Oht merel: orkad ründasid Portugali lähedal Eesti purjetajaid

GO Reisiajakiri

5. oktoober 2026

Eelmise nädala saates „Pealtnägija“ oli juttu juhtumist, kus orkad võisid uputada ühe eestlaste laeva. Nüüd aga elas jahtkapten Julius Tarand Portugali ranniku lähedal üle täiesti reaalse kohtumise mõõkvaaladega – meeskonda rünnanud orkad lõhkusid katamaraani mõlemad roolilehed. Küsisime Juliuselt, mis merel täpselt juhtus, kuidas meeskond kriitilises olukorras toime tuli ja millise õppetunni see kogemus andis.

Mis täpselt juhtus ja millal?

Rünnak tabas meid öösel kell kaks Portugali rannikul Nazaré kandis, kui seilasime 8–11-sõlmelise kiirusega allatuult. Magasin parasjagu oma kajutis, kui laineorus käis ootamatult läbi ebaloomulikult jõuline tõuge, mis lennutas mind kois teisele küljele. Tekile asja uurima tormates pahvatas kohe parda ääres välja orka, kastes mu oma hingamisjoaga pealaest jalatallani läbimärjaks – sel sekundil sai selgeks, et tegemist pole tavalise lainemängu, vaid mõõkvaalade rünnakuga.

Kui suured olid kahjustused ja kuidas laevaga edasi saite?

Orkad purustasid mõlemad roolilehed pea olematuks, kuid masinaruume kontrollides selgus kergenduseks, et leket polnud ja rooliballerid olid mõlemas pardas terved. Katsetamisel selgus, et autopiloot suudab märgatavalt suuremate roolinurkadega viimaste allesjäänud rooliriismete abil siiski kurssi hoida. Keerasime katamaraani nina ranniku poole ja võtsime suuna saja meremiili kaugusel asuvale Lissabonile, kus oli kindlaim lootus leida professionaalset abi uute roolilehtede paigaldamisel.

Mis oli sel hetkel meeskonnas kõige kriitilisem moment?

Kõige kriitilisem ja vaimselt kurnavam oli järgnenud saja meremiiline teekond Nazaré kurikuulsate hiigellainete läheduses, kus seilasime tundide viisi pimeduses ja pideva hirmu all. Iga laineoruga käis peast läbi mõte, et orkad naasevad rünnakut lõpule viima ning järgmine löök rebib viimasedki rooliriismed, jättes meid juhitamatuna avamerele triivima ja põhjustades lekke, mida me ei suuda enam kontrollida.

Kuidas meeskond käitus ning mis võiks olla olukorrast peamine õppetund/hoiatus teistele meresõitjatele?

Meeskond säilitas külma närvi, asudes paanitsemata lekkeid kontrollima ja alust turvalisele kursile seadma. Peamine õppetund oli aga sügav alandlikkus: meie 60-jalane katamaraan kaalub tervelt 30 tonni, kuid orka on suuteline ka sellist rasket laeva sedavõrd jõuliselt vigastama ja raputama. See andis selge teadmise, et loodusega rinda pistes jääme loodusele alati alla – merel olles ei maksa oma laeva suurust üle hinnata, sest oleme seal pelgalt külalised.

Juliuse fotod (üks rooliballerist ja kaks roolilehtedest):