Hiie-Liin Dirveiks veedab igal aastal pool ajast reisides ja kaugtööd tehes ning teise poole oma järgmist seiklust planeerides. Selline elustiil sobib talle ideaalselt, sest ei kao side kodu ja lähedastega, aga vaheldust ja põnevaid avastusi jagub küllaga.

Kõik sai alguse juhuslikult: Hiie-Liin suundus üksinda kaheks nädalaks puhkusereisile Tansaaniasse Sansibarile. Eesti läks aga pandeemia tõttu lukku ning ta otsustas Tansaaniasse pikemalt jääda. Lõpuks veetis Hiie-Liin seal kaugtööd tehes kokku viis kuud. Koju tagasi jõudnud, hakkas ta oma elu kujundama niimoodi, et saaks ka tulevikus sellist elustiili jätkata. Nüüd veedab ta poole aastast reisides ja kaugtööd tehes ning teise poolaasta sisse mahuvad mõned lühemad väljasõidud. Kuigi tundub, et tema elu on üks pidev reisimine, siis töötab ta samal ajal täiskohaga rahvusvahelises IT-ettevõttes värbajana ning seikluslik elu on võimalik ainult tänu heale ajaplaneerimisele.
Hiie-Liin on teinud kaugtööd kümnetes riikides üle maailma. Kolm aastat tagasi Portugalis reisides kohtus ta ka oma praeguse lätlasest abikaasaga, kellega nüüd koos maailma avastatakse. Sel sügistalvel olid nad kõigepealt Indias ja Nepalis, käisid jõulude ajal Eestis ning siis tuli Brasiilia, Dominikaan, Guatemala ja El Salvador.
Lõuna-Brasiilias võiks isegi elada
Brasiilias on Hiie-Liin käinud kahel aastal järjest ning talle jättis sügava mulje ülipositiivne atmosfäär, rõõmsameelsed ja avatud inimesed, arenenud infrastruktuur ning tööks ideaalne viietunnine ajavahe. Kui esimesel korral elasid nad suurema osa ajast Lõuna-Brasiilias Florianópolise saarel, mis on riigi üks turvalisemaid piirkondi, siis teisel aastal peatuti pikemalt troopilise kliimaga Pipa külas Kagu-Brasiilias, mis on kohalike turistide seas populaarne ning üsna turvaline ja rahulik piirkond. Brasiilia meeldis Hiie-Liinile isegi niivõrd, et ta kaalub seda ühe võimaliku variandina, kus tulevikus pikemalt peatuda. „Kui Aasias kipub olema rohkem nii, et need kohalikud, kellega sa suhtled, on pigem teenindav personal, siis Brasiilias on siseturism väga tugev ning seal on lihtne leida kohalikke tuttavaid ja sõpru. Lisaks on seal suurepärane rannakultuur ja palju aktiivseid tegevusi, nagu näiteks crossfit, mida me ka ise harrastasime. Kõik on üliheas vormis ja teevad palju trenni ning see õhkkond nakatas ka meid,“ meenutab ta.
Kokku on Hiie-Liin jõudnud üle 60 riiki ning ütleb, et viimasel ajal on talle suurepärase reisisihtkohana muljet avaldanud Galápagose saared Ecuadoris, Island ja Sloveenia. Selle aasta lemmik oli aga kindlasti Guatemala. „Mul olid Guatemalasse minnes üsna suured ootused, kuna ma olin teistelt reisijatelt selle kohta palju head kuulnud. Ja need jutud vastasid tõele. Ees ootasid sõbralikud inimesed, tugev kohvikultuur ning lahedad vanad koloniaallinnad, näiteks Antigua. Lisaks veel vulkaanid, matkamine ja ehe külaelu. Guatemala pakkus väga palju erinevaid elamusi ning oli ka Euroopaga võrreldes ka üsna taskukohane,“ jagab ta.
Äärmiselt kontrastne India
Hiie-Liin tunnistab, et Indiale olid tema ootused üsna madalad ning ta oli valmis, et see võib olla üks parajalt hullumeelne koht. Üldine kogemus oli aga pigem positiivne. „India on väga suur riik ning meie olime Delhis, Jaipuris, Lõuna-Goas ja Keralas. Kõik need kohad olid väga erinevad nii religiooni, kultuuri kui ka üldise õhustiku mõttes. Kõige intensiivsem koht, kus ma kunagi käinud olen, oli vana Delhi. Enne reisi kujutasin ette, et kogu India on selline, aga tegelikult mitte. Kõige rohkem jäidki meelde just kontrastid. On lärmakaid ja rahvarikkaid piirkondi, aga natuke edasi kõndides võib end leida juba äärmiselt rikkas linnaosas. Samas oli igal pool palju kerjamist,“ jagab ta kogetut.
