Lastega mööda Eestimaad: Ordu- ja piiskopilinnustes

Eks lastel on mõnikord perioode, kus ollakse süvendatult ühel lainel – olgu huvikeskmeks siis piraadid, dinosaurused, rüütlid vms. Kui dinosauruste ega piraatidegi kohta pole Eesti maastikul võimalik paljut leida, siis keskaja rüütlite ajastu kohta on küllaga kohti, kus oma fantaasiat treenida.

Igas suuremas Eesti linnas, mille ajalugu keskaega ulatub, on olemas omad keskaegsete kindluste jäänused. Et Eesti ala pärast ristiusustamist jagati piiskoppide ja ordu vahel, jagunevad ka keskaegsed linnused üldiselt piiskopi- ja ordulinnusteks. Peale suuremate kindlustatud linnade on Eestis hulganisti ka väiksemaid vasallilinnuseid ning kindluselamuid, mille peremeesteks just noodsamad kuulsusrikkad rüütlid, ja peale kõige muu on meil üle maa ka tähelepanuväärset sakraalarhitektuuri, s.o keskajast pärinevaid kirikuid, mis ühtaegu on olnud kasutusel ka kindlustatud punktidena. Keskaja ohtusid ja kindlustusvajaduse hõngu võib niisiis leida ka juba kõige ligipääsetavamate kiriklike ehitiste juurest – Tallinna lähedal pakub ehedat elamust näiteks Saha kabel ning Tartu lähedal Nõo kirik, mille juures tasub kujutleda, et keskajal ta aknad hoopis kõrgemalt algasid. Sama lugu on ju veel paljude vanade kivihoonetega. Ning ega õigupoolest enne nn rüütlite aega Eestis kiviehitisi ega mörti tuntudki. Esimeseks selliseks ehitiseks peetakse Otepää piiskopilinnust, mille kivi- ja mördimüüride jäänused on linnamäe tipus näha ka tänaseni.

Vallitorn Paides

Tähelepanuväärseim keskaegne linn Kesk- Eestis on muidugi Paide. Selle paekivist peatorn Vallitorn on saanud ju lausa linna sümboliks. Enne kui sukelduda tornis asuva ajakeskuse Wittensteini vahvasse tegevusprogrammi, tasuks meenutada, et torn kandis kindluse peatornina algselt Pika Hermanni nime, nagu tava nõudis. Ja muidugi ei saa Paide vallimäel jätta lastele jutustamata lugu neljast eestlaste kuningast, kes siin reetlikult oma otsa leidsid. Edasi tasuks teha tiir Lõuna-Eestis ning külastada Rõngu vasallilinnuse varemeid, mis on Tartule päris lähedal, kuid siiski üsna vähetuntud, ning veel vähem on tuntud lugu, et selle linnuse lasid õhku jesuiidid. Kindlasti tuleks üle vaadata Mulgimaa uhked ja maastikuliselt ülevad ordulinnused Tarvastus, Karksis ja Helmes, millest viimane on säilinud küllalt ulatuslike varemetena ning sellele lisavad hoopis uut laadi vürtsi samas lossimäe all asuvad ühed Eesti kaunimad koopad. Sinna tasub taskulampe ja lõngakera kaasa võttes kindlasti ka sisse minna. Lisaks tasub Helmes üles otsida linnamäe all olev Orjakivi, millele jättis jälje orja väsinud istmik, ning Linnamäe otsast suurele Friedrich von Schillerile pühendatud mälestusmärgi – siin asus ju terves maailmas esimene mälestussammas sellele suurele Saksa poeedile ja humanistile. Ärge unustage siis vähemalt mõnd Schilleri luuletust ette lugemast või veel parem, mõnd eakohast draamat eelnevalt läbi töötamast.

Võru linnapiiril asub Kirumpää piiskopilinnuse kõhnakene kivimüürijupike, mida tasub külastada pelgalt tema strateegiliselt kauni asendi pärast Võhandu kaitsvate voogude kõrval.

Kuressaare piiskopilinnus

Kõik see on aga alles sissejuhatus, kuna meie keskaegsete linnuste kõige paremini säilinud eksemplari vaatamiseks tuleb muidugi sõita Kuressaarde. Sealne piiskopilinnus oma terviklikkuses, konvendihoone, trepid, käigud, võlvid ja kõik muu, lisaks veel korralik muuseum teeb sellest Eesti rüütliajastu huviliste jaoks põnevaima reisisihi. Kindlasti ei tohiks teel Kuressaarde unustada väisamast ka Koluveret, ning juba Saaremaale jõudes Orissaare lähedast Maasilinna, mida on viimaste aastate jooksul avatud suuremal määral kui varem.

