Instruktor-vedurijuht Artur Lorents käis Moldovas nostalgilisel rongireisil.
Mäletan lapsepõlve rongisõitudest Tallinnast Jõgevale Ungari päritolu D1 diiselronge, mis liikusid Eestis aastatel 1965-2001. Kuna nende algupärane tehasevärv oli heleroheline, said need rongid hüüdnimeks Kapsauss. Minu mälus on need punasena, kuigi hüüdnimi püsis endiselt. Meie raudteeajalugu pole veeremi mõttes just väga usinasti talletatud, seepärast pole ka ühtegi sellist rongi Eestis säilinud. Lähimad selle seeria diiselrongid asuvad Peterburi ja Vilniuse raudteemuuseumites. Tänapäeval sõidavad need rongid veel Ukrainas ja Moldovas.
Bukarestist Chișinăusse
Ukrainas käisin aastal 2019. Seekordne reis viis mind Moldovasse, et taas kogeda neid emotsioone, mida tundsin väikese poisina. Kui mina mäletan neid ronge oma lapsepõlvest, siis minu reisikaaslase ja kolleegi, vedurijuhi Siim-Kristjan Kullamaa jaoks eksisteerisid sellised rongid senimaani fotodel ja vanemate kolleegide meenutustes. Vahva on kuulata, kuidas vanemad kolleegid määratlevad nende rongide järgi lausa epohhi: meie raudteefolklooris on kasutusel mõistena Ungari aeg.
Selles numbris
- Raamatuarvustus: David Grann "Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast"
- Parim reisiraamat 2024
- Pala läänemaisust Eesti punutud põhjaga toolil
- Nipsud-napsud
- Every Passport Stamp: Maailmarändurid Bangkokis
- Linnake, mis unustas ärgata
- Nevada kõrbe inimtühjas nurgas
- Rong lapsepõlvest
- Costa Ricas vihmametsa ostmas
- Kristjan Ilves: „Ükskõik mida teed, tee südamega ja maksimaalselt!“
- Hmongid – kange rahvas oma uhkes traditsionaalsuses
- 320 kilomeetrit ehedat Sri Lankat
- Eesti seiklussportlased Ecuadoris
- Viie minuti otsus – Senegali surfama!
- Lainete fotograaf Gert Kelu
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 110 – Veebruar 2025
