Moldova teel Euroopasse
Lennufirma Air Baltic on pannud käima otselennud Riiast Moldova pealinna Chișinăusse. Sügise hakul kutsus firma koos Moldova riikliku turismiametiga oma lennuki pardale Eesti, Läti ja Leedu turismitöötajad, et neile uut sihtkohta tutvustada. Go Traveli poolt käis reisil Tiit Pruuli.
Kuivad faktid on Moldova kohta kurvad – Euroopa üks vaesemaid riike, mõnes tabelis viimane, aga mitte kusagil kõrgemal kui tagantpoolt neljas, kust suur osa rahvast on lahkunud välismaale. Täpset arvu ei oska vist keegi öelda, tavaliselt öeldakse „liiga palju“.
Seda majanduslikult ebastabiilset riiki püüavad Vene propaganda ja oligarhid jõuliselt endi haardesse saada, nende suureks abiliseks on olnud vaesusest tingitud korruptsioon. Lisaks on lahendamata haavadena separatistliku Transnistria ehk Moldova idapoolsete alade ning riigi lõunaosas elavate samuti valdavalt venemeelsete gagauuside, kristlastest turgi rahva teema. Veel ühe olulise Vene-faktorina tuleb kindlasti märkida Moskva õigeusu kirikut. Ka Moldovas nagu Eestiski on kaks õigeusu kirikut. Üks, mis allub Moskvale, kuigi on nime poolest Moldova oma, ning teine rumeeniakeelne Bessaraabia metropoolia.
Kas kümne aastaga on toimunud muutusi?
Minu viimasest Moldovas käigust on möödas veidi üle kümne aasta. Ka mälupildid eelmisest korrast olid nukrad – räämas ja lagunenud külad, Puškini muuseum Chișinău kesklinnas oli venestamispoliitika musternäide, mis justkui loodud rõhutamiseks, et enne ei olnud pärismaalastel ju mingit kultuuri, aga õnneks tulid siis venelased ja nende suur luuletaja.
Kõigele lisaks kohalike moldovlaste enesehaletsuslik pessimism. Aga arvude taga tuleb näha sisu ja kümme aastat on pikk aeg, mille jooksul võib paljugi muutuda.
Ja ongi muutunud.
Rõõmus Moldova – käsitöö, veinid ja imemaitsev toit
Moldovasse tasub minna mitmesuguste huvidega. Esiteks on see põnev paik, kus leiab huvitavaid sümbioose rumeenia, ukraina, juudi, vene, gagauusi ja romade kultuurist.
Ühtegi tõsise moldovlase maja ei ole võimalik ette kujutada ilma ohtra käsitööta. Nii puutöö kui ka tikandid on siiani au sees. UNESCO kultuuripärandi nimistus on Moldova vaibad. Kindlasti tasub paluda luba külastada moldovlaste keldreid – seal on tomati maitsega tomateid, aga eelkõige tohutul hulgal hoidiseid, mis keele alla viivad.
Eelkõige võikski Moldova olla tore sihtkoht neile, kes armastavad head sööki ja häid veine. Minu põlvkonna jaoks polnud veneaegsed Moldaavia veinid mitte just kvaliteedimärgiga tooted. Aga siingi on toimunud tohutu muutus.
Veinikeldrid nagu Cricova, Asconi, Midci, MIMI, Branesti, Purcari võivad oma veine pakkuda ka kõige nooblimatele laudadele Euroopas ja Aasias. Samas tasub kohapeal ära proovida ka koduseid veine, mida külamehed oma vaatidest lahkelt pakuvad, kui vähegi viitsid nendega juttu teha. Iga aasta oktoobri esimesel nädalavahetusel toimub suur üleriiklik veinifestival.
Pealinnast vaid mõneteise kilomeetri kaugusel asuv Cricova veinivabrik on kuulus eelkõige tänu oma vahuveinidele. Aga mitte ainult. Cricova veinikelder on tuntud ka tänu oma maa-aluste tunnelite võrgule. Tunneleid on seal liivakivisse uuristatud rohkem kui 120 kilomeetri jagu. Iga aasta jaanuaris korraldatakse neis 100 meetri sügavustes maa-alustes käikudes ka 10-kilomeetrine jooksuvõistlus. Veelgi pikem tunnelite võrk on aga pealinnast mõniteist kilomeetrit lõuna pool asuvas Mileștii Mici veinikeldris, kus tunnelite pikkuseks on 200 kilomeetrit. Aga antud juhul on tunnelite pikkus siiski sekundaarne. Veinitegemiseks olulised on neis tunnelites valitsevad stabiilne niiskus ja temperatuur.
