Möödunud aasta jaanuaris oli mul suurepärane võimalus sukelduda Tai vetes olevate Similani saarte juures. Ühe Hiina kalalaeva vraki külje juures märkasin kahte ilusat lõvikala ja otsustasin neid jäädvustada.
Et püstloodse seina ääres paremini oma asendit kontrollida, oli vaja sõrm millelegi toetada. Ettevaatlikult murdunud reelingu otsast kinni võttes tundsin, nagu oleks näpp selle külge kinni kleepunud. Lähemal vaatamisel selgus, et olin kogemata ühe tillukese mereelaniku (Ecsenius midas, Midas Blenny) koduukse jõhkralt sulgenud ja nii ta oma väikeste hammastega mulle märku andiski. Õnneks ei olnud ta väga solvunud ja poseeris rahulikult mitu minutit.
Täpselt 365 päeva pärast (tõele au andes küll 10 minutit hiljem, kui faili infot vaadata) viis saatus mind täpselt sama vraki juurde tagasi. Aastatagune kohtumine tuli meelde, kui tuttava torujupi juurde jõudsin. Huvi pärast sinna sisse kiigates leidsin eest vanad tuttavad. Seegi kord ei olnud neil pildistamise vastu midagi.
Kaido Haagen
Selles numbris
- Go Reisiajakiri nr 12 – Juuni 2008
- Rulal ümber poole maakera
- Taaskohtumine meresügavuses
- Maailmamerede eestlane
- Heyerdahli jälgedes Prantsuse Polüneesias
- Mina olen siin. Kus, pagan, sina oled?
- „Ajaloo-sõda“ Austraalias
- Kabjad löövad mulle punast pori näkku...
- Kuhu Eestis hobusega matkama minna?
- Tasuta telkimine – kus ja kuidas?
- 2000 kilomeetrit mööda Lätit ja Leedut
- Isegi Pärnus on võimalik puhata
- Müstilisel Koola südamaal
- Ainukesena Araratil
- Surfari sõbrad on rannas ja rand on ka sõber
