Kõige muu kõrval on Ukraina veinimaa. Seda ka väljaspool Krimmi, millega on praegu ju pehmelt öeldes kehvasti. Veini toodetakse Odessa ja Mõkolajivi oblastis ning Karpaatides. Peeter Helme annab ülevaate Ukraina napsudest.
Kuigi Musta mere ääres on viinamarju kasvatatud ja neist jooki kääritatud kreeklastest alates, ei saa seda siiski katkematuks traditsiooniks lugeda, sest kreeklased tegid, mis nad tegid, hiljem tulid aga uued ajad ja idast kappasid hobustel kohale uued, ilmselt kumõssimaiad rahvad ning veinitegu jäi sajanditeks soiku. Uuesti pandi Dnestri-äärse Bilhorodi kandis veinimajandus šveitsi asjatundjate abiga käima samal ajal kui Krimmis ehk 1820. aastatel. Praeguseks on Šabo veinid ja konjakid – nii on pudeli peal tõesti kirjas – kui mitte just rahvusvahelise megahiti staatuses, siis Ukrainas mõõdukalt tuntud ja tunnustatud. Šabo veinid on igati korralikud, mitte liiga magusad, ja kannatavad võrdluse välja sellest veinipiirkonnast läände ja lõunasse jäävate paremate Moldova, Rumeenia ja Bulgaaria veinidega.
Selles numbris
- Raamatuarvustus: David Grann "Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast"
- Parim reisiraamat 2024
- Pala läänemaisust Eesti punutud põhjaga toolil
- Nipsud-napsud
- Every Passport Stamp: Maailmarändurid Bangkokis
- Linnake, mis unustas ärgata
- Nevada kõrbe inimtühjas nurgas
- Rong lapsepõlvest
- Costa Ricas vihmametsa ostmas
- Kristjan Ilves: „Ükskõik mida teed, tee südamega ja maksimaalselt!“
- Hmongid – kange rahvas oma uhkes traditsionaalsuses
- 320 kilomeetrit ehedat Sri Lankat
- Eesti seiklussportlased Ecuadoris
- Viie minuti otsus – Senegali surfama!
- Lainete fotograaf Gert Kelu
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 110 – Veebruar 2025
