Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“

Sõru ja Heltermaa sadama direktor on elanud Hiiumaal 21 aastat. Rihoga räägime Hiiumaa teedest, kuna ta on õppinud teedeehitajaks, kunagi töötanud ka Maanteeametis. „Pange nalja ka vahele,“ ütleb sadamadirektor. „Muidu keegi ei loe.“

Autoturist Hiiumaal

„Kui tullakse praami pealt maha, algab võidusõit – kes esimesena Käinasse või Kärdlasse jõuab. Ei tea, miks see mandri­inimestele nii tähtis on,“ kratsib Riho kukalt. 

Riho selgitab, et Hiiumaal on praeguseks olemas musta kattega tolmuvaba tee ring ümber saare. Sellest ringist väljub Luidja Puski kiriku joonelt korralik tee Ristnasse – Kalanasse, mis läheb Kõpu poolsaare keskelt.

„Ühepäevaturistid teevad alati selle ringi, lisaks Kõpu. Vaatavad vasakule ja paremale ning külastavad Kärdlat, Käinat ja ehk ka Kassarit. Õhtul tagasi laevale,“ kirjeldab Riho.

„Need, kes tahavad Hiiumaad rohkem näha, peavad minema sellest ringist ja Kõpu sirgest välja. Seal jooksevad paralleelteed. Need on kitsad rajad ja oleks vaja kõrgemat autot, ideaalis neljaveolist. Siis satutakse üksildastesse kohtadesse, kus on vaikust ja imelist loodust. Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, ega siis palju ei näe.“

Jääteed

Jäätee on Sõrmuse sõnul Hiiu identiteedi osa ja turismiobjekt. Naljaga kurdab mees, et tema vaimustuses ei ole: „Mul on jääteega isiklik vimm. Kui keegi sinna kinni jääb, helistatakse mulle, kuna teatakse, et mul on auto, millega saab nad sealt välja kiskuda.“ Lisaks märgib ta: „Jäätee rajamisele pannakse alati mängu tohutu summa, aga nagu mina aru saan, läheb jää teisel päeval pärast tee avamist minema.“ (Muheleb.)

Sel aastal teatati, et jääteed ei rajata. 

„Mina jääteelt lund ei lükkaks!“ ütleb Riho kiirelt. „Lumi on ilus. Välja arvatud Tallinnas, kus te sellele soola peale raputate,“ vaatab Riho ajakirjanikku etteheitvalt. „Kui lükkad lume ära, siis on jää temperatuurimuutustele tundlikum. Lumi on looduslik termoisolatsioon.“

Riho räägib, et jäätee jaoks tehakse jääuuringud. Iga 200 meetri tagant puuritakse jäässe augud ja kontrollitakse selle paksust. Mandri ja Hiiumaa vahel on kolm lõhet, need peavad olema puust sildadega kaetud. 

„Jääteel sõites peab kiirus olema kuni 30 km/h või siis üle 60 km/h. Nende kiiruste vahel tekib teatav resonants ja see on ohtlik,“ paneb Riho inimestele südamele. 

Kas õnnetusi juhtub?

„Heltermaa sadamas tervitab saarele saabujat Seaküla Simsoni pronksskulptuur, mis kujutab Hiiu taati kitsele laeva näitamas. Modelliks võeti kunagine kolhoosiesimees, kuna tema on selle Hiiumaa naljandi kaasaegne – tervitab kitsega igat uut laeva ja laseb sõralise esimesena praami peale lahti. Nii juba pea 50 aastat. Tema käes on omapärane Hiiumaa rekord, mees on nimelt kolm korda autoga läbi jäätee vajunud ja iga kord kenasti külmast veest välja roninud. Ütle veel, et Hiiu mees ei ole kange mees!“

***

Nalja ka!

Teeotsa jõudes küsis mandrimees seal askeldanud hiidlaselt: kuidas ma sinna külla saan?“

„Mine otse kuni kahekordse kõrghooneni ja siis keera ära ja mine veel kolm hülgepüssi lasu maad edasi!“

Veel nalja

Kauaaegne Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv kurdab Heltermaa sadama direktorile, et Saaremaa põhjapoolsemate, merega piirnevate kinnistute hinnad on turbulentses languses. „Miks küll?“ imestab direktor. „Vaatad kinnistult merd, on ilus, aga kui tõstad pilgu üles, siis eemalt paistab üks võsastunud metsik saar!“

– Riho Sõrmus

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022