Regionaalhaigla infektsionist dr Mait Altmets annab nõu, kuidas toimida puugihammustuse korral, millal vaktsineerida ning mida kindlasti mitte puugi leidmisel teha.
Pikad matkad looduses nii Eestis kui ka välismaal – kõlab ideaalselt, kuid looduses- veedetud aeg tähendab ka suuremat kokkupuutevõimalust puukidega. Kuigi mitte iga hammustus ei lõpe haigusega, võib üksainus puuk põhjustada tõsiseid tervisemuresid nagu borrelioos või entsefaliit, mujal maailmas leidub ka teisi puukide poolt põhjustatud haigusi. Kuidas end reisides kaitsta ja mida teha, kui märkad puuki?
Puugid muutuvad aktiivseks alates +8 °C ning armastavad niisket ja varjulist keskkonda. Neid võib leida mitte ainult metsas, vaid ka linnaparkides ja koduaedades. Levinud müüt, et puugid hüppavad puude otsast, ei pea paika – enamasti satuvad nad kehale kõrgemast rohust või madalatelt põõsastelt.
„Puuk ei vali ohvriks spetsiaalselt inimest, see on tema jaoks pigem juhus. Ta eelistab tõenäoliselt loomi, kuid inimese külge sattudes otsib niisket ja õhukese nahaga kohta, näiteks kubeme- või peapiirkonda,“ selgitab dr Altmets.
- borrelioos
- entsefaliit
- Mait Altmets
- puugihaigused
- puukentsefaliit
- Regionaalhaigla
- riketsioos
- tulareemia
- vaktsineerimine
Selles numbris
- 20 aastat bussireise
- Kuidas puugihammustuse korral õigesti käituda?
- Traditsioonid taldrikul: pilk Pakistani toidumaailma
- Hiie-Liin Dirveiks: igal aastal kuus kuud reisil
- Isa ja tütar seitsme kontinendi kõrgeimates tippudes
- Fotogeeniline Sitsiilia
- Külm õlu ja kuum pea: jalkaturistina Itaalias
- Matk Namiibia kõrgeima mäe tippu
- Mark Smith – kõik teed viivad perroonile
- Kogenud telkijad jagavad kogemusi
- Lvivi vabaõhumuuseum: rahulik ja roheline oaas
- Tiit Pruuli soovitab: Miks lennata Seattle’isse
- Nepaal – jutusta mulle lugu
- Vildega Budapestist Viini
- San Michele
- Kuidas sündis otsus ehk Eduard Vilde reisikirjade võistluse žürii tööst
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 113 - August 2025