Hiie-Liini lemmikkohaks oli Lõuna-Indias asuv Kerala, kus on teistsugune atmosfäär, ilus loodus ja põnevad teeistandused. Samuti meeldis talle Lõuna-Goa rahulik rannapiirkond ja joogakultuur. Meeldejääv oli ka see, et reisi jooksul sai tema abikaasa dengue-palaviku ning käidi India haiglas, mis on kõigile tasuta ning kus nad maksid ravi eest vaid 5 eurosenti.
Maailm on väike
Reiside jooksul on Hiie-Liinil ette tulnud huvitavaid kohtumisi ja kokkusattumusi. Näiteks kohtus ta Tansaania rannapeol ühe jõuka kohalikuga. Pärast lühikest vestlust tuli välja, et ta on pikemalt elanud Soomes ja mitu korda ka Eestisse sattunud ning mis veelgi üllatavam: Hiie-Liini üsna lähedase pereliikme heaks töötanud. „Ta pakkus kohe, et võin tema uhkes Dar es Salaami majas elada, kus ma siis ka suure osa pandeemia ajast elasin. Hiljem oleme temaga mitu korda ka Soomes ja mujal Euroopas kokku saanud,“ räägib ta. Reisides leidis ta endale ka pulmafotograafi – Brasiilias kohatud Poola fotograaf tuli hea meelega Eestisse nende pulma pildistama ja sel suvel plaanivad nad poolatarile ise külla minna.
Liialt aega uute tutvuste loomiseks kaugtööd tehes siiski ei jää, kuna tööpäevad on pikad ja tihedad. „Me mõlemad töötame täiskohaga ning teeme igapäevaselt üsna palju videokõnesid,“ selgitab Hiie-Liin. „Kindlasti ei tahaks me kaugtööd teha Eestiga samas ajatsoonis, kuna see tähendaks, et me töötaks terve valge aja ning tööpäeva lõppedes oleks pime ja kuhugi enam väga minna poleks. Kõige ideaalsem on viie-kuuetunnine ajavahe, mis pakub avastamise mõttes rohkem paindlikkust.“
Aasias reisides alustab Hiie-Liin tööd õhtupoole, umbes kella kahe-kolme ajal, mis tähendab, et terve hommik on vaba. Lõuna-Ameerikas alustab ta töötamist hommikul kell kuus ja lõpetab päeval kell kaks. Aafrikas olles oli ajavahe ainult tund aega ning seal oligi nii, et kui tööpäev kell kuus lõppes, oli väljas juba pime, valgustust ei olnud ning kuhugi minna ei saanud.
Üheks kaugtöö õnnestumise kriteeriumiks on Hiie-Liini sõnul ka see, et kohapeal tuleks olla pikemat aega. „Miinimum on nädal, aga ideaalis võiks ka kuu aega ühes kohas olla, et lisaks vaatamisväärsustele saaks näha ka seda, kuidas kohalikud elavad,“ jagab ta ning lisab, et kui palju reisida, siis ega traditsioonilised vaatamisväärsused nii suurt huvi enam ei pakugi – palju sa ikka neid hooneid ja kirikuid vaatad. „Pikemalt ühes kohas olles ei teki ka stressi, et ei jõua töö kõrvalt piisavalt avastada – kui täna seda aega ei ole, siis on homme. Samuti on siis piisavalt aega, et saaks tekkida tervislik rutiin,“ räägib ta.
