Rene Satsil õnnestus osaleda Tais toimunud eksklusiivsel maailmarändurite kokkutulekul.
15. novembril 2024 toimus Bangkokis erakordne reisifestival (Extraordinary Travel Festival). Ürituse reklaam lubas, et festivalil osalevad „maailma kõige innukamad, edukamad ja seiklushimulisemad reisijad“. Luksushotelli katusebaari, ürituse lõpupeole luiskasin ennast piletita sisse ka mina, olemata kõige innukam või edukas. Läksin, et rääkida ühe ürituse korraldaja ja kõik maailma maad läbi reisinud Chris Sutherlandiga, ning miks valetada – ka selleks, et tasuta sisse ahmida luksuslikku sööki ja jooki. Kõik läks plaanipäraselt ja minu räsitud väljanägemise pärast pidasid seltskonnafotograafid mindki maailmaränduriks. Chrisi kohtasin samuti ning vestlesime tema elust ja eksklusiivsest festivalist, taustaks öine Bangkok ning maailmarändurite sumin: „Kui aastal 1990 Süürias vangi sattusin… olin Kairos elanud juba viisteist aastat…jne.“
Oled külastanud maailmas kõiki riike. Miks?
Jah, olen läbi käinud kõik 193 ÜRO riiki ja lõpetasin ringikihutamise 2019. aastal, kui viimane maa mu nimekirjas oli Jamaica. Miks? Tegin seda mitmel põhjusel. Esiteks tahtsin leida potentsiaalseid kohti elamiseks, kus oleks ka suurepärane toit, ning loomulikult soovisin kogu hingest näha ja kogeda kõike erinevat ja hämmastavat, mida lai maailm pakub. Ütlen ausalt: see ringirändamine oli kõige parem otsus, mille kunagi oma elus olen teinud!
Kuidas selline mõte tekib – olla nii kaua teel, kuni kõik maad on läbi käidud?
Võib-olla tuli see idee sellest, et olen Uus-Meremaalt pärit ja olin seetõttu varajases nooruses mõnes mõttes nagu isoleeritud. Eks siis just noores eas kogunes see maailma nägemise soov. Mul oli õnne, mul on ka teine pass – Ühendkuningriigi oma – ning seetõttu sain ühel hetkel minna Euroopasse elama ja töötama. Võib öelda, et see oli selleks hetkeks mulle juba eluliselt vajalik. Sain 18-aastaseks ja lahkusin kohe kodunt. Läksin kõigepealt Rootsi, töötasin seal üheksa kuud. Siis käisin läbi Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa, Walesi… Seejärel töötasin veel pool aastat Iisraelis. Ühesõnaga, ma ei läinud kolm aastat koju tagasi ega kahetsenud seda üldse.
Mõni aeg tagasi hakkasime reisiteemadel suhtlema. Sellest ajast peale jälgin sind Facebookis. Kogu aeg oled lendamas ühest eksootilisest kohast teise. Kas pidev teel olek ära ei tüüta või sulle ei meeldigi kunagi paigal olla?
Mul hakkab kergesti igav, nii et otsin alati midagi teistmoodi, kuid näiteks Filipiinidele lähen ma alati tagasi, sest see maa on mu absoluutne lemmik! Olen seal kokku veetnud vist juba üle kaheksa aasta. Seal ma lõõgastun, käin mööda maad erinevais paigus ringi. Ehk olen ühes kohas. Kui Norras töötan, siis olen ka neli kuud järjest ühe koha peal paigal – seal pole lihtsalt valikut.
Lugeja tahaks nüüd kindlasti teada, et mis tööd sa teed, et nii palju reisida saad?
Ma töötan Norras kokana, seda siis ainult neli kuud ja suvel. Kuna seal on enamik ajast küllalt külm, siis kui päike välja tuleb, siis lähevad kõik hulluks ja veedavad kogu aja väljas. See annab kokkadele meeletult tööd. Ka paljud eestlased töötavad muuseas seal kokaametis. Lisatunde on suveajal võimalik nii palju teha, et võib öelda, et töötan selle nelja kuu jooksul oma kuus kuud. Palk on hea ning suvel on seal riigis suurepärane atmosfäär ja töö on tõeliselt nauditav.
