Brasiilia kõige läänepoolsema osariigi Acre täht on Veemao tähtkuju Gamma.
Rondônia pealinnast Porto Velhost on Acre pealinna Rio Brancosse 510 km. Sinna sõitsin öösel, kui midagi näha ei olnud. Tagasi tuli tulla sama teed, sest edasi sealt kuhugi ei saa. Seda aga päevasel ajal. Sild ületas Madeira jõe ja paremale vaadates oli näha Boliiviat ja ka edasi kulges tee kalda lähedalt, nii et küla majade vahelt naaberiik paistis. Kui täpne olla siis sellel edasi-tagasi sõidul tuli kaks korda läbida Amazonase osariik, mis reisiplaanis kavas järgmisena. Nimelt ulatub Brasiilia pindalalt suurim osariik Amazonas tilluke kiiluna üle Porto Velho – Rio Branco maantee. Amazonase osariigi kulgeva lõigu pikkus on 9 km. Selle keskel asub sisuliselt väär piiritähis.
Kui paljude linnade nimed on antud jõgede järgi, siis Rio Branco lähedal mingit Valgejõge pole. Linn sai oma nime 1912. aastal Brasiilia José Maria da Silva Paranhos Júniori järgi, kes oli rohkem tuntud Rio Branco parunina (Barão do Rio Branco). Temal oli otsustav roll Acre piirkonna liitmisel Brasiiliaga, lahendades territoriaalse vaidluse Brasiilia ja Boliivia vahel, mis lõppes 1903. aastal Petrópolise lepinguga.
Barão do Rio Branco (1845–1912) oli Brasiilia välisminister aastatel 1902–1912. Sellel perioodil saavutas Brasiilia mitmeid rahumeelseid lahendusi piirivaidlustes Boliivia, Peruu, Prantsuse Guajaana ja Uruguayga, mis aitasid kindlustada riigi territoriaalset terviklikkust. Tema tegevuse tulemusena suurenes Brasiilia territoorium umbes 10 %. Paruni tiitli sai ta 1888. a keiser Pedro II-lt.
Monarhistina jätkas ta parunitiitli kasutamist vabariigi ajal. Tema nime kannab Brasiilia diplomaatia akadeemia (Instituto Rio Branco) ja ta sünnipäeva, 20. aprilli, tähistatakse riikliku diplomaatia päevana. 2019. a oli mul au saada Rio Branco orden (Ordem de Rio Branco), mille andis üle Brasiilia suursaadik Roberto Colin, pildil ka Brasiilia aukonsul Eestis Andrei Dvorjaninov.
—
Ümber Brasiilia sõidu 22. päev
Acre osariigist tagasisõidu ja homme algava ligi ööpäev kestva bussisõidu eel läbi Amazonase vihmametsa Manausesse, jäi aega Rondônia osariigi pealinnas Porto Velhos jalutamiseks. Linna sümboliks on kolm veetorni, mis paigaldati 1910-1912. a elanike veega varustamiseks siis, kui hakati ehitama raudteed. Need toimisid ka veetornina ja olid kasutusel kuni aastani 1957.
Raudtee ehitamise kohustus oli 1903. a Petrópolise lepingus, millega praeguse Acre osariigi alad anti üle Brasiiliale. Boliivial ei olnud pärast Tšiilile kaotatud Vaikse ookeani sõda enam juurdepääsu merele ja 366 km pikkune raudtee tagas ühenduse Atlandi ookeaniga.
Raudtee kulges mööda kärestikulise Madeira jõe kallast kuni Porto Velhoni, millest alates jõgi muutub laevatatavaks. Madeira suubub Amazonasesse ja edasi saab nii Manuse kui Atlandi ookeani poole. Praegugi sõidavad nii reisi- kui ka kaubalaevad Porto Velho ja Manause vahet. Reis kestab 4-6 päeva. Porto Velho tähendab vana sadamat ja see oli raud- ja veetee ümberlaadimispunkt. Praegune sadam ja linna piiridest veidike välja.
—
Oma mahajäetud raudteejaamade kollektsiooni tarvis tahtsin kindlasti minna vaatama kunagise Madeira–Boliivia raudtee (El Ferrocarril Madeira-Mamoré) algjaama Porto Velhos, mis oli tehtud muuseumiks. Jaamahoone ise oli selle suurepärase raudteemuuseumi pisike osa.
—
Üle 1000 km bussis. Sissesõit Rondônia osariiki.
6 tundi veel Ji-Paranáni. Puuvillaväljadel käib koristus. Traveni “Puuvillanoppijad” meenub.
—
Manause ja Boa Vista vaheline tee ületab Rorainópolise lähedal ekvaatori. Nüüd olen mõnda aega põhjapoolkeral.
SIIT saab näha mehe reaalajas liikumist
- Acre osariik
- Andrei Dvorjaninov
- brasiilia
- Brasiilia lipp
- Brasiilia osariigid
- diplomaatia
- ekvaator
- Mart Tarmak
- Porto Velho
- Rio Branco
- Rorainópolis
- Santa Catarina osariik
- Ümber Brasiilia
