Go Puhkus Go Reisiajakiri Go Elamus Go Pood Go Incoming

GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

TELLI GO REISIAJAKIRI!
GO Reisiajakiri 110

Raamatuarvustus: David Grann “Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast”

Tekst: Tiit Pruuli, foto: Kirjastus Helios
31. jaanuar 2025

David Grann
"Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast"
Kirjastus Helios

2000. aasta 1. aprillil väljusime jahtlaev „Lennukiga“ Patagoonia kanalitest Penase lahte (tõlkes Ahastuse laht) ja seilasime päris lähedalt mööda Wageri saarest, umbes 100 ruutkilomeetri suurusest mägisest mättast. Mul polnud toona aimugi, mis saar see on. Olime pärast Hoorni neemest möödumist pea kaks nädalat külmetanud, meil olid Messieri kanalis sõites lõppenud gaas, seejärel sai otsa ka piiritus – sooja sööki me enam teha ei saanud, küttesüsteem ei töötanud, laev oli niiske ja rõske. Olime üsna väsinud, tüdinud ning mingi asustamata Wageri saar ja tema ajalugu ei pakkunud tol hetkel ilmselt kellelegi huvi.

Alles nüüd saan teada, et oleks pidanud pakkuma suurt huvi, sest selle saarega on seotud ühed Briti merendusajaloo ühed põnevaimad ja traagilisemad leheküljed. Meie kannatused oli mõttetu virin selle kõrval, mida 1741–1742 pidid siinkandis läbi elama Briti kuningliku sõjalaeva „Wager“ meeskonna liikmed. „Wageri“ merereis, meeskonna mäss, meeleheitlik pääsemine, hilisem kohtuprotsess Londonis pole mitte vähem tähtsad ajaloomärgid kui Alexander Selkirki elu Robinsonina Juan Fernándeze saarestikus (1704–1709), mäss „Bountyl“ (1789) või Ernest Shackletoni hullumeelne reis päästepaadil „James Caird“ (1916). Erinev on lihtsalt see, et kui me Robinsoni, „Bounty“ ja Shackletoni lugusid väga hästi teame, siis „Wageri“ saaga on laiemale publikule üsna tundmatu.

2023. aastal ilmus aga USA maineka ja tunnustatud ajakirjaniku ja kirjaniku David Granni raamat „Wager“, mis on suurepärane näide sellest, kuidas vanadelt arhiivimaterjalidelt tolm pealt pühkida ja see põnevaks kirjutada.

Tegevus toimus „Jenkinsi kõrva sõja“ (1739–1748) aegadel. „Wager“ läks merele Georg Ansoni laevastiku ühe laevana ja neil oli ülesanne rünnata vaenlase – Hispaania – varanduselaevu Vaikses ookeanis. Hispaanlastele oli inglaste kavatsused teada ja vastasmängijana juhtis Hispaania armaadat admiral don José Pizarro. Aga hispaanlaste sõjaoskusi siinkohal vaja ei läinudki, inglased lagunesid koost loodusjõudude ja iseenese vigade tõttu.

Ansoni ekspeditsiooni alustas kuus sõjalaeva ja kaks kaubalaeva, lõpuks jõudis ainult üks laev ümber maailma sõites koju tagasi. Kokku osales 2000 meremeest, neist üle 1300 hukkus. Aga raamat ei tegele mitte suure sõja või terve ekspeditsiooniga, vaid keskendub ühele laevale, mis pärast väga ränka Drake’i väina läbimist hukkus Tšiili rannikul ning osa meremehi pääsesid asustamata ja kõledale saarele.

Kogu Ansoni ekspeditsioon oli halvasti ette valmistatud ning need vead lõid nüüd, keerulises ja järjest lootusetumas olukorras välja. Seda raamatut võib võtta ka kui õpikut, kuidas kriisisituatsioone juhtida, kuidas meeskonnas (töökollektiivis) tekivad rasketel hetkedel pinged, kuidas inimesed üksteisega enam hakkama ei saa. Antud juhul kuni tapmiste ja kannibalismini.

Ühel väikesel saarel olid koos isamaa päästjad, kõrilõikajad, jumalasulased, romantikud (näiteks poeet George Gordon Byroni vanaisa), kes kõik tahtsid ellu jääda. Aga ressurssi selleks on vähe. Nälg, skorbuut, depressioon, isiklikud antipaatiad. Kuidas need mehed käituvad, kes ja kuidas pääsevad, see ongi David Granni põneva raamatu kõige põnevam osa.

Lisaks annab teos ka hea sissevaate XVIII sajandi Inglise mereväe elukorraldusse, seadustesse, imperialistlikesse ambitsioonidesse. Kokkuvõttes: tegu on hästi loetava ning hästi põhjaliku (viited ja kommentaarid võtavad enda alla 50 lehekülge) põnevusjutuga.

Viimati blogis

Rongiga Poolast Horvaatiasse!

6. juuni 2025
Horvaatia ja Poola vahelise raudteeühenduse loomise plaane on arutatud alates 2021. aastast, kuid projekt lükkus edasi Covid-19 pandeemiast tingitud takistuste…

Lucy: Vanim ja terviklikum inimese esivanem, kes eales leitud

5. juuni 2025
Umbes 3,2 miljonit aastat tagasi, praeguse Etioopia aladel, kõndis väike hominini nimega Lucy läbi maailma, mis oli meie omast täiesti…
Kõik postitused