Laiutame Zürichis pagariäri aknalaual, kaneelisaiade magusad aroomid õhus ringlemas, ja kavandame oma teekonda Genfi. Kõik lauad on paigutatud õue – soojalt sisse pakitud kohvinautlejaid ei paista külm häirivat. Reisi lõpuks mõistan, ...
Eveli Habakuk kirjutab ebamäärasest sisetundest, õnnelikest juhustest ja hirmust – asjust, millest mägironijad tavaliselt ei räägi, aga millega nad ometi sageli kokku puutuvad.