Sa liitsid mind ühe tohutu suure Facebooki grupiga, mille nimi on Every Passport Stamp – iga passitempel. See on grupp reisijatele, aga kellega täpsemalt?
See grupp on reisivatele mõttekaaslastele, kes on otsustanud samamoodi nagu mina läbi käia maailma kõik riigid. Siit ka grupi nimetus – soov koguda endale riigipiiridel kogu maailma passitemplid. Töökeel on inglise keel. Me jagame üksteisele teavet selle kohta, kuidas midagi teha, kuidas raskesti taotletavaid viisasid saada, kuidas piiriületuspunkte leida, kuidas leida reisipartnereid ja kõike muud säärast. See on ausalt üks tõeliselt hämmastav grupp ja ma ei ütle seda mitte ainult sellepärast, et olen seal administraator. Soovitan rännuhimulistel kindlasti selle grupiga liituda! Seal võite julgelt esitada ükskõik millise reisimisteemalise küsimuse ja saate kohe vähemalt kümme vastust. Teiste reisijate nõuanded muudavad keerulised ülesanded palju lihtsamaks.
Kas kõik, kes soovivad igat maailma riiki näha, on mõnes mõttes sarnased inimesed?
Oi ei. Kõik meie grupi inimesed on täiesti erinevad, seal on palju rikkaid ja palju vaeseid. Palju ühtmoodi ja palju teistmoodi mõtlevaid inimesi. Meil on liikmeid peaaegu igast riigist ja alati vaieldakse näiteks selle üle, milline on see nii-öelda õige reisimisviis ja mitu päeva peaks ühel või teisel maal veetma, et saaks selle riigi üldse enda „tehtud listi“ arvata ja nii edasi. Aga kokkuvõttes saavad kõik omavahel suurepäraselt läbi.
Kus ennast kümne aasta pärast näed? Ikka samamoodi maailmas ringi käimas või oled paikne?
Ma reisin siis ikka kindlasti veel, aga mitte enam nii palju. Pigem juba elan kuskil Kagu-Aasias. Tai, Filipiinid ja Indoneesia on selle jaoks kolm kõige paremat riiki. Näen end ühes neist kindlasti. Muidugi on veel palju teisi suurepäraseid riike, kuid need on enamasti lihtsalt liiga kallid, et seal pikemas perspektiivis aega veeta.
Mis festival see on, kuhu ma ennast just sisse murdsin? (Tõstan endale suure hunniku krevette juurde. – R. S.)
Extraordinary Travel Festival on kolme suurima reisigrupi liikmetele mõeldud konverents, kuhu tulevad kokku ka legendaarsed maailmarändurid, kes peavad eri teemades kõnesid ja teevad õpitubasid. Muidugi ei pea just olema mõne sotsiaalmeedia grupi liige, et siia tulla, info on ka avalik. See on super seltskondlik üritus ja tõeliselt lõbus ning kõik saavad kohtuda oma veebisõpradega, seda võib-olla esimest korda. Olin seekord ürituse planeerimisega seotud.
Millest esinejad kõnelevad? Kes oli sinu jaoks kõige huvitavam?
Kõik esinejad olid loomulikult omal moel huvitavad! Rääkis näiteks Thor, kes reisis kõigis maailma riikides ilma kordagi lennukit kasutamata. Tal kulus kõikide riikide kokkusaamiseks kümme aastat ja tal tuleb selle kohta üsna pea Netflixis välja dokumentaalfilm. Väga huvitavalt kõneles üks ratastoolis tüdruk, kes pani mõtlema selle peale, kui raske on maailm läbi reisida liikumispuudega. Raske, aga mitte võimatu! Sõjapiirkondades reisimisest ja sealsetest reaalsetest raskustest räägiti palju.