Kuid ka mandrilt leiab huvitavat ja suurejoonelist. Näiteks Viljandi lossimäed pakuvad keskaegsete kindlustusvööndite imetabast ülevaadet, kus jalutades kesklinnast lossimägedesse tuleb esmalt läbida kaks eeslinnust, mis kaitsesid pealinnust, mille keskel on hoolimata varemelisest olukorrast konvendihoone kontuurid siiski selgelt tuvastatavad. Seda on huvitav lastele selgitada, ja tõmmata paralleele Kuressaares säilinuga. Ja siin tuleb lastelt nõuda Bornhöhe Villu võitluste läbilugemist.

Rüütliajastu linnusearhitektuur

Lõpetuseks pakun kolm lisavaadet rüütliajastu linnusearhitektuurile. Esimene ring on pisikesed, kuid erakordselt kaunilt asetsevad ordulinnused: mereäärne Toolse ning Narva ja Peipsi piiril paiknev Vasknarva.

Teiseks suured piirikindlused Vastseliinas ja Narvas. Mõlemad on selged rajatised vastu Venemaa piiri ning nad on „teeninud” n-ö NATO välisrajal või kultuuride piiril juba keskajast saati. Kui Vastseliinast tema Vene vastuskindlus Irboskas silmale ei paista, siis Narvas on piir eriti selge ja terav, kuna teisepool jõge seisab madalam ja jässakam idakindlus Jaanilinn ehk vene keeli Ivangorod, millele Narva Pikast Hermannist avaneb imeline vaade.

Ja kolmas ring on muidugi meie suurimad linnad Tartu ja Tallinn, mis pakuvad oma keskuses keskaega küllaga. Tallinnas on see muidugi ilmsemast ilmsem, leidnud koguni unescolikku rahvusvahelist tunnustust. Tallinn, tornide linn, on üks Põhja-Euroopa täiuslikumalt säilitatud linnamüüriga linnu, kus pole näha mitte ainult üksikud tornid (nt Pärnus ongi ju õieti säilinud vaid üks tornikene ühes tagahoovis), vaid ka müür tornide vahel, keskaegsed müüriväravad Pikal ja Lühikesel jalal, mis ise ju ka ülalinna all-linnaga ühendavate tänavatena tähelepanu väärivad. Lastele pakub kindlapeale huvi omal käel „vallutada” kõiki Tallinna linnamüüri torne, st jõuda nendeni üksteise järel piki linnamüüri kulgemist. See ekskursioon tasub tegemist, linnamüüri tornide kaart koos nimedega tasub aga ühes võtta.

Tartus linnamüüri torne säilinud pole ning ka kivimüür on nähtav üksnes imepisikese jupina, kuid maastikul on linnamüüri säilmed siiski tähelepanuväärsed, näiteks botaanikaaeda läbiv kõrgendik ning samas asuv bastioninurk, eriti aga muidugi Vallikraavi tänav kogu oma imposantse süvaolekuga.

Rakvere – laste lemmik

Rakveres on keskajast tehtud lausa müügiartikkel, kindlasti on just Rakvere koht, kus lastele kõige rohkem meeldib. Siin on olemas kõik „keskaja rõõmud”: kostüümid, võitlused, meisterdamine, kummitused, imerohud jne. Kui muud ei jõua, siis tasukski just Rakverre sõita.

Kui jõuab aga paljut, siis mindagu kaema neidki linnuseid, mida siin kirjeldada ei jõudnudki, nagu Laiuse või Põltsamaa ordulossid, Järve või Purtse kindluselamud, Padise klooster ja palju-palju muud. Sest keskaeg on kõikjal.  

Selles numbris

• RAAMATUTUTVUSTUS
• Itaalias trühvlite järel
• Iseenesuslikud kogud
• Marko Matvere: Joonistamise võlud
• Ohutu sukeldumine algab suhtumisest!
• Põlva Matkaklubi
• Bilwi kerjused ja valge gringo
• UGANDAS sugulastel külas
• Liblikajahil Kesk-Aasia mägedes ja kõrbetes
• Lastega mööda Eestimaad: Ordu- ja piiskopilinnustes
• Varanasi kirjad 4. Tsirkus India
• Unustamatu lohesurf Filipiinidel
• Kultuurne Motobande Latgalest Nemunase deltani
• Go Reisiajakiri küsib: Kuidas algab kooliaasta?
• DOWN SOUTH ehk reis läbi Uus-Meremaa Lõunasaare
• Kandinsky jälgedes sürjakomide juures
• Reisitõrkekindlustus säästab nii raha kui ka närve
• Järjekindel ja jonnakas naine
• UUDISTOOTED
• KROONIKA
• Selfid ja muud pildid