Kuidas toidumürgitust vältida?
Taas hakkab lähenema hooaeg, kus inimesed reisivad Eesti sügisest ja talvest rohkem kaugetesse ning eksootilistesse maadesse. Paraku käib sellise reisiga sageli käsikäes ka toidumürgitus, mis võib palju ära rikkuda. Kuidas hoiduda ebameeldivast reisikaaslasest? Küsisime nõu Lääne-Tallinna Keskhaigla reisimeditsiini nõustamiskabinetist ning meile vastas infektsionist dr Helen Mülle.
Tekst: Stina Eilsen
Foto: Vecteezy
WHO andmetel haigestub igal aastal toidumürgitusse ca 600 miljonit ehk umbes iga kümnes inimene. Teada on umbes 31 eri toidupatogeeni (bakterid, viirused, parasiidid, kemikaalid), mis võivad eri põhjustel toitu sattuda ning negatiivsete tegurite koosmõjul põhjustada toidumürgitust. Millised on põhilised haigustekitajad?
Erinevaid toidu ja joogiveega levivaid patogeene, mis põhjustavad soolestikuprobleeme, on palju ning sageli jääb täpne tekitaja teadmata, sest probleem möödub ühe-kahe päevaga ega nõua ilmtingimata arsti poole pöördumist.
Toit võib olla eelnevalt saastunud ebaõige käitlemise tõttu, näiteks ebapiisavalt küpsetatud liha või juba algselt saastunud joogivesi. Eriliselt ettevaatlik peab olema ka mereandidega. Ka võivad patogeenid levida sööja kaudu, kui süüa mustade kätega.
Reisijate kõhulahtisuse peamised tekitajad on bakterid: salmonella, kampülobakter, E. coli, Shigella, mõnevõrra vähem viirused ja sooleparasiidid.
Kus eestlased põhiliselt haigestuvad ning millistesse haigustesse? Kas trendid on viimastel aastatel kuidagi muutunud?
Täpset statistikat selle kohta ei ole, aga raskemad haigestumised toimuvad üldjuhul arengumaades, kus hügieenitase on väga madal, kus ei ole puhast joogivett ning kus toitu valmistatakse ja säilitatakse ebahügieenilistel tingimustel.
Meie lugejad käivad sageli reisidel-ekspeditsioonidel, mis nõuab pikemat kohalolekut troopilisel maal koos füüsilise pingutusega. Kuidas reisiks ette valmistuda ja mida tasub pikemale reisile minnes kotti kaasa pakkida, et hoiduda toidumürgitusest?
Juba reisi planeerides tasub aegsasti mõelda reisieelsele meditsiinilisele nõustamisele, kus koos arstiga arutatakse põhjalikult läbi tervist puudutavad küsimused vastavalt reisi sihtkohale, reisi pikkusele ja eesmärgile ning ka vastavalt reisija vanusele ja tervislikule seisundile. Näiteks arutatakse vastuvõtul, millised võimalikud terviseohud sihtriigis varitsevad ja millised võimalused on nende ohtude ennetamiseks.
Arstiga koos vaadatakse üle ka vaktsineerimispass ja vajaduse korral antakse soovitused täiendavaks vaktsineerimiseks. Vajalik võib olla näiteks A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastane vaktsineerimine – mõlemad haigustekitajad levivad saastunud toidu ja vee kaudu.
Samuti saab arst anda soovitusi, milliseid ravimeid kaasa võtta ning millistel juhtudel ja millise skeemi järgi neid tarvitada. Vajalikuks võivad osutuda näiteks kõhulahtisuse vastased ravimid ja elektrolüütide pulbrid, mis aitavad soolenakkuste korral taastada organismi mineraalainete vajaduse.
Matkadel, kus puhast joogivett on keeruline saada, on suureks abiks kaasaskantav veefilter ja veepuhastustabletid, mis hävitavad veest haigustekitajaid ja muudavad vee joogikõlblikuks.
Päris tugevalt on kanda kinnitanud toortoitumine ja veganlus. Kas see trend on tõstnud ka toidutekkeliste haiguste suuremaid puhanguid? Millega peaks vegan arvestama reisides?
Toortoidu söömise puhul on tõepoolest suurem risk saada toiduga kaasa ka mõni haigustekitaja, sest toidu korrektsel töötlemisel (näiteks kuumutamisel) enamik baktereid/viiruseid hävib.
Oluline on alati enne söömist käed vee ja seebiga puhtaks pesta.
Soovides süüa tooreid puu- ja köögivilju, tuleks ka need enne söömist kindlasti hoolikalt pesta voolava ohutu vee (pudelivee) all. Söögikohas toorete salatite ja köögiviljaroogade söömine on riskantne, sest ei ole võimalik kontrollida, millise veega ja kas üldse on toiduaineid pestud.
Restorani valikul tasub võimaluse korral alati uurida, milliseid veebiarvustusi on teised külastajad restoranile jätnud.
Aasias on tänavatoit äärmiselt ahvatlev, tänaval jalutades ja meeliülendavaid eksootilisi aroome sisse ahmides tekib kindlasti soov üht-teist maitsta, pakutakse ju just tänavarestoranides pigem autentset toitu kui mõnes rahvusvahelises igavavõitu restoranis. Kuidas teha tervislikke valikuid ja mille söömist tasuks pigem vältida? Või mille järgi otsustada, kas just see koht tundub usaldusväärsem kui teised?
