Robert Knox. Ühe Inglise meremehe kirev elu

Mis ühendab Sri Lankat, Robinson Crusoed ja seda ühte rastapatsidega valgenahalist noormeest, kes Paksu Margareeta juures kanepit suitsetab? Sellele trikiga küsimusele on lihtne vastus järgmine: inimese hing, mis ihkab seiklusi. Aga vastates võib minna ka sügavamale.

Tekst: Rene Satsi

Üks paljudest huvitavatest elulugudest Briti mereajaloos on Robert Knoxi (1641–1720) oma. Knoxi sündmusterohke elukulg sisaldas endas 19 aastat vangis olemist Tseilonil (nüüdne Sri Lanka), selle saare kohta esimese põhjaliku raamatu avaldamist, teenistust Ida-India Kompanii laevastikus ning jõukuses veedetud pensioniiga, mille seikleja pühendas enamjaolt kirjutamisele. Ahjaa: lisaks tutvustas kapten Knox tervele Euroopale kanepitaime võlusid ja võib-olla inspireeris lisaks šoti meremehele Alexander Selkirkile kirjanik Daniel Defoed tema kuulsa romaani „Robinson Crusoe“ kirjutamisel.

Robert Knox sündis Tower Hillis Londonis ja tema isa oli laevakapten, samuti nimega Robert Knox, kellel ilmselt puudus fantaasia, sest oma lapsele valis ta kõikide nimede seast just iseenese oma.

Robert oli vaid 14-aastane, kui ta liitus isaga kaubalaeval „Anne“, mis põrutas Indiasse. Kui Knoxid Inglismaale naasid, oli poiss juba 16 täis. Oliver Cromwell oli parasjagu andnud Ida-India Kompaniile monopoli kaubanduseks idas ning nõudis, et nii laev kui ka selle kapten ja meeskond astuksid viivitamatult kompanii teenistusse. Briti Ida-India Kompanii oli sellel ajal üks võimsamaid institutsioone, mis valitses suurt osa Indiast ja mõjutas oluliselt selle maa ajalugu. Neil oli oma sõjavägi, nad vorpisid lausa oma raha.

Pikk eluperiood Tseilonil ehk Sri Lankal

Knoxide laev asus kompanii teenistuses 1658. aasta jaanuaris teele Pärsia poole, kuid kaotas tormise ilmaga Masulipatami lähedal masti. Meeskond otsustas remondiks peatuda Tseilonil Kottiari lahes ja sellest algasid Knoxide (pehmelt öeldes) probleemid. 

Kohe Sri Lankale saabudes tegi vanem Knox suure vea, solvates (kas kogemata?) Kandy kuningat Rajasinha II, jättes viimasele esitamata tutvustuskirja (kes nad on ja miks nad siia tulevad) ning kingituse. Nii oli aga kombeks. Kui tihti tuleb korrutada, et igal maal pead teadma selle maa kombeid!? Kuningas, kes parasjagu Kandyt valitses ja oli niigi Ida-India Kompaniiga tüliõuna söömas, vihastas niimoodi, et vangistas kapteni, tema poja ja 14 meeskonnaliiget, vastuseks viimasele Euroopast tulnud solvangule. Knoxid, kes lahutati vangistuses oma meeskonnast, kannatasid troopiliste haiguste, sealhulgas malaaria käes, ning vanem Knox suri aasta jooksul. Robert oli küll ametlikult Kandy kuninga vang, kuid sai küllaltki vabalt liikuda, elatas ennast talupidajana ning laenates kohalikele inimestele omalaadse liigkasuvõtjana maisi ja riisi.

