Maris Pruulil avanes harukordne võimalus külastada eksklusiivset New Yorgi jahtklubi, mis tegutseb juba 1844. aastast.
New Yorgi kandis tõstetakse purjekad tavaliselt oktoobri alguses veest välja ja hooaeg loetakse lõppenuks. New Yorgi jahtlubi liikmed kogunevad aga jätkuvalt kuival maal klubihoones. See pole lihtsalt üks jahtklubi, vaid „THE“ Yacht Club ehk SEE üks ja ainuke, vana ja väärikas. Just sellest klubist sai alguse maailmakuulus võidusõit America’s Cup – mitte ainult vanim purjetamisvõistlus, vaid ka vanim siiani toimiv rahvusvaheline spordivõistlus.
Muidugi vaatasime NY kaardil jahtklubi asupaika ja sattusime sellest uhkest kuuekordsest Beaux Art’i stiilis klubihoonest ka mööda kõndima. Eriti meeldisid mulle aknad, mis meenutasid meie kahemastilise „Admiral Bellingshauseni“ Jack Sparrow stiilis ahtriakent. Muidugi ei hellitanud me vähimatki lootust sinna sisse saada, sest hoone on avatud vaid jahtklubi liikmetele. Kord kuus tehakse sinna siiski ka ametlikke tuure, kuid pildistamine on rangelt keelatud.
Tegu on eksklusiivse jahtklubiga, mis asutati 30. juulil 1844. Sinna kuulub 3000 liiget, sisseastumisel tuleb tasuda 150 000 dollarit, aastamaks on 12 000 dollarit. Rahast üksi ei piisa, esmatähtis on purjetamiskogemus ja mitme jahtklubi liikme soovitus, lisaks ankeedid ja vestlused.
Imed siiski juhtuvad
Selgus aga, et on veel üks võimalus jahtklubisse jalutama saada. Tuleb lihtsalt läbida Loodeväil. Ühel soojal õhtupoolikul kõlksatas Messengeri meie New Yorgis elava tuttava sõnum: „Mõtlesin, et äkki oleks teil huvi NYYC-i (New York Yacht Club) külastada?“
KAS meil oleks, muidugi – kes ei tahaks teha retke Ameerika purjetamise ajalukku! Otsisime kohvrist parimad riided, mis reisile kaasa pakitud, sest T-särgis sellesse majja ei lubata. Külalisi tohib klubi liige majja kutsuda, aga selleks peaks olema mingi väärikas põhjus ja Loodeväil õnneks ületas lävepaku.
Järgmisel päeval kohtusime klubi ees vana auväärse jahtklubi sama auväärse liikme Laurence R. Goldingu ehk Larryga. Larry on ühtlasi kõrvalhoones asuva mitte vähem uhke Harvardi klubi purjetamismeeskonna kapten. Alles äsja võisteldi Hudsoni jõel kunagi America’s Cupil osalenud purjekal. Larry jaoks on New Yorgi jahtklubi tema teine kodu, mida ta ilmselgelt armastab.
Missugune klubi seestpoolt välja näeb?
Klubi ise alustas tegevust juba 1840. aastatel, praeguse hoone laskis ehitada purjetaja ja pankur John Pierpont Morgan 1901. aastal. Klubi peasaalis on vitriinide kaupa uhkeid laevamudeleid. Seinad on kaetud paari tuhande laeva läbilõikega, mis varasematel aegadel asendasid tänaseid mõõdukirju. Iga purjeka omanik pidi sellise vastavas mõõdus mudeli esitama, kui oma laevaga võistelda soovis.
Saali keskel asub kaheksa meetri kõrgune kamin, lage ehib Tiffany klaasist suur valgustatud paneel. Selle all hiigelsuurel pehmel vaibal võib siis seista ja kogu seda toredust imetleda. Larry naeris lustlikult, et lepib just sinna ruumi kokku oma ärikohtumisi, sest vestluskaaslased on nii vaimustuses ümbritsevast, et ei pööra erilist tähelepanu, millest ta räägib, ja on rõõmuga valmis kõigele alla kirjutama.
Korruste vahel liigub lift, mis tundub ajamasina kapslina. Sooja valgusega kroonlühter valgustab väikest diivanit ja väärispuidust siseviimistlust, kui lift naginal soliidse aeglusega järgmisele ajalugu täis korrusele viib.
Siinses raamatukogus on üle 13 000 köite. Klubi nahksete selgadega aastaraamatute vitriin näeb välja nagu Charles Dickensi kogutud teoste väljapanek. Kui on, millest rääkida, siis miks mitte teha seda ka kaunilt kujundatud vormis. Lõpetasime ringkäigu klubi restoranis, mille üks saalidest näeb välja suure laeva messiruumina, ilus ja kodune. Meil sai Pirital just uus Kalevi jahtklubi hoone valmis ja küll see ka kunagi saja-aastaseks saab, pole kahtlustki!
Väärtuslik mälestus erilisest kohast
Tänutäheks ekskursiooni ja lõunasöögi eest saime Larryle saata Jaanis Valgu filmi Ahto Valterist, Käsmu poisist, kes 1938. aastal alustas just siit New Yorgist oma suure unistuse täitumist – ümbermaailmareisi.
Tahtnuks sealt klubist midagi mälestuseks kaasa osta, aga klubi vapiga meeneid müüakse vaid klubi liikmetele. Hotelli jõudes pakkis Tiit kotist välja NYYC logoga paberist salvrätiku. Sellistega sai klubi tualettruumis käsi kuivatada ja Tiit oli ühe kaasa võtnud. Küll oleks tahtnud teda natuke narrida, aga ei saanud, sest minu enda kotis oli täpselt samasugune.
- Admiral Bellingshausen
- Ameerika purjetamise ajalugu
- America’s Cup
- Beaux Art’i stiilis klubihoone
- interjöör
- laevamudelid
- Laurence R. Golding
- Maris Pruuli
- New Yorgi jahtklubi
- raamatukogu
Selles numbris
- Raamatuarvustus: Matti Maasikas "Rahvas, kes hakkas vastu"
- Malta rahvuslikud maitsed
- Moldova teel Euroopasse
- Kivikuningriigi lõputu kutse
- Kuidas saada digiränduriks?
- Tall Ships Race 2024 postkaartidel
- Continental Divide Trail – matkarada ainult hulljulgetele
- Laugavegur – maailma ilusaim matkarada
- New Yorgi jahtklubis
- Kolme lapsega purjelaeval läbi Euroopa
- Kolm päeva Soulis
- Marko Reikopi UNESCO- ja ooperiturism
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 109 – Detsember 2024