Lisaks veinile pakuvad paljud veinikeldrid ka esmaklassilist sööki ning head või lausa luksuslikku majutust.
No ja lõpuks leiab Moldovast ka koledat nõukanostalgiat, kui keegi seda peaks ihalema. Arhitektuuri vallas on siiski ka mõndagi vaatamisväärset.
Kaugema ja sügavama ajaloo huvi korral võib aga külastada Kuldhordi-aegse linna Orheiul Vechi paiku. Mitte kaugele sealt ei jää Butuceni küla, kuhu Euroopa Liidu toel on rajatud mugavad majutus- ja söögiasutused.
Kuidas nurgast maailma murda?
Moldova asub Eestiga võrreldes täpselt Euroopa teises nurgas. Mõnikord võib tunduda, et ta on isegi veel rohkem nurga taga kui meie. Aga Eesti on näidanud, et kuigi provintslik vaim aeg-ajalt kimbutab, on ka nurgast võimalik end vaimsele keskpõrandale liigutada. Ju saab sellega hakkama ka Moldova. Üks vajalik asi selleks on logistiliselt mugavad ühendused. Lisaks Air Balticule alustasid 2024. aastal lende Chișinăusse ka Eurowings ja Georgian Wings. Nii nagu eestlaste jaoks on olnud üheks sõlmpunktiks Helsingi, on seda moldovlaste jaoks Bukarest. Sellest aastast saab NYC-ist üle Bukaresti Chișinăusse lennata 12 tunniga. Nii on Moldova end kenasti maailmale avamas.
Äsja õnnestus Moldoval referendumil väga napilt tõestada, et soovib jätkata liikumist Euroopa suunas selmet vajuda taas suurvene sovetlikku sohu. Aga see võitlus, mida juhib sarmikas Maia Sandu, pole kindlasti lõppenud.
Eesti aitab Moldovat
Eestis on mitmeid, kes Moldovat Euroopa suunas aitavad. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Klen Jääratsi juhtimisel tegeleb Moldova hariduse digipöördega. Hariduspõllul on aktiivsed kõik meie olulised ülikoolid – TLÜ, TÜ, TalTech –, samuti Harno. Aktiivselt tegutsevad Sisekaitseakadeemia ja Lauri Tabur, Riigikohus, Digipeegel ja Mart Randpere, CybExer/CTF Tech, katusorganisatsioonidest ITL, e-tervise klaster ja ka edTech klastri ettevõtted. Tiina Ilseni juhitud Practneti meeskonnast Rainer Saks, Hannes Rumm, Katri Raik, Kersti Luha jt nõustavad Moldova valitsusasutusi strateegilise kommunikatsiooni vallas. E-riigi Akadeemia ja Hannes Astok aitavad koolitustega küber- ja IT-valdkonnas.
RKIK koordineerib sõjatehnoloogilist abi (rahastajaks Euroopa EPF fond). Lavly Perling on väga pikalt panustanud justiitsreformi. Äsja sõlmis Eesti maaeluministeerium lepingu Moldova maaeluministeeriumi toetamiseks EL-i abiprogrammide raamistikus, kus Eesti on juhtivpartner ja Madalmaad on juuniorpartner.
Meist igaüks saab aidata nii, et võtta ette paaritunnine lend Riiast Chișinăusse, reisida mõned päevad sel põneval maal ning julgustada moldovlasi nende teel.
Selles numbris
- Raamatuarvustus: Matti Maasikas "Rahvas, kes hakkas vastu"
- Malta rahvuslikud maitsed
- Moldova teel Euroopasse
- Kivikuningriigi lõputu kutse
- Kuidas saada digiränduriks?
- Tall Ships Race 2024 postkaartidel
- Continental Divide Trail – matkarada ainult hulljulgetele
- Laugavegur – maailma ilusaim matkarada
- New Yorgi jahtklubis
- Kolme lapsega purjelaeval läbi Euroopa
- Kolm päeva Soulis
- Marko Reikopi UNESCO- ja ooperiturism
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 109 – Detsember 2024