Mees veetis kogu oma nooruse sellel troopilisel saarel. Ta põgenes lõpuks koos sõbraga Hollandi vägede juurde ning jõudis 1680. aastal koju Inglismaale. Koju naasmise reisil olles kirjutas ta oma kogemustest põhjaliku aruande, mida võib humoorikalt pidada kõige esimeseks Sri Lanka reisijuhiks. „An Historical Relation of the Island Ceylon, in the East Indies“ avaldati 1681. aastal ja Knoxi enda pandud pealkiri raamatule kõlas veel eriti detailselt: „Tseiloni saare ajalooline ülevaade koos mitmete tähelepanuväärsete lõikudega minu elust, mis leidsid aset pärast minu vangistusest vabanemist“. Teos tegi Knoxi kiiresti kuulsaks. Raamat tõlgiti prantsuse, saksa ja hollandi keelde ning seda trükiti uuesti ja uuesti veel kümneid aastaid hiljem. Ka praegu sobravad ajaloolased selles teoses, kui on vaja mõista mõnda Tseiloni tahku 17. sajandist.

Kummaline joovastav ürt

Knox sai sõbraks Robert Hooke’iga, keda on kutsutud ka Inglise Leonardo da Vinciks. Knox, kes hakkas uuesti regulaarselt merd sõitma, tõi sõbrale oma reisidelt sageli kingitusi. Ühel korral kinkis Knox Hooke’ile „kummalise joovastava ürdi“, mida ta ise nimetas kui „India kanep“ või „Bangue“ ja mille järgi teatakse taime ka tänapäeval. Cannabis indica oli taim, mida toona Euroopas ei tuntud. Detsembris 1689 pidas Hooke Londoni Kuninglikus Seltsis kõne, milles ta esitas kanepi esimese üksikasjaliku ingliskeelse kirjelduse, tunnustades taime võimalikke raviomadusi, ja märkis, et tema sõber Knox on seda nii sageli katsetanud, et mürgituse saamise kartuseks pole põhjust ja ravimi kõrvalmõjudeks võib osutuda vaid kõlav naer.

Knox jätkas kaptenina tööd Ida-India Kompaniis kolmteist aastat ning tegi veel neli reisi itta. Samas tülitses ta kompaniiga pidevalt ja ettevõte vallandas ta lõpuks. Neli aastat hiljem proovis mees õnne kaubalaeval „Mary“, kuid ettevõtmine ei õnnestunud. 1701. aastal naasis ta jäädavalt Inglismaale ning veetis oma pensionipõlve Sri Lankast ja oma elust kirjutades. Robert Knox suri jõuka, kuid vallalisena juunis 1720 ja ta maeti Wimbledoni St Mary kirikusse.

On pakutud, et kapteni kogemused ja kirjutised mõjutasid tema kaasaegse Daniel Defoe kuulsat romaani „Robinson Crusoe“ ning ka kirjaniku järgmist raamatut „Captain Singleton“. Katherine Frank on kirjutanud teoses „Crusoe: Daniel Defoe, Robert Knox And The Creation Of A Myth“ üksikasjalikult sellest, kuidas ja kuivõrd Knox võis mõjutada Defoe’d, kuigi kriitikud on arvanud, et Frank läheb seoste leidmisega liiale. Ükskõik kuskohas peitub tõde kapteni ja Dafoe romaanide kohta, on selge, et Knoxi enda kirjanduslikud lükked – idiomaatiline keel, faktilised detailid ning tugev ja iseseisev kangelane – on kindlasti andnud panuse inglise romaani arengusse.

Selles numbris

• Lin Alluna film „Kahe koloniaalvõimu all“
• Robert Knox. Ühe Inglise meremehe kirev elu
• Liisu elu Jaapanis
• St. Kilda. Saared maailma äärel
• Lihtsurelikuna olümpiamaratonil
• Burnerite jälgedes Nevada kõrbes
• Tuneesias Araabiamaa igatsust leevendamas
• 30 000 kilomeetrit automatka Lõuna-Ameerikas
• Kuidas toidu­mürgitust vältida?
• Värske kapsas ja hakkliha, mis neid suudaks lahutada
• Türgi: vaatame läände, et näha Kreekat
• Neli meest paadis, seltsiks Atlandi ookean
• Samal ajal kodus ...
• Jahtlaev „Lennuki“ ümberilmareis postkaartides
• Tooteuudised
• Kroonika