Majutusele palju nõudmisi
Hiie-Liin töötab reisides peamiselt kodukontoris ning tema jaoks on mugavad elamistingimused väga olulised. „Majutuse leidmine on minu jaoks reisi planeerimise puhul alati kõige tüütum osa, kuna mul on nii palju kriteeriumeid. Esiteks on oluline, et seal oleks kiire internet ning selle eelnev väljaselgitamine nõuab päris palju lisapingutust. Kindlasti peab olema korralik töölauad ja vähemalt kaks tuba. Oluline kriteerium on ka valgus, kuna pimedas nurgas tööd tehes tekib kiiresti küsimus, et miks ma üldse kaugtööd teen. Samuti võiks asukoht olla mõistlik,“ selgitab ta oma nõudmisi. Valdavalt eelistab ta elada korterites, et saaks pikematel peatumistel ise süüa teha. Kõige õnnestunum majutuse valik oli Florianópolises leitud klaasmaja, mille Hiie-Liin alguses veahinnaga broneeris, kuid hiljem õnnestus omanikuga siiski hea diil teha. „See majutus kujundas suuresti kogu meie Brasiilia kogemuse. Me ei käinud seal isegi väga palju ringi, kuna tahtsime lihtsalt kodus olla. Kõige kohutavamad ööbimiskohad on olnud koloniaalstiilis majad, kus pole väga aknaid, on rõske ja külm,“ räägib ta.
Planeerimine käib kogu aeg
Reiside planeerimine käib Hiie-Liinil jooksvalt ja kogu aeg. „Ma suhtlen paljude reisijatega ja jälgin reisiteemalisi sotsiaalmeedia kontosid, seega päris täiesti nullist esmane planeerimine ei alga ja ideed kogunevad pidevalt. Infot otsin juurde Redditist ja ChatGPT-st, mis annab päris hea baasi, et selle ümber oma plaan kujundada. Vahest kasutan ma ka reisibüroode näidismarsruute. Riikide valikul eelistan neid, kus ma veel käinud pole, ning kõige huvitavamad on minu jaoks riigid, mis on Eestist võimalikult erinevad. Boonuseks on head söögid ja ilus loodus, rannad ja aktiivsed tegevused,“ ütleb ta.
Kohtadest, kuhu eestlased niivõrd tihti ei satu, soovitab ta Argentinat, mis on suur ja väga vaheldusrikas riik: loodus, matkamine, kõrbed ja hea toit. Kindlasti tasuks käia ka Guatemalas. Üks erilisemaid kogemusi oli tema jaoks Jaapan, eriti seetõttu, et sai seal elada kohaliku sõbra juures. Kõige rohkem üllatas Hiie-Liini aga El Salvador, mis on viimaste aastatega väga turvaliseks riigiks muutunud. Samuti on seal väga head teed ja liikluskultuur ning üldse jättis kogu riik hea mulje. Euroopas on tema viimane avastus Sloveenia – imeline loodus, hea infrastruktuur ning mõnusalt väike ja vaheldusrikas.
Oma elu tuleb vastavalt suunata
Neile, kes samuti kaugtööd teha sooviks, soovitab Hiie-Liin kõigepealt mõelda, et kas nende töö seda üldse võimaldab ning kui mitte, siis teha vastavad muutused. „Ma ise ka suunasin oma karjääri niimoodi, et mul oleks lihtsam kaugtööd teha. Kui varem töötasin ma personalispetsialistina, mis nõudis rohkem näost näkku suhtlemist, siis nüüd töötan ma rahvusvahelise värbajana, mida saab suures osas veebipõhiselt teha. Paljudel on kindlasti ka see probleem, et kuidas üldse tööandja nõusse saada. Soovitan alguses lühema perioodi jooksul näidata, et suudad ka kaugtööd tehes produktiivne olla ning tulemused on samad. Sealt edasi on juba lihtsam pikemaid perioode läbi rääkida,“ jagab ta oma nippe.
Lisaks muule on kindlasti oluline paika saada ka finantsid – kuigi reisimine ei ole nii kallis kui arvatakse, siis tahaks siiski koha peal olles ka erinevaid asju kogeda ja avastada. Hiie-Liin on selle enda jaoks lahendanud niimoodi, et reisib alati riikidesse, mis on Eestist odavamad, ning kokkuvõttes on nende igakuised kulud ainult veidi kõrgemad kui Eestis elades. „On palju kohti, kuhu ma reisida tahaks, aga kuna sealsed kulud oleks mitme kuu peale liiga suured, siis ei oleks see jätkusuutlik. Pigem eelistan Aasiat ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikat,“ ütleb ta. Samuti tuleks reisi ajaks viia miinimumi oma püsikulud Eestis ja kas rentida oma kodu välja või leida mõni muu lahendus.
