuritehasest sai juhuse tahtel mu eluprojekt!“
- Kadri Valdma: „Tuleb kasutada vanu masinaid ja kohalikku toorainet, et oleks väike jalajälg.“
- Hiiumaa – roheline pärandsaar sinises meres
- Välismaalased Hiiumaast
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2024
