Tuneesias Araabiamaa igatsust leevendamas

Draamateatri näitlejat Christopher Rajaveeri tõmbab Araabia maailma, seekord kuuleme lähemalt Tuneesiast.

Tekst ja foto: Christopher Rajaveer

Tänavad lõhnavad jasmiini, puuviljade, parfüümide, vürtside, grillkala ja magusa järele. Taevalik. Turul kõndides ahmin käigupealt vürtsiletist möödudes kopsud lõhna täis. Vahest kleepub midagi mu kopsupõhja koju kaasa? Jah, öösel tänaval jooksis mingi tarakan üle mu kanna. Jah, alkoholi saab osta vaid vähestest kohtadest. Jah, valgeid vahitakse (aga naeratusega!). Jah, kohalikku raha ei tohi siit riigist välja viia ja sageli on sularaha ainus makseviis. Jah, mõni ei oska ei inglise ega ka prantsuse keelt. Aga see ongi see! Tere tulemast Põhja-Aafrikasse!

Puhtalt islamimaa

Naised käivad Tuneesias enamasti kaetud peaga. Ujudeski on kõigil riided seljas, rätid peas. Tuneesias, nagu ka Marokos, on 99% inimestest moslemid. Kutse islami palvusele kaigub viis korda päevas üle maa. See on imeilus heli. Keskkond on sõbralik ja ohutu, vargused on ebatavalised, inimesed embavad üksteist, naeratavad, valitseb lugupidav suhtumine kõigisse. Minu kui eurooplase jaoks on see südamlikkus, mis islamimaades valitseb, alati rabav.

Kartaago – nimi uhkem kui koht

Ajalooline Kartaago linn on Tunisega tänaseks kokku kasvanud. Seal on iidsed varemed, amfiteater. Iseenesest ilus, aga peab ka tunnistama, et 40-kraadises suveõhus annab puhkepausi jäätis Vahemere tausta ja palmidega suurema elamuse kui need hirmtähtsad varemed. Küsimus on: millest me tegelikult mõtleme, kui me vaatame varemeid – oma nappidest ajalooteadmistest või uitmõttemotiividest? Enamik ikka viimasest, ma usun, ja see teebki kõik maailma varemed ühesugusteks – tähtsateks, aga ka n-ö semi-suvalisteks. Kartaago külastamine kahvatub täielikult Tuneesia pealinna Tunise kõrval. Internetist jääb mulje, nagu oleks Kartaago üks olulisemaid külastuskohti Tuneesia riigis. Mina Kartaago külastust mitteajaloolasele aga eriti soovitada ei söandaks.

Kartaago kõrval asub väike imearmas linnake Sidi Bou Said. See on Santorini laadis linn Vahemere kaldal, üleni sinivalge. Tuneesia on üldse väga kreekalikult sinivalge. Päevareisiks ja jalutuslikuks ajaviiteks võib Sidi Bou Saidi külastada küll. Kuna Kartaago ja Sidi Bou Said asuvad kõrvuti ning Tunisest vaid veidike põhja pool, siis on mõlema külastamine kaunis lihtne.

Tunis – koht uhkem kui nimi

Tunise vanalinn ehk medina: looklevad vanad tänavad, äraeksitav labürint, soojad naeratused, kassid, müüjad, niisama suitsetajad, turud, aroomid, iidsed krohviseinad. Tunis on imeline koht ja raudkindel külastussoovitus. Tunise vanalinn on lihtsalt hurmav. Tunises tõdesin, et põhimõtteliselt saingi selle, mille järele tulin: põhja-aafrikaliku arhitektuuri ja iidse araabia elulaadi tunnetuse. Araabia maade fännina nimetan selle keskkonnaigatsuse rahulduse kogupauguks. Tunises ei pea ma midagi ette võtma või minuga ei pea midagi otseselt juhtuma, sest mulle lihtsalt armastub see keskkond ise.

Adhan ehk islami kutse palvusele

Arvukad ruuporid üle riigi hõiskavad valjult üle maa allahu akbar! ehk jumal on kõigeväelisem. Tuletagem meelde, et eestikeelne mõiste jumal ongi araabia keeles allah. Allah on seesama meile tuttav jumal ehk looja; allah ei tähista midagi muud, ei tähista midagi ainult araabiale ainuomast. Kõige paremini ilmestab seda ehk fakt, et araabiakeelses Piiblis on seal, kus meil on kirjas sõna jumal, kirjas allah. Islami kutse palvusele on kohati hingematvalt ülev. Minu meelest on ilus, et viis korda päevas kesk elu elamist tuletatakse meelde, et meist midagi kõrgemat on ka olemas. Ole sa mis tahes usust või uskmatu. Et on midagi muud ka, kui su maine askeldus, mida sa ise pead tohutu oluliseks, sa olematu sipelgas. Jumala eest, ei õigusta mina religioone, aga neis on pööraselt armsaid komponente, lihtsalt on.