Sel suvel on Hiie-Liinil plaanis veel Assooride külastus ning talvel läheb ta pikemalt Indoneesiasse, Filipiinidele ja teistesse Kagu-Aasia riikidesse. Samuti tahaks ta ära käia ka Namiibias ja mujal Aafrikas, aga konkreetset plaani selleks veel pole. Kaugemates tulevikuplaanides näeb ta, et oleks tore, kui tekiks mõni riik, kus sügis-talveperioodil pikemalt kohapeal olla juhul, kui enam pidevalt ringi liikuda ei taha. Hetkel avastab ta aga rõõmuga maailma eri paiku ning jagab oma kogemusi ja soovitusi Instagramis @hiieliinreisib ja veebilehel hiieliinreisib.com.
***
Hiie-Liini soovitused kaugtööks
Madeira (ja üleüldse Portugal) – üks ilusamaid kohti Euroopas. Head võimalused diginomaadidele (kogukond, co-working-kontorid). Piisavalt väike ja kompaktne, hea infrastruktuur ja põnevad matkarajad. Sobib neile, kellele meeldib loodus, matkamine, aktiivsed tegevused.
Albaania – tõusev sihtkoht Euroopas: ilusad rannad, hea toit ja palju avastada. Sobib kaugtööks eriti kevadel või sügisel, kui hinnad on madalamad ja Airbnb kortereid leidub palju.
Valencia, Hispaania – mõnusa atmosfääri ja suurusega mereäärne linn, kus saab igapäevaselt rattaga liikuda. Palju parke ja sportimisvõimalusi, tööks sobivaid kohvikuid ning kasvav diginomaadide kogukond teevad sellest hea kaugtöökohavaliku.
Vietnam – põnev sihtkoht huvitava kultuuri ja mitmekesiste paikadega. Odav hinnatase võimaldab kaugtööks sobiliku korteri rentida väga soodsalt.
Bali, Indoneesia – ideaalne koht esimese kaugema kaugtöökogemuse jaoks. Palju co-working-kontoreid, sportimisvõimalusi, tööks sobivaid majutusi ja kohvikuid, tugev kogukond ning rohkelt vaba aja tegevusi.
Brasiilia – soe ja elurõõmus sihtkoht, kus on lihtne kohalikega sõprust luua. Palju aktiivseid tegevusi ja rannaelu. Populaarsed diginomaadide kohad on näiteks Florianópolis ja Pipa küla.
Buenos Aires, Argentina – elav ja kultuuri täis suurlinn rahvusvahelise kogukonnaga. Hea valik neile, keda köidavad ladina tantsud, hispaania keel ja linnaelu.
Antigua, Guatemala – võluv koloniaallinn, kus leidub rohkelt eriilmelisi kohvikuid ja restorane. Tugev diginomaadide kogukond ning läheduses suurepärased matkamisvõimalused, näiteks Acatenango vulkaanile.
- Acatenango vulkaan
- Albaania
- Antigua
- Argentina
- bali
- brasiilia
- Buenos Aires
- ChatGPT
- co-working-kontorid
- crossfit
- diginomaad
- Dominikaan
- El Salvador
- Florianópolise saar
- Galápagose saared
- guatemala
- Hiie-Liin Dirveiks
- Hispaania
- indoneesia
- Janika Tamm
- kaugtöökogemus
- Lõuna-Goa
- Madeira
- Portugal
- Sansibar
- Sloveenia
- Tansaania
- Valençia
- Vietnam
Selles numbris
- 20 aastat bussireise
- Kuidas puugihammustuse korral õigesti käituda?
- Traditsioonid taldrikul: pilk Pakistani toidumaailma
- Hiie-Liin Dirveiks: igal aastal kuus kuud reisil
- Isa ja tütar seitsme kontinendi kõrgeimates tippudes
- Fotogeeniline Sitsiilia
- Külm õlu ja kuum pea: jalkaturistina Itaalias
- Matk Namiibia kõrgeima mäe tippu
- Mark Smith – kõik teed viivad perroonile
- Kogenud telkijad jagavad kogemusi
- Lvivi vabaõhumuuseum: rahulik ja roheline oaas
- Tiit Pruuli soovitab: Miks lennata Seattle’isse
- Nepaal – jutusta mulle lugu
- Vildega Budapestist Viini
- San Michele
- Kuidas sündis otsus ehk Eduard Vilde reisikirjade võistluse žürii tööst
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 113 - August 2025





