Ümber brasiilia

Ümber Brasiilia: Kümnes postitus

Tekst ja fotod: Mart Tarmak

11. oktoober 2025

Mart Tarmak alustas juuli lõpus Santa Catarina osariigi pealinnast kolm kuud kestvat teekonda läbi Brasiilia kõigi 26 osariigi, eesmärgiga erinevatel kohtumistel tutvustada Eestit, rääkida olukorrast Euroopas ja koguda vahendeid humanitaarabiks Ukrainale.

17. osariik kuhu jõudsin on Pernambuco, mida sümboliseerib Skorpioni tähtkuju Xamidimura. Pernambucos on Brasiilia üks vanemaid linnu aastal 1535 asutatud Olinda. Temast vanem on üksnes São Vicente São Paulo osariigis, mis rajati 1532. aastal. Olinda vanalinn, mis on väga hästi säilinud, kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Olindas on 20 vana kirikut ja kloostrit. Olinda karneval kuulub Brasiilia kolme suure karnevali hulka (koos Rio ja Salvadoriga).

Olinda vajas suuremat sadamat ja kümmekond kilomeetrit linnast lõunasse rajati süvaveesadam, millest kasvas välja praegune Pernambuco pealinn – pooleteise miljoni elanikuga Recife.

Uue sadama Suape ehitamisega 1980. a kaasnenud ökosüsteemi muutumine on teinud Recife rannad ohtlikuteks jäädes surmade osakaalus taha vaid Austraalia randadele. Teised Kirde-Brasiilia rannad jäävad maailma mastaabis keskmise ohtlikkusega ranadae tasemel, lõunas on oht minimaalne.

Holland vallutas Pernambuco aastal 1630 ja valitses seda Uus-Hollandi (Nieuw Holland) nime all 24 aastat, kuni iseseisvuse taastanud Portugal selle 1654. a tagasi vallutas. Hollandlased kutsusid Recifet Mauritsstadiks. Hollandi põhjapoolsed provintsid kuulutasid end Hispaaniast iseseisvaks 1581. a ja alustasid maadeavastus ja -vallutusretki. Portugal kaotas iseseisvuse aastaiks 1580–1640, kui pärast troonipäriluskriisi krooniti Hispaania kuningas Felipe II ka Portugali kuningaks ning riigid ühendati personaaluniooniks nime all Ibeeria Unioon. Hispaania tunnustas Hollandi iseseisvust 1648. a ja Portugali iseseisvust alles 1668.a.

Marco Zero tähistab Recife geograafilist keskpunkti. Seal oli ka linna esimene asustus.
Kohe selle kõrval on Brasiilia diplomaatia rajaja Rio Branco paruni (Barão do Rio Branco) pronkskuju.

Pernambuco osariigi lipp on sümboliterohke. Vikerkaar tähistab lootust ja ühtsust, taevasinine põhi sümboliseerib rahu, punane rist viitab osariigi vabadusvõitlusele ja revolutsioonilisele ajaloole, kuldne päike ja täht tähistavad jõudu, energiat ja tulevikku.

18. osariik, kuhu jõudsin on Alagoas. See on esimene osariik, mis oma pindalaga 27 779 km2 on Eestist väiksem. Kokku on selliseid kolm, ees on naaberosariik Sergipe 21 915 ja Rio de Janeiro 43 780 km2.. Elanikke on Alagoases 3,2 miljonit. Brasiilia lipul sümboliseerib osariiki Skorpioni tähtkuju Sargas. Ööbima jõudsin rannalinna Maragogisse. Just oli tsirkus sinna jõudnud.

Alagoase osariigi pealinnas Maceiós on elanikke veidi üle ühe miljoni. Linn tekkis 17. sajandil rajatud suhkrurooistanduse juurde ja sai Alagoase pealinnaks 1839. aastal. Nagu Brasiilia rannaäärsetes suurliinades, ikka on linna sees kilomeetrite pikkused plaažid. Vanalinna hooned on peamiselt 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest (sh katedraal ja Teatro Deodoro). Huvitav oli pildi- ja helimuuseum (Museu da Imagem e do Som). 2024. aastal avati sadama endises suhkrulaos käsitöö-, kunsti- ja kultuurikeskus Mercado das Artes 31.