Ukraina ja Palestiina

Kõik kohad on tänases Tuneesias Palestiina lippe, toetuslauseid ja -särke täis. Ukrainat samuti teatakse ja toetatakse. Üks kohalik ütles venelaste kohta nii lihtsa lapseliku mure ja araabia aktsendiga: „Why they kill brothers? It’s no good.“ Kohalikest jäi Tuneesiaga esmatutvust tehes hästi soe ja sõbralik mulje. Nad ei tüki turistile nii väga peale, nagu näiteks Egiptuses või Marokos. Inimesed on äärmiselt südamlikud ja abivalmid, nagu islamimaades ikka kipub olema.

Mis reis see on, kui seiklusi ei juhtu

Sõitsime rongiga Sousse’i, aga ei osanud me Sousse’is maha tulla, ei osanud. Ja sõitsimegi rongiga edasi. Aga kuhu me siis sattusime?! Tulime rongilt maha ühes külas, olles oma kodinatega omapäi kesk 43-kraadist Põhja-Aafrikat. Mis me neljaliikmeline reisiseltskond tegi selle peale? Nutsime? Laulsime? Ootasime vastassuuna rongi? Õige vastus on, et me laulsime. 

Moment laulsime ja samal ajal juba leidsime autotee ja üks võrriga araabia ätt aitas meid marsa peale ja teekond Sousse’i jätkus. Kes naudib äpardusigi, seda reisijumal kaitseb. Peaasi, et reisil põdema ei hakka – siis ei saa, siis ei toimi, nii ei saa reisivärki teha.

Tuneeslased puhkavad Sousse’is

Sousse’i linna nime hääldus on prantsuspäraselt „suuss“. Sousse on ilusa vanalinnaga kuurortlik linn. Kohe väga kuurortlik, meenus suvine Pärnu. Hiigelrannas on (kümneid?) tuhandeid inimesi. Enamus näivad olevat tuneeslased ise, Sousse on ääretult popp ka kohalike seas, nädalavahetuseti on Sousse’i ümber olevad maanteed umbes. Hämmastav on see, kui vähe valgeid turiste Tuneesias on. Sousse’is mõned on. Aga üldiselt valgeid inimesi suvises Tuneesias ei kohanud. Usutavasti kardetakse kuumust. Kuigi kohalik taksojuht ütles, et enim turiste käib Tuneesias just juulis ja augustis. Meie kogemus andis tunnistust küll vaid siseturismist. Sousse’i reisisihtkohana väga soovitan; elav, meeldiv, ülisuure rannaga ja iidse araabia linnakeskusega tore koht uitamiseks.

Kompaktse kahe päeva tuuriga näeb palju

Giid Mohammediga kahe päeva reisi raames sai pool Tuneesiat läbi sõidetud. El Jem’is on amfiteater, mis pidi olema Aafrika suurim monument. Ehitatud 238. aastal pärast Jeesust, mahutavus 35 000 inimest. Masskultuurkoguneda taheti juba ammust aega.

Seejärel viis tuur meid beduiini külla. Seal pakkusid naised elu parimaid lamesaiu värske oliiviõli ja kohaliku meega. Oliivipuudega on muide kaetud kogu Tuneesia vabariik, ükskõik kuhupoole ei sõida. Oma kompaktse tuuri raames imetlesime veel soolajärve, kiirkülastasime Tuneesia keskosa linnu, sõitsime 4x4 autodega Sahara liivas ja sõbrunesime kaamelitega, kes meid kõrbes sõidutasid. Kaameli otsas istudes ja Saharas veidi ringi sõites aeg peatub. See on kõrgeima astme reisisoovitus. Tuleks ainult jälgida, et kõrbes veedetud aeg ei jääks väga lühikeseks viivuks. Vahel topitakse turiste niisama momendiks kaameli otsa, see pole päris see. Elamuse saab siis, kui avaneb võimalus kõrbeõhku rahulikult enesesse lasta.

Kairouan – islami püha linn

Islamis on neli püha linna: Meka ja Mediina Saudi Araabias, Jeruusalemm Palestiinas ja Iisraelis ning Kairouan Tuneesias. Meie visiit oli vaid ülilühike viiv, sai Suur mošee väljastpoolt ära nähtud. Mereta linnas suvel siin riigis ei viibi – südameveresoonkond on ikkagi ka siin reisil kaasas.