Reisimise üks väärtusi on tutvuda kohaliku kultuuriga ja toit on kahtlemata selle üks oluline osa, seetõttu ei tasu jätta end ilma võimalusest proovida uusi maitseid. Küll aga võiks enne maitsma asumist heita kriitiline pilk söögikoha elementaarsele puhtusele ja sellele, millistel tingimustel toiduaineid säilitatakse. Näiteks tasuks vältida kohti, kus toorest liha või mereande hoitakse väljas päikese käes.
Ohutumad valikud on üldjuhul praetud või küpsetatud toidud, sest kõrgel temperatuuril töötlemine aitab hävitada toidust enamik haigustekitajaid. Turvaline on, kui toit küpsetatakse vahetult enne söömist, st vältida tuleks tänavatel suurtel pannidel seisvat valmistoitu.
Toidumürgitus on üsna äkilise iseloomuga – alles nautisid imelist toitu ja järgmisel hetkel vaevled kõhukrampides, oksendad ning kõht on lahti. Kuidas hotellis või mõnes muus peatumispaigas sellele võimalikult efektiivselt reageerida?
Soolenakkused võivad tabada ootamatult ja haiguse kulg võib olla väga erinev, alates kergetest sümptomitest ja lõpetades tõsise vedelikupuudusega, mille taastamiseks vajab inimene haiglaravi.
Oksendamine ja kõhulahtisus põhjustavad kiiret vedelikukadu, seega kõige tähtsam on ennetada dehüdratsiooni teket. Oluline on tarbida mineraalaineid sisaldavat puhast vett, elektrolüütide lahuseid või rehüdreerivaid jooke, mis aitavad taastada keha soolade ja mineraalide tasakaalu. Juua tuleb väikeste lonksude haaval, sest suurte koguste tarbimine võib veelgi enam oksendamist esile kutsuda.
Väga tugeva kõhulahtisuse korral võivad abiks olla kõhulahtisuse vastased ravimid (loperamid) või aktiivsöe tabletid. Väljendunud sümptomite korral tasub söömist vältida, et anda seedesüsteemile puhkust. Kui oksendamine ja kõhulahtisus on möödunud, tasub tasapisi hakata toiduga energiat taastama, alustades kergesti seeditavate toitudega, näiteks kuivikute või banaanidega. Vältida tuleb rasvaseid, vürtsikaid ja happelisi toite, samuti alkoholi ja kofeiini.
Kui oksendamine või kõhulahtisus kestab kauem kui 24 tundi, tuleks otsida arstiabi. Suureks ohumärgiks on, kui oksemassis või väljaheites esineb verd – ka siis tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest see sümptom võib viidata tõsisemale probleemile.
Oluline on meeles pidada, et lastel tekib vedelikupuudus tunduvalt kiiremini kui täiskasvanutel, seega tuleks haigestunud lapse seisundit eriti tähelepanelikult jälgida.
Räägime ka veejoomisest. Millega peab arvestama? Kas näiteks jääkuubikud on ohtlikud? Restoranis tuuakse ikka kannuga vett, sees on hunnik ahvatlevaid jääkuubikuid, mis kuumaga näivad üsna taevalikud. Mis siis teha?
Troopilises kliimas on jaheda vee joomine oluline, et keha jahutada ja taastada organismi vedelikuvajadust. Samas tuleb arvestada, et piirkondades, kus veekvaliteediga on probleeme, tuleks kindlasti tarbida ainult pudelivett.
Jääkuubikutega jookide tarbimist tuleks vältida, sest tihtipeale tehakse jääkuubikuid kohalikust kraaniveest, mistõttu ei ole nende tarbimine ohutu. Seega tuleks keelduda jää lisamisest joogile, sh kokteilidele. Ka hammaste pesemisel tuleks vältida kraanivee kasutamist.
Kuidas organismi tugevdada? Paraku on nii, et kõik inimesed ei haigestu ühtmoodi, mõni võib süüa kõikvõimalikku kahtlasena näivat toitu ning teine maitseb näpuotsaga eksootikat ja kannatab haiguse käes.
Organismi vastupanuvõime on erinev ja mõne inimese seedesüsteem on mikroorganismide suhtes märksa tundlikum kui teisel. Üht imerohtu organismi tugevdamiseks ei ole, kuid abiks on üldised tervisliku eluviisi soovitused, nagu tervislik ja mitmekülgne toitumine, liikumine värskes õhus, piisav uni ja hoolikas kätehügieen.
Selles numbris
- Lin Alluna film „Kahe koloniaalvõimu all“
- Robert Knox. Ühe Inglise meremehe kirev elu
- Liisu elu Jaapanis
- St. Kilda. Saared maailma äärel
- Lihtsurelikuna olümpiamaratonil
- Burnerite jälgedes Nevada kõrbes
- Tuneesias Araabiamaa igatsust leevendamas
- 30 000 kilomeetrit automatka Lõuna-Ameerikas
- Kuidas toidumürgitust vältida?
- Värske kapsas ja hakkliha, mis neid suudaks lahutada
- Türgi: vaatame läände, et näha Kreekat
- Neli meest paadis, seltsiks Atlandi ookean
- Samal ajal kodus ...
- Jahtlaev „Lennuki“ ümberilmareis postkaartides
- Tooteuudised
- Kroonika