Olin Brasiilias, kui 2015.-2016. aastal oli maailmas sääskede levitatud Zika viirusest põhjustatud epideemia. Brasiilias oli oli nakatumisjuhtumeid poolteist miljonit ja kolmveerand neist registreeriti Alagoase osariigis. Zika ei ole praegugi kadunud ja tänavu on 8 kuuga Brasiilias registreeritud üle 18 tuhande juhtumi, aga Alagoases vaid 18.

19.osariik, kuhu jõudsin, on Brasiilia kõige väiksem. Sergipe pindala on 21 915 km2. Nii et sama suur kui Iisraelil (21 937), aga suurem kui näiteks Sloveenial (20 273). Elanikke on Sergipes 2,3 miljonit, mis on ka veidi rohkem kui Sloveenias (2,1 mln).

Olen ikka Skorpioni tähtkujus, Sergipet sümboliseerib Joota (Iota Scorpii ehk ι Scorpii). Sergipe pealinna Aracajusse jõudsin õhtul.

Sergipe osariigi pealinna 670 tuhandelise elanikkonnaga Aracajud peetakse koos Alagoase pealinna João Pessoaga Kirde-Brasiilia kõige kõrgema elukvaliteedi ja turvalisusega pealinnadeks. Ka Aracajus on pilvelõhkujad, kuid madalamad kui Fortalezas, Natalis ja Recifes. Väga huvitav muuseum on rannaäärne Sergipe rahva muuseum (Museu da Gente Sergipana), mis on Kirde-Brasiilia esimene interaktiivne muuseum ja on tõesti selline tänapäevame muuseum, kus külastaja pole üksnes passiivse vaataja rollis. Muuseumi vastas kaldapealsel suured Sergipe folkloori kujutavad figuurid. Nagu kõikjal Brasiiliias näeb ka Sergipes Portugalist pärit mustrilist tänavasillutist, mida ka siin nimetatakse calçada portuguesa.

Sergipe lipu rohelised ja kollased triibud sümboliseerivad osariigi kuulumist Brasiiliasse, viis tähte aga viit osariigis voolavat jõge, millest üks on São Francisco.

20. osariik, kuhu olen jõudnud, on Bahia, mis on esimene, kus sümboliks lõunapoolkera kõige tuntuma tähtkuju Lõunaristi täht. Selleks on Gacrux (Gamma Crucis), mida navigatsioonis on kasutatud lõunasuuna näitajana. Lisaks Brasiiliale on Lõunarist Austraalia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea ja Samoa lippudel, samuti Mercosuri lipul. Brasiilias kasutatakse lipu l-tähega varianti.

Bahia on suuruselt Brasiilia viies osariik Amazonase, Pará, Mato Grosso ja Minas Geraisi järel. Selle suurus on 564 733 km2, mis tähendab, et jääb suuruselt Ukraina ja Prantsusmaa vahele. Elanikke on Bahia osariigis 15 miljonit. Bahia pealinna Salvadori ma ei sõitnud (sinna on Sergipe pealinnast Aracajust üle 300 km), vaid pöörasin Bahia sisemaa poole, et sealt edasi külastada Tocantinsi, Goiasi ja Minas Geraisi osariike ning föderaalringkonda Brasíliat.

21. osariik, kuhu jõudsin, on Tocantins – Brasiilia noorim osariik. Moodustati Tocantins 1988. aastal põhiseaduse reformi käigus Goiási osariigi põhjaosast. Kuna piirkond oli osariigi muust osast kauge ja vähem arendatud, olid seal juba XIX sajandist soovid eraldumiseks, mis tugevnesid XX sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Pärast omaette osariigi loomist sellest saanud kiiresti arenev piirkond, kus pealinnaks rajati uus linn Palmas.

Palmast hakati looma 1989. aastal ja 1. jaanuarist 1990 kuulutati osariigi. Linnaline asustus seal puudus ja kolm sealset küla integreeriti linna struktuuri. 30 aastat pärast riigi pealinna Brasília ehitamist tühjale kohale, ehitati sarnaselt välja uue osariigi pealinn. Ümber Brasiilia reisil, kus külastan kõiki osariike, jääb sõidu pikkuste optimeerimise tõttu pealinnadest käimata ka São Luísis (Maranhão), Salvadoris (Bahia) ja Goiânias (Goiás). Kuna neis olen varem käinud, siis Palmas jääb ainsaks nägemata pealinnaks.

Tocantinsi osariigi täht Brasiilia lipul on Suure Peni tähtkuju heleduselt teine täht Adhara. Heledaim on Siirius, mis omistatud Mato Grossole.

