Soojade merede mõnud ja meduusioht
Arst Argo Parts selgitab, millist ohtu kujutavad endast inimese tervisele meduusid.
Šanss rannapuhkusel mürgise meduusiga kohtuda pole suur, aga kui see siiski juhtub, võib saadav mürgistus olla eluohtlik ja enamikel juhtudel põhjustab tõsiseid tervishäireid.
Mürgistus tekib kõikide meduuside puhul kokkupuutest kombitsatega. Meduuside kombitsatel on miljoneid imepisikesi kõrverakke, milles on mürgiga kaetud torukujuline organell. Kokkupuutel meduusi rakkudega viskub see millisekundite jooksul välja ning tungib inimese või saaklooma nahka ja just nahas olevatesse kapillaaridesse, mille kaudu satub mürk vereringesse. Ka torukeste sees on mürk, mis talletub nahas ja lümfisüsteemis, süvendades mürgistust veelgi.
On kolm peamist meduuside klassi, mis põhjustavad inimestel mürgistusi.
Üks kannab nime Scyphozoa e karikloomad. Need on n-ö tõelised meduusid ja neid leidub enamikus maailma meredest. Äratuntavad on nad selle järgi, et kombitsad paiknevad radiaalselt, st võrdsete vahemike järgi ringikujuliselt piki kummiku (nii ütlevad loodusteadlased) alaserva.
Teine klass on Cubozoa e täringmeduusilised (ingl box jellyfish). Need on meduuside seas ehk kõige ohtlikumad ja põhjustavad kümneid kuni sadu surmajuhte aastas troopika ja subtroopika kõigis ookeanides. Läbipaistev kummik on neil karbi või kuubi kujuline, sellest ka nimetus. Kombitsad kinnituvad kummiku nurkadesse.
Irukandji (Carukia barnesi) igas kummiku nurgas on üks kombits. Seni pole irukandji teadaolevalt põhjustanud ühtegi surmajuhtu, kuid mürgistusega võib kaasneda eluohtlik südamepuudulikkus. Levinud on nad Austraalia ida-, põhja- ja läänerannikul ning Paapua Uus-Guinea vetes.
Irukandji väike läbipaistev kummik on vaid alla kahe sentimeetrise läbimõõduga. Kokkupuude kombitsatega on enamasti valutu või põhjustab vähest ebamugavust. Mürgistus tekitab nn irukandji-sündroomi, mis areneb 5-40 minuti jooksul. Esimesteks sümptomiteks on tuim seljavalu, lihasvalud, mis on algul jäsemetes ja levivad siis kiiresti edasi üle kogu keha. Valud on väga tugevad ja käivad hooti, kuid hoogude vahel päriselt ei vaibu. Valu rindkeres võib pärineda ka südamelihasest. Kaasnevad tugev peavalu, higistamine, rahutus, hirmutunne, vererõhu tõus, arenevad südamepuudulikkus ja kopsuturse, mis võivad osutuda eluohtlikuks.
Sugukonda Chiro- dropus e kimpkombitsalased kuuluvad ilmselt kõige ohtlikumad meduusid. Läbipaistval kummikul, mille diameeter on täiskasvanud isenditel 25-30 cm, on igas nurgas kuni 15 kombitsat, mille pikkus ulatub 3 meetrini.
Need põhjustavad sadu surmajuhte igal aastal peamiselt Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Eriti sageli juhtub seda suvekuudel, ekvaatoril aga aastaringselt.
Kokkupuude nendega toimub enamasti ranna lähedal madalas vees, mistõttu on ohvriteks tihti just lapsed oma emadega. Sinna satuvad meduusid vaikse ja kuuma ilmaga.
Kombitsatesse satutakse ujudes või madalas vees jalutades, sest kummikut on väga raske märgata ja kombitsad on praktiliselt nähtamatud. Kokkupuutel kombitsatega tekib valu äkki ja on äärmiselt tugev. Tihti satuvad lapsed paanikasse ja mässivad end kombitsatesse veelgi rohkem sisse. Sinna, kuhu puutusid kombitsad, jäävad nahale justkui punetavad piitsavorbid või põletusjäljed.
Surm võib saabuda hingamisseiskuse tõttu paari minuti jooksul hoolimata esmaabist ja elustamiskatsetest. Kui patsient jääb ellu, arenevad paari järgmise tunni jooksul kokkupuutekohtades kohtades villid ja naha nekroos. Paranedes jäävad kehale eluks ajaks armid.
Ohtlikud võiva olla ka klassi Hydrozoa kuuluvad hüdraloomad. Need ei ole tegelikult meduusid, kuid on meduusidega sarnased. Siia kuulub näiteks Physalia physalis e meripõis, mis on levinud kogu maailmas troopikast kuni parasvöötmeni.
Mürgistusi tuleb ette rohkem soojemates vetes, eriti Lõuna-Hiina meres ja mujal Kagu-Aasias.
Veepinnal on meripõis hästi nähtav ca. 25 cm pikkusena, tema pikad sinakad kombitsad, pikkusega kuni 30 meetrit, hõljuvad vees. Väiksemad isendid võivad põhjustada vähest ebamugavustunnet nahal, suuremad aga väga valusaid nahakahjustusi, kuid mitte küll nii raskeid nagu Chironex. Siiski võib meripõis põhjustada hingamisraskusi, mis võib viia hüpoksiani, aga ka iiveldust ja lihasvalusid sarnaselt Irukandji-sündroomile. Siiani on registreeritud kolm surmajuhtu, kõik toimusid USA idarannikul.
Esmaabi pärast kokkupuudet kimpkombitsalase meduusiga:
Tuua ohver ruttu kaldale. Kui võimalik, saata keegi arstiabi järele.
Vajadusel vabastada hingamisteed, teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.
Kui elustamine pole vajalik ja kui on võimalik, siis loputada kahjustatud piirkonda äädikaga vähemalt 30 minuti jooksul, et toimetuks teha veel nahale jäänud kõrverakud.
Pärast seda katta suuremad kahjustuskohad kompressioonsidemega. Kui äädikat pole käepärast, tuleb enne sideme paigaldamist allesjäänud kombitsaosad eemaldada.
Kui võimalik, kasutada lokaalset jahutust, sest see leevendab valu, ja seada jäsemed liikumatuks.
Austraalias on saadaval ka spetsiaalne CSL Anti-Chironex seerum. Seerumit tuleb küsida rannavalve käest, seda manustatakse lihasesiseselt.
Selles numbris
- Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides
- Head asjad juhtuvad igal pool
- Ateena kõrval on isegi Moskva harmooniline
- Kui palju on Peterburis saari ja sildu? 52 ja 379
- Fotoaparaadiga püsside vastu
- Teistmoodi Antalya
- Kultuur või päike – mõlemaks jaksu ei jätku
- Soojade merede mõnud ja meduusioht
- Turvapaik madude ja alligaatorite keskel
- Romuautodega Londonist Ulaanbaatarisse
- Kuidas talvisel autoreisil avariidest hoiduda
- Kolm kuud talvepikendust Denveri liustikul
- Ka Aafrikas saab lume peal suusatada
- Talve- ja suusapõlgurist tulihingeliseks mäesuusatajaks
- Idamaiselt vürtsitatud alpi-idüll Farayas
- Laskumine tipust
- Kevade saabumist tähista Võhandu maratoniga
- Go Reisiajakiri nr 10 – Veebruar 2008
