JUHTKIRI
Kuhu ja millist turisti me tahame?
Eesti Päevaleht avaldas hiljuti turismiteema-lise juhtkirja pealkirjaga „Tallinn võiks lõpetada turistide tõrjumise – aitab piirangutest!“. Juhtkirjas kahetseti, et turistidel on vanalinnas vähe tegemist, sest linnavalitsus on kehtestanud mitmeid keelde. Iseenesest tore, et suur ajaleht pöörab tähelepanu turismile. See teema on oluline nii meie ettevõtjatele, kes vanalinnas kaupu ja teenuseid pakuvad, kui ka Tallinnale ning riigile tervikuna, kes UNESCO-linna külastamiselt kokkuvõttes kenasti teenib. Aga mõnigi asi oli tolles juhtkirjas väheke poolik ja vildak. Vildakusele reageerisidki ägedalt vanalinna elanikud, kellest üks kirjutas kirglikult sotsiaalmeedias: „Artikli autorile soovin ma, et tema voodiserval istuks järgnevad 365 ööd keegi, kes karjub – ljublju-ubju. Värisegu ta tekk seina taga mürtsuvast bassist. Ärgu saabugu vaikust ka varahommikul.“
Vanalinna Selts avaldas ajalehes oma pöördumise. Tõsi, elanikke pole vanalinnas palju, aga täpsel numbril polegi tähtsust. Seltsi kinnitusele, et „vanalinna elanik ei pea kõike ära kannatama, justkui joomine ja pidutsemine oleks põhiõigus“, saab ainult alla kirjutada.
Tegelikult peaks siit ka edasi mõtlema. Mitte ainult et ärgu turistid vanalinna tulgu, vaid ka seda, mida ja kus turistid üldse Tallinnas teha võiks. Ses mõttes jäid poolele teele pidama nii Eesti Päevaleht kui ka Vanalinna Selts. Pidutsemises, tantsimises ja väikeses ülemeelikuses pole iseenesest midagi halba. Selleks ju puhkusele sõidetaksegi, et saaks igapäevarattalt maha. Ja selle nimel ollakse valmis palju raha kulutama. Aga mõistagi peab see toimuma viisil, mis inimesi nende kodudes ei häiri.
Tallinn on parasjagu nõnda suur/väike, et suudaks end ses asjas n-ö tsoonide kaupa kehtestada. Ei pea tegema lausalisi öö-rahupiiranguid üle linna. Öisteks pidudeks sobiks näiteks Telliskivi, soliidsemateks ja peenemateks kohtadeks pigem vanalinn.
„Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ sätestab hetkel, et öörahu (kl 23.00-7.00) rikkumine on keelatud. Seda eeskirja oleks väikese nuputamisega võimalik peenhäälestada küll.
Üks asi häiris mind Päevalehe juhtkirjas veel. Anonüümne autor ironiseeris, et Tallinn tahab matrjoškade ja merevaigu asemel tuua vanalinna väärtuspõhist pakkumist, aga näe, ei ole õnnestunud, sest turist seda ei taha. Ja kokkuvõtteks olgu parem mere-vaik, matrjoškad ja läbu kui mitte midagi ja kedagi. Maailmas on palju turiste, kes ei taha (võlts)merevaiku ja kella kaheni öösel pidu panna. Piisavalt palju selleks, et täita Tallinna vanalinn aastaringselt. Tuleb vaid teha neile tõsiseid pakkumisi.
See, et me valime, keda, kuhu ja mida tegema me tahame, on igati loomulik.
Tiit Pruuli
Selles numbris
- Tooteuudised
- Kroonika
- Raamatuarvustus: Liivo Laanetu „Mereväelase käsiraamat“
- Raamatututvustus: Andrés Reséndez „Vaikse ookeani vallutamine“
- Moldova rahvusköök – rikas ja mitmekesine
- Räägime heast matkast ja matkajuhist!
- Keelest ja meelest Ukraina moodi
- Karin Luts. Pildid reisidelt
- Mari Roosvalti reisimaailm maalidel
- Daire Kaup: „Olen eelmises elus elanud Jaapanis.”
- Lähis-Ida hea elu ja lohesurfi pärl
- Džungli äärel ja karaoke keskel: kaks kuud Panay saarel
- Kallis ja kaunis Costa Rica
- Tristan Ridley – kuus aastat rattal ümber maailma
- Aafrika neile, kes Aafrikat pelgavad
- Gorillaretk Ugandasse
- GO Reisiajakiri 112 - Juuni 2025
