Hiiumaa sukeldumisekspeditsioon vrakkide kaitseks

Pinnalt vaadates pole näha muud kui kergelt värelevat sõõri. Aja kuludes sõõr suureneb ning vesi hakkab keema. Keset mullitavat ja keevat veesõõri pistab musta kapuutsi ning neoonkollaselt helkiva maskiga sukelduja pea mereveest välja. Heitnud regulaatori suust, naeratab ta laiahambuliselt laevapardal viibijatele. Vrakk on leitud. Vrakk on pildistatud ja mõõdetud.

Hiiumaa aktiivsed sukeldujad ning organisaatorid leidsid veel ühe niši, mida turismiäris edukalt ära kasutada ning panid kokku projekti, kaardistamaks, pildistamaks, ülesjoonistamaks ja mõõtmaks väikesaare rannikuvetes asuvaid laevavrakke. Osa vrakkidest on läinud põhja kehva ilma tõttu, osa meeskonna ebakõla pärast, enamik leidis aga otsa vaenlase miini või torpeedo läbi.

Hiiumaa Mereajalooselts eesotsas Martin Kagadzega panid kirja oma eesmärgi: kaardistada, mõõdistada, pildistada ja filmida 10 vrakki Hiiumaad ümbritsevas meres. Saadud materjalid riputatakse üles loodavasse veebikeskkonda kõikidele huvitatud isikutele tasuta kasutamiseks ja sukeldumiseks.

„Projekti on kirjutanud hiidlased selleks, et propageerida Hiiumaa ümbruses olevaid sukeldumiskohti. Eesmärgiks siis sukeldumiskohtade kaardistamine võimalikult atraktiivsel kujul. Koostöös sukeldumisklubi LiveHouse’iga jõuti varakevadel sellise kontseptsioonini, et sukeldutakse ning siis mõõdetakse, pildistatakse ja filmitakse ning joonistatakse üles kõik olulisemad vrakid. Tehakse seda aga suure hulga amatööride kaasabil,“ selgitab Kagadze lahti projekti sisu.

„Tegelikkuses kaardistatakse vrakkide hetkeolukord! Kokkuvõtvalt jõudsimegi sellise koostööni, et pakume kõikidele sukeldujatele Eestis huvitavamal kujul vrakisukeldumist ning samal ajal püüame üldise avalikkuse jaoks ka kasulikud olla. Hiljem need materjalid, mida me vee alt üles toome – loomulikult pärast valiku tegemist – pannakse avalikult veebi kõigile kasutamiseks üles. Eesti tuntuim vrakkide ülesjoonistaja, inseneriharidusega sukeldumisinstruktor Aarne Orgna oli kohe nõus meie ekspeditsioone juhtima ning ise vrakke joonistama,“ selgitab Hiiumaa sukeldumisekspeditsioone sukeldumisklubi LiveHouse’i juht Jako Vernik.

Vrakisukeldumised Hiiumaa rannikuvetes

2011. aasta suvega ehk siis kokku kahe ekspeditsioonikäiguga saadi mõõdetud, üles joonistatud, filmitud ja pildistatud kokku kaheksa sukeldumiskohta planeeritud kümnest. Enamik kaardistusi on vrakid ja muud laevaosad.

„Mina ei tea, et varem oleks Eestis selliseid suuremahulisi sukeldumisekspeditsioone läbi viidud, mille eesmärgiks oleks mingi konkreetse piirkonna vrakkide otsimine, hilisem kaardistamine ja turismiks avamine. Sukeldumisklubid on aegade algusest käinud ise otsimas omale uusi vrakke, kuhu liikmeid ja huvilisi raha eest vedada. LiveHouse sattus projekti seetõttu, et oleme hiidlastega koos käinud palju sukeldumas. Sukeldumisklubina on ka meil palju rohkem jõudu, varustust ja inimesi, kes sooviksid kaardistamisele kaasa aidata,“ lisas Vernik.

„Ma nüüd loen siin sukeldujate meililistides ning konkurentide uudiskirjadest, et teised klubid korraldavad ka ekspeditsioone – hülgeekspeditsioon ja mis seal kõik olid. Olen täiesti kindel, et Eesti sukeldumissõnavarasse tõin sõna ‘ekspeditsioon’ just mina,“ muheleb Vernik.