Seekordne üritus oli arvult teine, esimene toimus Armeenias Jerevanis. Esimeselt festivalilt on ehedalt meelde jäänud selline mees nagu Tony Giles, kes on pime ja osaliselt kurt reisija, kes on praeguseks käinud umbes 140 riigis. Põnev oli kuulda, kuidas ta maailma „näeb“. (Loe intervjuud Tonyga Reisiajakirja 2022. aasta veebruarinumbrist.) Kõneles näiteks Gunnar Garfors, esimene inimene, kes käis igas riigis kaks korda ja saab varsti täis kolmanda ringi. Rääkis ka Harry Mitsidis, kes juhib Nomadmaniat – gruppi, mis valideerib reisirekordeid ja kes on ka ise kaks korda maailma riigid läbi käinud. Esimesel festivalil oli kokku umbes 150 inimest, teisel aga juba üle 250.
Kas sa selliselt festivalilt ainult võtad teadmisi või annad ka midagi tagasi?
Võtan muidugi palju. Kohtud seal ju nii paljude erinevate ja kogenud maailmaränduritega ning õpid palju. Aga ma loodan, et tegin seal ka piisavalt tööd, et osa enda teadmistest teistele tagasi anda.
Kas ise tegid ka mõne etteaste?
Kõnelesin ühisarutelul, kus rääkisime intiimsetest suhetest teel olles. See oli tore arutelu ilma mikrofonideta. Võib-olla kokku 40 inimest lihtsalt istusid ja rääkisid naljakaid, aga ka õpetlikke lugusid, mis neil on ette tulnud, kasutades erinevaid tutvumisrakendusi välisriikides. Kogu teema tõstatas huvitavaid vestlusi kultuurierinevustest.
Millal toimub järgmine festival?
Järgmine üritus on planeeritud kahe aasta pärast, nii et alles 2026. Toimub see samuti novembris, kuid me ei ole veel otsustanud, kus riigis. On võimalus, et toimumiskohaks saab jälle Tai. Peab ootama ja vaatama! Hoia meil Instagramis silma peal: @extratravelfest.
Lõpetuseks: mis on sellise pideva reisimise juures kõige parem ja kõige halvem?
Parim asi reisimise juures on vabadus! Lisaks saab vältida talvi, liikudes soojast kohast sooja kohta. Samuti võib tihti elada odavates ja meeletult ilusates kohtades, süüa eksootilist toitu ja unustada mõneks ajaks pärismaailm täielikult. Reisimise juures on kõige hullem võib-olla liikumine ise – tihti tuleb lennule minna vara või lausa keset ööd, maanduda keset ööd. Kõik need tunnid lennukites ja bussides… Ja siis see „ühest kotist elamine“, mis tähendab, et kogu su vara on pakitud vaid ühte reisikotti ja pead sellega pikki ajavahemikke läbi ajama. Aga nii see lihtsalt on! Ja see on tegelikult hea!
Aitäh! (Saabub viisakas kelner ja küsib, kas ma soovin klaasikese kallist jooki. Ma soovin.)
Maailmas näeme!
***
- Bangkok
- Chris Sutherland
- Every Passport Stamp
- Extraordinary Travel Festival
- Gunnar Garfors
- Harry Mitsidis
- Iga passitempel
- Jamaica
- lennureis
- maailmarändurid
- reisikonverents
- reisiteemalised küsimused
- Rene Satsi
- tai
- Tony Giles
- Uus Meremaa
Selles numbris
- Raamatuarvustus: David Grann "Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast"
- Parim reisiraamat 2024
- Pala läänemaisust Eesti punutud põhjaga toolil
- Nipsud-napsud
- Every Passport Stamp: Maailmarändurid Bangkokis
- Linnake, mis unustas ärgata
- Nevada kõrbe inimtühjas nurgas
- Rong lapsepõlvest
- Costa Ricas vihmametsa ostmas
- Kristjan Ilves: „Ükskõik mida teed, tee südamega ja maksimaalselt!“
- Hmongid – kange rahvas oma uhkes traditsionaalsuses
- 320 kilomeetrit ehedat Sri Lankat
- Eesti seiklussportlased Ecuadoris
- Viie minuti otsus – Senegali surfama!
- Lainete fotograaf Gert Kelu
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 110 – Veebruar 2025
