Matkale. Reisile. "Kaaluta" olekus

Iga läheneva matka või reisi eel tekib hetkeks kukla sügamise koht kaasavõetava varustuse suhtes. Teisisõnu, mida paremal tasemel fotograaf reisi planeerib, seda suurem on küsimus tehnika kaalu ja kvaliteedi suhtes.

Mõistagi tahaks iga vähegi tõsisem fotograaf kaasa võtta maksimaalse koguse tehnikat ja teha seeläbi maksimaalselt head pildid, kuid tihtipeale seda võimalust ei ole. Eelkõige terve fotovarustuse kaalu tõttu, mis sõltuvalt fotograafilistest prioriteetidest võib ulatuda kuni paarikümne kiloni. Lisagem siia juurde seljakotireisiks vajalikud tarbed ning ühtäkki tekib üsna nõutu tunne. Kott on selgelt ülekaaluline ning esialgu ei paista võimalust kaalu vähendamiseks. Alternatiivsed lahendused on siiski tegelikult olemas. Mõeldud mitte päris proffidele, kuid väga heal tasemel piltnikele kindlasti.

Olles varustuse kaalu probleemidega aastaid kokku puutunud, olen ikka ja jälle proovinud leida alternatiive peegelkaamera kaasavedamisele. Aastaid tagasi neid variante ei eksisteerinud, kuid täna julgen öelda, et alternatiivid on olemas ja toimivad hästi. Heal tasemel harrastusfotograaf võib täna minna reisile üsna kompaktse kaameraga ning peale reisi tooreste, RAW-formaadis tehtud fotode üle uhkust tunda. Ühesõnaga - kergekaaluline, „kaaluta olek“ fotovarustuse mõistes on täna reaalsus. Toimiv reaalsus.

Surve fototootjatele väikeste mõõtmete, kvaliteetse optika ja sensoriga kaamerate järgi on tänaseks jõudnud selleni, et mitmel tipptootjal on vastavad mudelid olemas. Võib kindlalt öelda, et tendents väiksemate kaamerate kasutamise suunas on hetkel kasvav terves maailmas. Müügile tuleb järjest rohkem vahetatavate optikatega kompaktseid hübriidkaameraid ning müügil on väga head kvaliteeti pakkuvad kompakt ja rangefinder tüüpi kaamerad. Osad neist sobivad suurepäraselt reisikaamerateks peegelkaamerate asemel. Mõnedel neist alljärgnevalt peatumegi.

Kui kümnekond aastat aega tagasi kerida, siis peegelkaamerate plusspoolele jäid kõik argumendid, välja arvatud kaamera suurus ja raskus. Tänane seis on sootuks teine. Canon Powershot G12, Fujifilm Finepix X10, Leica D-Lux 5, Nikon Coolpix P7100, Panasonic Lumix LX-5 on kõik kaamerad, mis suudavad edukalt võistelda odavamate peegelkaameratega. Ja mitte ainult võistelda, vaid mitmetes omadustes neid edestada.

Objektiivi valgusjõulisus on igale fotograafile üks kõige olulisem argument kaamera valikul. Kui eelneva viie kaamera optikate kvaliteeti selle näitaja põhjal hinnata, saab öelda vaid kiitvaid sõnu. Nii Fujifilm, Leica kui Panasonic mudelitel on optikad erakordselt „valged“, omades väiksemat avaarvu F2.0. Canon ja Nikon kaamerate puhul algab objektiivi ava F2.8 väärtusest, mis on samuti üle keskmise hea tulemus.

Suumiulatus varieerub valimis olevatel kaameratel veidi erinevalt. Kui Nikon Coolpix P7100 omab seitsmekordset (28- 200mm) suumiulatust, siis kõige väiksema, 3,8x (24-90mm) suumiulatusega on Leica ja Panasonic. Canon ja Fuji platseeruvad oma neljakordse optilise suumiga eelnenud kaamerate vahele. Mida pikem suum, seda vähem jooksmist ja vastupidi. Rusikareegel ütleb, et mida väiksem on optika suumiulatus, seda kvaliteetsemat detailide joonistusvõimet optika omab. Nimetatud objektiivid võimaldavad kõik kenasti teha lahtise avaga ehk ebaterava taustaga pilte. Joonistusvõime on kõikidel hea, väikse isikliku eelistuse annaks Fuijfilm Finepix X10 mudelile, mille optika pakub üllatavalt head kvaliteeti terve suumiulatuse pikkuses.

ISO väärtuste ehk tundlikkuste poolest on kõik viis kaamerat valmis tegema arvestatavalt head tööd kuni 3200 väärtuseni. Mõistagi jõuab sellel tasemel pildifailidesse arvestatav kogus digitaalset müra, kuid see on võimalik vastavate programmide olemasolul eemaldada. Päevases valguses ei saa ühelegi kaamerale midagi ette heita – failid on igati klaarid 100-400 ISO vahemikus ning esimene väiksem müra hakkab failidesse sisse jooksma alles 1000 ISO juures. Arvestades kaamerate sensorite suurust (10-12 megapikslit) ning RAW, NEF ja DNG failiformaatide pildistamise võimalust, ei jää kindlasti ühelgi kasutajal tegemata mõni ülisuur reisipildi väljatrükk. Faili suurust on selleks kõikidel kaameratel piisavalt.