Eesti üks suurim ning teenekam vrakiotsija – mees, kelle nimele võib kirjutada enamik Eesti vetest leitud vrakid – on Ivar Treffner, kes juba aastaid suviti kajaloodiga erinevaid rannikualade merealasid läbi kammib. Selle suve suurim leid oli Kuressaare alt leitud Vene sõjalennuki terve vrakk, mis, tiivad vastu põhja, sukeldujaid ootas. Ka Hiiumaa ekspeditsiooni tarbeks otsis Treffner üles vrakid, mis veel sukeldujatele teada ei olnud.

Ekspeditsioonid I ja II

Käesoleval suvel toimus kokku kaks sukeldumisekspeditsiooni Hiiumaa rannikuvetesse – esimene kolmepäevane tuur suve alguses, kui vesi oli veel külm, kuid hea nähtavusega, ning suve lõpus teine kahepäevane tuur, kui meri andis välja 20 ja enam soojakraadi, kuid õitses ja oli paha nähtavusega. Nende käigus kaardistati kokku kaheksa vrakki projekti kirjutatud kümnest.

„I ekspeditsiooni käigus sukeldusime suve alguses, kui oli ülihea nähtavus, Skivi vrakile. Samuti panime kirja Skivi vööri kui eraldi sukeldumiskoha. Põhjuseks asjaolu, et laeva vöör on vrakist endast enam kui 250 meetri kaugusel, sinna juba vee all ega ka peal ei uju. Kaardistasime ära ka vee alla vajunud laevade ujuvtöökoja ning laeva Ilja Muromets vraki. Lisaks sõitsime Kärdla sadamast Lehtma kanti paari vrakikohta kaardistama. Alused on nüüd küll üles pildistatud ja mõõdetud, kuid siiani nimetud,“ sõnas Vernik.

Töö vrakkidel toimus gruppides ning nagu igasugusele arheoloogilisele uurimisretkele kohane – üliettevaatlikult ja põhjalikult. Sukelduti kahestes gruppides, kas kuue või kaheksakesi korraga. Igale kahesele tandemile anti ülesanne, kas kaardistadajoonestada, mõõta, pildistada või filmida. Nähtavused on Eesti vetes olenevalt aastaajast pool kuni mõniteist meetrit, mis tähendab, et ükskõik kuidas asjale läheneda, täielikku visuaalset kujutist reaalsest objektist – laevavrakist, laeva osast või millestki muust – vee all niikuinii ei saa. Kogu töö eesmärk ongi jupphaaval koguda informatsiooni ning hiljem vraki ülesjoonistatud ning digitaliseeritud kuju ja mõõtmeid analüüsida.

„Kõige huvitavamad olid aga need hetked, kui me pärast pikka päeva vrakkidel jõudsime oma ööbimispaika ning merelt toodud andmete järgi hakkasime suurele muruplatsile kastidest, nööridest ja muust butafooriast laevavrakki taaslooma. Vee all on kaugused, suurused ja proportsioonid hoomamatud – vesi pole nii selge ega inimsilm nii terav. Põnev oli vaadata ja jälgida, kui vedasime platsil oma täpsete mõõtude- ga riilid lahti ning panime paika vraki piirjooned – vööri, ahtri, tekid ja vraki kalde. Vrakid, millel käisime, olid ikka lahmakad, kuni 60-meetrised alused. Hämmastav oli taibata, kui suur see 55 meetrit tegelikult on,“ räägib sukelduja.

Äärmiselt suurepärase tunde tekitavad aga need avastused, mida algselt oodata ei osanud. Viimase ekspeditsiooni viimasel päeval sai sukeldutud vrakile, mis osutus miiniheitjaks – laeva ahtritekil olid selgelt näha relsid miinide merre laskmiseks ning pea täielikult säilinud vintsiga kraana miinide liigutamiseks. Mõned hetked laevavrakil ringi ujudes hakkasid paika saama ka proportsioonid ning laeva asetus. Laev oli saanud torpeedotabamuse, murdunud pooleks, kuid laiutas vee all ikka püstiasendis.

