Kivikuningriigi lõputu kutse
Kuigi Norra loodus on hingetoitev, on sealne ilm kui loterii – kapriisne ja ettearvamatu. Päikeseline hommik võib äkitselt pöörduda vihmasajuks, smaragdrohelised fjordid värvuda sügishalliks ja ebamaised vaated kaduda paksu udu sisse. Siiski leiame end juba kolmandat suve laevapileteid broneerimas, ehkki otsustasime koju jääda. Enne kui arugi saame, oleme jälle teel üle mere, alustamas uut päeva kuskil Rootsis hommikusöögi-piknikuga. Mis see küll on, mis meid kolme (mind, Kudrest ja Björket) Skandinaavia suvesse muudkui tagasi kisub?
Tallinnast lahkudes pole ma kõige rõõmsam. Ilm on kole – vihma kallab ja tuul ulub. Kui Laulasmaa suvilas autot ümber pakime, külmun läbi nii põhjalikult, et isegi pärast kuuma dušši laevas ei saa ma tükk aega sooja keresse. Ometi, kui lõpuks magama jään, on uni mõnus ja rahulik. Loen veidi ja suikun, ilma äratust seadmata. Tean, et hommikul hakatakse varakult kuulutama, et restoran on avatud. Ma lihtsalt ei saa kunagi merel aru, millal aeg muutub, ajataju kaob, ja nii ei vaevu ma kella üldse vaatamagi. Meie kuueaastane kaaslane Björke, kes on järjekordset seiklust elevusega oodanud, magab samuti sügavalt, tormgi ei suudaks teda äratada. Ta on kogenud reisisellina igasuguste oludega harjunud.
Selles numbris
- Raamatuarvustus: Matti Maasikas "Rahvas, kes hakkas vastu"
- Malta rahvuslikud maitsed
- Moldova teel Euroopasse
- Kivikuningriigi lõputu kutse
- Kuidas saada digiränduriks?
- Tall Ships Race 2024 postkaartidel
- Continental Divide Trail – matkarada ainult hulljulgetele
- Laugavegur – maailma ilusaim matkarada
- New Yorgi jahtklubis
- Kolme lapsega purjelaeval läbi Euroopa
- Kolm päeva Soulis
- Marko Reikopi UNESCO- ja ooperiturism
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 109 – Detsember 2024