Bahiast Tocantinsi jõudes on maastiku muutus järsk. Tasandikel laiuvate lõputute põldude vahelise sirge tee asemele tuleb mägede vaheline tee. Mäed on peaaegu püstloodsete nõlvadega ja tippude asemel platoodega. Taguatinga linn on kolmest küljest sellistest mägedest ümbritsetud. Linna nimi tuleneb tupi keelest ja tähendab „valge savi” ja seda aetakse segi Brasília samanimelise eeslinnaga. Tocantinsi Taguatinga, kus on 14 000 elanikku, linnaarhitektuuriline olulisus on puutumatult säilinud koloniaalaja tänavatevõrk, mis Brasiilia linnades on sagedasti kadunud.

Osariigi pealinna Palmasesse on sealt 440 km. Silt linnaserval näitab toetust Bolsonarole.
Õhtustes teleuudistes oli kaks eraldi Eestit puudutavat uudist: Vene lennukite tungimisest Eesti õhuruumi ja Brasiiliat külastanud Kaja Kallasest.

22. osariik, kuhu jõudsin, on Goiás, mille idaosast eraldatud territooriumile rajati 1960. aastal Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinnaks saanud Brasília. Goiási täht on Kiilu (Carina) tähtkuju Kanopus, mis on näivalt heleduselt kogu tähistaeva teine täht Siiriuse järel. Siirius „kuulub” Mato Grossole.

Goiásis läbisin vaid osariigi idaserva teel pealinna Brasíliasse. Kogu föderaalringkond moodustati Goiásist eraldatud alale.

Ööbisin Alto Paraíso de Goiási linnas, mis on tuntud ökoturismi keskusena Chapada dos Veadeirose rahvuspargis, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Siin on palju matkaradu ja muuhulgas üle 120 kose.

Goiási osariigis asub ka pealinnale lähim koloniaalarhitektuuriga linn Pirenópolis, mida diplomaadid oma külalisi vaatama viivad. Asub Pirenópolis Brasíliast kahetunnise autosõidu kaugusel. Praegusel reisil jätsin nii Pirenópolises kui ka osariigi peainnas pooleteist miljoni elanikuga Goiânias käimata.

Goiási osariigist jõudsin föderaalringkonda (Distrito Federal), mis oma 5760 ruutkilomeetriga on Brasiilia väikseim territoriaalne üksus. Seega napilt suurem Eesti suurimast maakonnast Pärnust (5419 km2). Ringkond loodi 1960. a uue pealinna jaoks, kui maa-ala eraldati Goiási osariigist. Föderaalringkond ongi igast küljest ümbritsetud Goiásiga, väljaarvatud 2 km pikkune piirilõik Minas Geraisi osariigiga.

Föderaalringkonna täht on Oktanti tähtkuju Sigma Octantis, mida rohkem tuntakse Stella Australise ehk Lõunanaelana. Brasiilia lipul asub see all servas kella kuue koha peal. Sarnaselt Põhjanaelale põhjapoolkera taevas näib Lõunanael olevat paigas ja tähistaevas pöörlevat selle ümber. Põhjanaela kasutatakse põhjasuuna määramiseks navigeerimisel, kuna aga Lõunanael on halvasti nähtav, siis lõunapoolkeral on lõunasuuna määramisel kasutusel Lõunarist.

Esimene külaskäik Brasílias oli Soome saatkond. Vastu võttis Soome uus suursaadik Antti Kaski, kes oli Brasiilias olnud täpselt nädala. Eelmine saadikukoht oli tal Colombia pealinn Bogotá. Kabineti seinal oli tal raamitult poogen Soome ja Brasiilia ühise postmargiga. Mul oli portfellis Eesti ja Brasiilia ühismärgiga esimese päeva ümbrik, mida oli hea kinkida.

Föderaalringkonna lipu roheline ja kollane pärinevad Brasiilia riigilipult ja sümboliseerivad rahvuslikku olemust, kollased nooled tähistavad põlisrahvaid ja nende paigutis risti viitab Lõunaristile. Valge värv sümboliseerib rahu. Lipp võeti kasutusele 1969. aastal ja selle autor on Guilherme de Almeida (1890-1969), kes oli eelkõige poeet, aga ka esseist, tõlkija, ajakirjanik, filmikriitik ja jurist, kes on tuntud Brasiilia rahvusliku identiteedi väärtustajana.

