Selle põnevusloo tegevus toimub suurte avastuste ajastul, enam kui 450 aastat tagasi Vaiksel ookeanil. Esimese eurooplasena nägi seda tohutut vetevälja Hispaania kuninga teenistuses olnud portugallane Fernão de Magalhães 1520. aastal. Vastavalt Tordesillase lepingule (1494) oli maailm paavsti poolt Hispaania ja Portugali vahel ära jagatud mööda meridiaani, mis asus Atlandi ookeanil Roheneeme-saartest 370 hispaania ljööd lääne pool. Hispaanlastel oli nüüd vaja jõuda Aasia rikkuste juurde nii-öelda tagaukse kaudu, see tähendab üle Vaikse ookeani.
Miguel López de Legazpi juhitud 380-liikmeline ekspeditsioon alustas teekonda Mehhiko läänerannikult Filipiinide suunas novembris 1564.
Kõige väiksemat neljast laevast – „San Lucast“ – juhtis tüürimehena Aafrika-Portugali päritolu Lope Martín (u 1520-1566?), oma aja kohta väga võimekas navigaator. Tema laev eraldus ülejäänud laevastikust juba kümmekond päeva pärast starti. Raamatu autor väidab, et lahkuminek oli juhuslik ja tulenes halvast ilmast. Alus jõudis 29. jaanuaril 1565 Filipiinidele ning tuli sealt 9. augustil 1565 Uus-Hispaaniasse ehk Mehhikosse tagasigi. Tagasi jõudis veidi hiljem ka enamik ülejäänud ekspeditsioonist, kes süüdistasid Lope Martíni reetmises ja omakasus. Võimud sundisid tüürimeest uuesti Filipiinidele purjetama, kus teda oodanuks aga ülespoomine. Vägivaldsete ja põnevate sündmuste jada lõpeb 1566. aasta juulikuus inimtühjal ja imepisikesel Ujelangi atollil Marshalli saarestikus, kuhu Lope Martín ja veel osa laevamehi maha jäetakse. Edasisi teateid neist pole, on aga kaudsed tõendid, et nad ei pruukinud hukkuda.
Miguel López de Legazpi ning temaga koos purjetanud maadeavastaja ja hilisem munk Andrés de Urdaneta on endale saanud au olla esimesed, kes purjetasid üle Vaikse ookeani nii idast läände kui ka läänest itta. Järgnesid regulaarsed reisid, mis arvestasid esimeste ookeaniületajate kogemusi sealsete tuulte ja hoovustega ning tõid Hispaania riigile määratut kasu. Raamatu autor, ajalooprofessor Andrés Reséndez väidab, et Lope Martíni saavutus on poliitilistel põhjustel jäänud teenimatult varju ning maalib meile hulga huvitavaid detaile nii konkreetsest meresõitjast kui ka kogu toonasest ajastust – kuidas õpiti ületama Atlandi ookeani ja Vaikset ookeani.
- ajalooprofessor
- Andrés Reséndez
- Atlandi ookean
- Fernão de Magalhães
- Lope Martín
- Marshalli saarestik
- Miguel López de Legazp
- Tiit Pruuli
- Tordesillase leping
- vaikne ookean
- Varrak
- „Vaikse ookeani vallutamine“
Selles numbris
- Tooteuudised
- Kroonika
- Raamatuarvustus: Liivo Laanetu „Mereväelase käsiraamat“
- Raamatututvustus: Andrés Reséndez „Vaikse ookeani vallutamine“
- Moldova rahvusköök – rikas ja mitmekesine
- Räägime heast matkast ja matkajuhist!
- Keelest ja meelest Ukraina moodi
- Karin Luts. Pildid reisidelt
- Mari Roosvalti reisimaailm maalidel
- Daire Kaup: „Olen eelmises elus elanud Jaapanis.”
- Lähis-Ida hea elu ja lohesurfi pärl
- Džungli äärel ja karaoke keskel: kaks kuud Panay saarel
- Kallis ja kaunis Costa Rica
- Tristan Ridley – kuus aastat rattal ümber maailma
- Aafrika neile, kes Aafrikat pelgavad
- Gorillaretk Ugandasse
- GO Reisiajakiri 112 - Juuni 2025
