Oh helde Buddha, ongi praktiliselt ju reisi lõpp juba käes! Pealinn tuleb veel üle vaadata, sest kuigi me sealt oma teekonda igavikuna näiv aeg tagasi alustasime, olid reisijad esimesel saabumise päeval ...
Kui ma esimest korda elus Luang Namtha linna sattusin ja õhtul kella üheteistkümne paiku tuki pealt maha hüppasin ning linnakeses valitsevat tühjust silmitsesin, siis mõtlesin küll murelikult, et kuhu pe***e ma ...
Kui oma seitse aastat tagasi Laoses oma naisega esimesele džungliretkele läksime – sellisele, kus ööbid džunglis, just nagu meie reisijad nüüd –, siis rõõmustasime esimesed tund aega siiralt selle üle (meiega ...
Pannkoogid ja puuviljad kaovad minu sisemusse jõeäärse hotelli restorani rõdul, kus teisi inimesi ei ole. Vaade on mägedele, mis on siinsamas ja loomulikult ka jõele (kuna hotell on ju jõe ääres, ...
On varahommik ja mina vaevan ennast vannitoas duši all seistes sellega, et otsin silmadega ja kätega kobades mõnda teravat serva. Oleks vaid mõnel plaadil äär lahti või terav klaasi serv kuskil ...
Väike buss, mille rentinud oleme, kihutab küllaltki hullumeelselt. Laoses ei tohiks hullumeelselt kihutada – selleks tuleks minna Saksamaale, kus on korralikud kiirteed – ja seal ennast välja elada. Enamus Laoses ühistranspordi ...
ÄRATUS! Äratus on täna juba kell viis (hommikul). Neetud, mis juhtus?! Hommikul kell viis ei tee ma vahet tualetil ja viietärni hotelli fuajeel. Ei saial ega leival. Hommikul kell viis pole ...
Hommikul vara ütleb mulle hotelli koristaja, priskete põskedega tüdruk: “Nii tore sind jälle näha!” Ta näeb mind esimest korda. Ta on Vietnamist. Võib olla on kõik seal nii sõbralikud ja näevad ...
Hommikul olin tublisti magamata, kui kell seitse keegi mu hotellitoa ust loksutas. Kohe lausa raputas, et sisse saada. Kuna ma olin eelmisel õhtul kaks korda öelnud, et koristusteenust näha ei taha, ...