23. osariik, kuhu jõudsin, on Minas Gerais pealinnaga Belo Horizonte. Kui geograafilisi nimesid eesti keelede tõlkida, siis saaksime lause „Jõudsin Üldiste Kaevanduste osariiki pealinnaga Ilus Silmapiir”. Minas Geraisi täht Brasiilia lipul on Lõunaristi Gacrux.

Föderaalringkonda ümbritseb pea täielikult Goiási osariik ja vaid 2 kilomeetrine piirilõik on Minas Geraisiga. See on Brasiilia haldusühikute vaheline lühim piir. Mul oli plaan sõita pealinnast otse Minas Geraisi osariiki, aga kuna neid ühendab kruusatee, siis jätsin mõtte katki ja sõitsin läbi Goiási. Ööbimispeatuse tegin Paracatus.

Belo Horizontesse saabudes möödusin Atlético Mineiro uuest staadionist, mille ees on jlubi sümbol hiiglaslik kukk.

Belo Horizontes on on erakordselt elav baaride ja live-muusika kultuur. Sealt on pärit maailmakuulus thrash ja death metal’i bänd Sepultura, mille liikmetega kohtusin 2022. a jaaniõhtul Leedus Ukmergė lähedal president Smetona mõisas toimunud Balti kultuuri ja ekstreemse muusika festivalil Kilkim Žaibu. Sepultura trummar Eloy Casagrande kasutab Paiste taldrikuid.

24. osariik, kuhu jõudsin, on Espírito Santo. Osariigi täht Brasiilia lipul on Lõunaristi Epsilon Crucis, mis on selle tähtkuju viies ja teistest tuhmim täht ning mida sümbolites alati ei kasutata. Näiteks Austraalia lipul see on, Uus-Meremaa omal aga mitte.

Veel enne Espírito Santo osariiki jõudmist kulgeb tee Brasiilia troopilise vhmametsa – Mata Atlântica – vahel. Maantee on kaherealine, mägine ja looklev, kaunite vaadetega, aga edasijõudmine aeglane rohkete raskeveokite tõttu.

25. osariik, kuhu jõudsin, on Rio de Janeiro, mille täht on Lõunaristi tähtkuju Beeta.

Esimene linn, kus peatusin oli Pureza, kuna nägin raudteerööpaid, mis polnud kasutusel. Kusagil pidi olema jaam. Oligi. Lisaks sain teada, et Pureza on maailma puhtusepealinn. Portugalikeelne „pureza” tähendab puhtus.

Kui seni olin näinud mitmeid sakslaste ja itaallaste asutatud linnu, aga ka austerlaste ja poolakate rajatuid, siis Nova Friburgo esimesed asukad olid väljarändjad Šveitsist, kes pagesid sealse vaesuse eest. Kokku asus neid 1819. aastal teel umbes 2000, teele jäi üle kolmesaja. Hollandist sõideti Brasiiliasse seitsme laevaga, mis jõudsid kohale 1820. a lõpus ja 1821. algusest. Järje peale said šveitslased kohvi kasvatamisega. Nende lugu ja linna areng tänapäevani oli esitatud väga huvitavalt ja detailselt muuseumis Šveitsi majas ((Casa Suíça), kus on ka juustu valmistamine, õllepruulimine, käsitöökojad. Brasiilias on Tell Guilherme.

Linna teatri eest saab alguse Brasiilia pikim köisraudtee. Samas kõrval on eri maadest kolonistide katusega kaetud plats ja Brasiilia armee lasketiir. Üleval olid vaated muidugi ülevad. Poolel teel sai ka einet võtta ja võtsin mustadest ubadest tehtud supi – caldo de feijão, mida võib kutsuda ka porisupiks.

Rio de Janeiro osariigi sinine ja valge olid Portugali monarhia traditsioonilised värvid. Selles peegeldub koloniaalne ja imperiaalne ajalugu. Rio de Janeiro oli Portugali pealinn aastail 1808-1821 ja sellega on Portugal ainus Euroopa riik, mille pealinn on asunud väljaspool Euroopat. Siis sai riigi nimeks Portugali, Brasiilia ja Algarvede Ühendkuningriik (Reino Unido de Portugal, Brasil e Algarves). Inglise keeles on see United Kingdom of Portugal, Brazil and the Algarves) ja ilmseks eeskujuks oli 1801. a vastu võetud nimetus United Kingdom of Great Britain and Ireland. Algarve on mitmuses, kuna oli Euroopa Algarve ja Aafrika Algarve. Portugal kaotas on viimase valduse Põhja-Aafrikas küll juba 1769. a.