Põnev ajaviide ning ajaloohuvi

„Mina nägin Hiiumaa vrakkide kaardistamises ka põnevust ja loomingut. Et ei sukeldu niisama ja jäta meelde, vaid tood ka mingid teadmised sealt vee alt kaasa ning mitme inimese töö ja mõningase aja järel tekib sellest kõigest mingi käegakatsutav informatsioon ning väärtus. Põhjus, miks ma ei lähe näiteks arhiivi nende laevade pilte otsima ja informatsiooni ammutama, peitub selles, et paljudest nendest vrakkidest ja varasematest laevadest ei ole mingeid pilte üldse olemas ning ei teata paljuski, mis vrakiga tegemist on. Seega ma ei saa pildilt teada vraki hetkeolukorda. Sukeldumisel me kaardistasime konkreetse vraki hetkeolukorra,“ räägib Vernik.

Eelmisel aastal oli juhtum, kus Krimulda laevavraki tekikonstruktsioon oli kokku kukkunud. Aasta varem oli tekk aga veel kindlalt püsti.

„Huvitavad võiksid meie leiud ja info olla ka muinsuskaitsele ja teadlastele. Kuid projekt on mõeldud ikka turismiarendamiseks Hiiumaal ning sukeldumisasja ajamiseks saartel. Lisaks on ja oli ka endal põnev jupikest ajalugu taaselustada,“ mainib sukelduja.

Martin Kagadze

Hiiumaa sukeldumisklubi 0-Ring ja Hiiumaa Mereajalooseltsi peaagitaator

Projekti nimi on “Hiiumaa merega seotud aktiivturismi uuring rõhuasetusega sukeldumisturismil”. Hiiumaa sukeldumispaikade ülesmärkimise ja -joonistamise puhul on tegemist kohaliku Leader programmi rahastusega, mille raames meie leiame, märgistame ning joonestame üles 10 erinevat sukeldumiskohta Hiiumaa rannikul. Ilmselt jätkame projekti ka 2012. aasta kevadel.

Teine põhjus Hiiumaa sukeldumispaikade kaardistamiseks on see, et kes siis veel kui mitte Hiiumaa sukeldujad, nende mõttekaaslased suurelt mandrilt ja asjaarmastajad on need, kes selle ellu viivad ning üldsusele seda presenteerivad.

Idee autorina – Hiiumaa Mereajalooselts MTÜ – oleme pannud kirja eesmärgi kaardistada, mõõdistada, pildistada ja filmida 10 vrakki Hiiumaad ümbritsevas meres. Saadud materjalid riputame veebikeskkonda kõikidele huvitatud isikutele tasuta kasutamiseks. Seeläbi propageerime turismi Hiiumaal ka laiemalt.

Projekti läbiviimisega tegeleb sukeldumisklubi Livehouse, mis pakub abi sukeldumisel, abikäte leidmisel, mõõdistamisel, pildistamisel ja filmimisel. Partneriks on ka Avangard Grupp, kes rendib sukeldujatele laeva. Lisaks kuuluvad projekti veel Hiiumaa Mereajalooselts MTÜ, mis pildistab ja filmib vrakke ning Ajaloolised Võtted MTÜ, mis on kogu projekti koordinaator.

Projektist saab kasu eelkõige kohalik Hiiumaa kogukond, seda läbi suurenenud turismikäibe. Kindlasti saavad kasu kõik sukeldujad ja veel mittesukeldujad, kes Hiiumaa rikkalikku rannikut uurima tahavad tulla.

Martin Hanson

Selles numbris

• REISIKIRJANDUS - Georg Lukas: Krimmi mälestused. Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm
• Laste pildiraamat "Merekarud"
• Leidke alati aega reisimeditsiiniks!
• Häid pilte! Mobiiltelefoniga!?
• KONGO MUUSIKA: enam kui lärm
• Raymond Blanc: peterselliriivsaiakoorega Manxi lammas
• ISLE OF MAN: Iiri mere (maksu-) paradiis
• Valitud seltskonnaga VALIMATA OLUKORDADES
• KRISTJAN JÕEKALDA: kaks kanget Venemaa avarustes
• VANUATU: muljeid vulkaanide ja palmide maalt ehk minu esimene kultuurišokk
• Hiiumaa sukeldumisekspeditsioon vrakkide kaitseks
• Pidu pilvede all
• Jäine kalmuküngas
• Mägine Gruusia: Kaukasuse kolmas tipp Kazbek
• Ülevenemaaline matkajate kokkutulek KODAR 2011
• JUHTUB...
• GEPARDID juubeliks
• MOTOREPORTERI matkajad kurikuulsas Liibanonis
• Katamaraan Nordea ehk ümber imelise ilma
• Ühel teljel ümber planeedi
• Go Reisiajakiri 32 – Oktoober 2011