Soolane parem kui magus

Põhilise Tuneesia köögist moodustab grillitud värske kala, terav harissa, oliivid, sai, liha, Tuneesia salat, kuskuss, brik ehk frititud muna jm täidisega lameleib ning arvukad magustooted pähklist, jahust, meest, siirupist, aprikoosidest ja datlitest. Soolane toit on väga hea, magus on rohkem maitseasi, minule ei istu, enamasti liiga lääge. Õnneks toimub Tuneesias aga metsik arbuusisöömine. (Nagu see peakski olema universumis, kus see jumalus juba kord loodud on.) Siinne grillkala aga sööks ise ka vast iseend, kui ta saaks, niivõrd maitsev on.

Vähe on maid nii odavaid

Tuneesia on tõeliselt odav maa. Kui ma tellisin väga hea juustuse, munase, küpsetisega, kebabiga hiigeltoidu, cappuccino ja ka värske pressi apelsinide mahla, maksin kokku 7 eurot. Bensiiniliiter on alla euro, ca 80 eurosenti. Me sõitsime näiteks sadu kilomeetreid taksoga, isegi linnade vahel kasutame taksosid, sest see on kolme-nelja peale lihtsalt nii odav. Milleks loobuda kodinatega tulikuumas eraautost erajuhi, mussi ja lahtiste akendega? Eks ole.

Tuneeslane armastab randa

Tuneesia randades on väga palju inimesi. Tuhandeid. Hämmastavus seisneb aga selles, et nad on ka õhtul ja hilisõhtul pimedas kõik rannas! Telgid, toolid, lauad, kogu möll on rannas kaasas. Paljudes islamimaades on piknik väga popp, aga tuneeslased on päris rannahullud. Öösel ja päeval käib selline elu, et meri ei saa üldse magada! Muide, juba kell kuus hommikul täitus rand taas!

Tuneesia versus Maroko

Mina ei imestaks, kui eestlastele meeldiks Tuneesia Marokost isegi rohkem. Tuneesia on rahulikum. Kohalikud tüütavad vähem. Linnad on kuurortlikumad, kreekalikumad-portugallikumad. Odav maa. Hammameti linn on veel eriti turistilihtne. Suured rannad, Vahemeri pea 30 kraadi. Rannatamises edestab Tuneesia-äärne Vahemeri Maroko-äärset ookeani. Kusjuures ma räägin seda kõike suure Maroko-austajana. Marokolaste köök on aga Tuneesia omast veelgi parem, mulle tundub. Araabia kultuuriga esmatutvumiseks on aga Tuneesia pigem rahulik elulaad väga sobiv!

Kokkuvõte Tuneesiast

Ma pole selle riigi kohta rohket kiidulaviini kuulnud, mistap ületas esmakülastus kõiki ootusi. Ilusad medina’d, toredad linnad, mitte kordagi (!) kehva toitu ei saanud, kõikjal suured liivarannad. Elav, ajalooline, põnev ja hurmav. Guuglikuulsaid vaatamisväärsusi ehk küll napib, seevastu on sul kogeda Sahara kõrb, araabia vanalinnad ja palju-palju kuiva kaunist päiksepöet’ ilu. Ajuti on peaaegu võimatu mitte igal sammul kaunist pilti saada.

Reisides meel leebub. Maailmas, kus iga päev peame kaasa elama rikaste valgete meeste võimumängudele, rassismile ja sõdadele, mis on kellelegi kasumlikud, tasub vaadata otsa endast erinevaile võõral maal ja küsida: mille poolest me siis ikkagi erineme ja (!) kelle poolt on loodud vastandused meie sees? Jälgigem välispoliitikat ja lääne meediat edasi, aga ärme unusta, et oma film on kuningas! Hääd reisirežiid kõigile!

***

Kuna grillkala on Tuneesias numero uno, siis jagan viiepallisüsteemis kiituskalu väljendamaks, mida külastada tasub:

TUNIS      *****

SOUSSE      *****

SAHARA KÕRB      *****

SIDI BOU SAID    ***

HAMMAMET    ***

KARTAAGO   **

Selles numbris

• Lin Alluna film „Kahe koloniaalvõimu all“
• Robert Knox. Ühe Inglise meremehe kirev elu
• Liisu elu Jaapanis
• St. Kilda. Saared maailma äärel
• Lihtsurelikuna olümpiamaratonil
• Burnerite jälgedes Nevada kõrbes
• Tuneesias Araabiamaa igatsust leevendamas
• 30 000 kilomeetrit automatka Lõuna-Ameerikas
• Kuidas toidu­mürgitust vältida?
• Värske kapsas ja hakkliha, mis neid suudaks lahutada
• Türgi: vaatame läände, et näha Kreekat
• Neli meest paadis, seltsiks Atlandi ookean
• Samal ajal kodus ...
• Jahtlaev „Lennuki“ ümberilmareis postkaartides
• Tooteuudised
• Kroonika