Kasutusmugavus ning see, kuidas kaamera teie kätte istub, on suuresti subjektiivne, kuid oluline valik. Kui olete ühel hetkel endale kaamerat soetamas, peaksid kõik vajutatavad ja keeratavad nupud teie jaoks mugavalt asetsema. Samuti peaks kaamera istuma kätte stabiilselt, sest ainult siis õnnestub teil aeglaste säriaegadega saavutada stabiilne pilt. Olles kõiki viite kaamerat kasutanud, julgen soovitada kõiki, isiklikult järjestaks P7100, X10 ja G12 ettepoole D-Lux 5 ja Lumix LX-5 mudelit. Viimased kaks on esimese kolme kaamera kõrval pisut liiga kerge ja õhukese olemisega. Samas usun, et õrnemale soole meeldivad just nimelt need kaks enim.

Fotograafina pean nende viie kaamera juures kindlasti mainima optilise pildiotsija olemasolu G12, P7100 ja X10 kaameratel. D-Lux 5 ning Lumix LX-5 seda kahjuks ei oma ning seetõttu vajavad need kaamerad päikselise ilmaga LCD-ekraani maksimaalselt heledat seadistust. Normaalseadistusega võib lihtsalt üsna keeruline olla teravuspunkti leidmine. Esimese kolme kaamera puhul saab LCD-ekraani välja lülitada ning kadreerida pilt fotograafile omaselt läbi pildiotsija. Märkuseks lisan, et niimoodi on võimalik aku tööiga oluliselt pikendada ja ka see võib mõne pikema matkapäeva või reisi puhul olla oluline valikukriteerium.

Leica D-Lux 5, Panasonic Lumix LX-5 ja Fujifilm Finepix X10 kaamerate autofookus on kiire ja täpne. Seda isegi sarivõtte puhul. G12 ja P7100 jäävad oma kiiruses pisut neile alla. Põhjuseks on pikem suumiulatus, mis teeb autofookuse teravustamiskäigu aeglasemaks. Võrreldes esimeste peegelkaamerate autofookuse kiirustega (komplektioptikad) räägime siiski üsna kiirest autofookusest.

Videovõte on väikestel kaameratel standardne omadus ning kvaliteet on muutumas üha paremaks. X10 võimaldab Full-HD formaadis videovõtet, ülejäänud kaamerad saavad hakkama HD formaadis filmimisega.

Kaamerate sisemine välklamp töötab kõikidel mudelitel kenasti balansseerivalt. Paari-kolme aasta taguse nägusid kaameks lööva (liiga tugeva) välklambi sündroomi on tootjad suutnud parandada. Lisaks on kõigil nimetatud viiel mudelil olemas eraldi välguking, kuhu vajadusel võib lisada suure välklambi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et matkale ja reisile võib harrastusfotograaf rahumeeli minna oluliselt kergekaalulisema kaameraga kui seda peegel on. Kompaktsete digikaamerate pildikvaliteet, kasutusmugavus ning videovõtte võimalus kaaluvad tihtipeale kohmaka peegelkaamera omadused üles. Ning mis peamine, te hakkate rohkem pildistama, sest kompakt on käepärast võtta igas olukorras ning mitte keegi ei vaata teie peale kõõrdi, kui väikese kaameraga pilti teete. Peegelkaameraga meist keegi kahjuks märkamatuks ei jää. Häid valikuid ja kõnekaid pilte!

Assar Jõepera

Selles numbris

• Indrek Jääts. Rännakud ööpoolsetesse maadesse
• Olev Remus. Elitaarne mees Harry Männil
• Reisikirjandus: Tiit Pruuli soovitab
• Reisikirjandus: Kaks kaptenit
• Suusad sõidukorda
• Mobiiliga välismaale
• Juhtub... külmavõetud näpud
• Külm ja kuum
• Matkale. Reisile. "Kaaluta" olekus
• JAKUUTIA: koht, kus šamanism ja rock kokku saavad
• Külmale maale: Barentsi vetevalla merelised söögid
• Vello Park: mägedes inimesed ei vanane
• Elu olümpiahõngulises suusamekas
• Märkmeid tiirult TATARIMAALE
• TADŽIKISTAN, DUŠANBE. Karl Marx ja Friedrich Engels.
• Monopurjetaja Uku Randmaa - ihuüksi maailmapallile tiir peale
• NOVGOROD, multikultuursuse ime
• Räätsa-TEST: soole ja lumele?
• Reisimärkmeid BELOMORSKAJA KARELIJAST
• OOKEANIST OOKEANINI: viiekesi ratastel läbi Patagoonia
• Otsigem pärleid KODUÕUELT!
• UUS-MEREMAA: sõnas ja pildis
• Go Reisiajakiri 34 – Veebruar 2012