GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

Normandia – karjamaad, õunaiad ja kalurikülad

Tekst: Toomas Kümmel, fotod: Erakogu

1. detsember 2025

Seekord viib köögigeograafia meid Toomas Kümmeli juhatusel Normandiasse, ühte väga eripärase ajalooga piirkonda.

Normandia on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche’i väina ääres, Pariisist 130 kilomeetri kaugusel. Normandia on tuntud oma lõputute karjamaade, õunaaedade ja hubaste kalurikülade poolest. Kalapüük, piima- ja lihakarja ning puuviljade kasvatamine on pikka aega olnud kohalike elanike peamised tegevusalad, mis on saanud piirkondliku köögi traditsioonide aluseks. Selle kõige taustaks on muidugi piirkonna eripärane ajalugu.

Viikingitest tänapäevani

Normannid (mehed põhjast) olid viikingite järeltulijad ja nimetus Normandia peegeldas Rollo viikingi päritolu.

Viikingid hakkasid korraldama röövretki Seine’i jõe suudmealale 9. sajandi keskpaigas. Viikingid kasutasid ära Karl Suure impeeriumi lagunemise järel tekkinud võimuvaakumi, et vallutada Põhja-Prantsusmaa. 911. aastal põrkas suur viikingite väesalk Chartres’i lähedal kokku kuningas Charles III vägedega. Pärast läbirääkimisi sõlmisid Rollo ja Charles III lepingu, millega viikingid said maad Alam-Seine’i ümbruses keskusega Rouenis vastutasuks Lääne-Frangi kuninga austamise ja kristlusse pöördumise eest. Samuti võttis Rollo kohustuse kaitsta rannikut viikingite edasiste rünnakute eest.

Järgnevate aastakümnete jooksul laiendasid Rollo järeltulijad oma valdusi ja panid aluse Normandia hertsogkonnale. Normannid lõid aristokraatia, kes aja jooksul võttis omaks kohaliku galloromaani keele. Nii saidki neist normannid – Normandia prantsuse keelt rääkiv segu normannidest ning gallide-frangi põlisrahvast.

Normannide seas oli ka Normandia hertsog Guillaume, kes võitis Hastingsi lahingus 1066. aastal Inglismaa kuninga Harold II vägesid. Normandia hertsog sai tuntuks kui William Vallutaja ning temast sai Inglise kuningas. Järgnevalt vallutasid normannid Walesi ja Iirimaa. Samal ajal säilitas ta lääniõiguse Normandia alale.

Inglismaa kuninga Johni valitsemisajal 1204. aastal vallutasid Prantsusmaa kuninga Philip II väed inglastelt Normandia mandriosa, lõpetades umbes 293 aastat kestnud normannide suhtelise sõltumatuse Prantsuse kroonist. Prantsusmaa kuninga Louis X poolt 1315. aastal antud (uuesti kinnitatud 1339. aastal) Normandia harta tagas Normandia provintsi vabadused ja privileegid.

Normandiat laastasid kodusõjad ja saja-aastane sõda. Aastatel 1419–1450 kontrollisid inglased kogu Normandiat peale Mont Saint-Micheli ja tegid Rouenist oma võimukeskuse Prantsusmaal.

Samuel de Champlain lahkus Honfleuri sadamast 1604. aastal. Ameerikasse jõudes asutas ta praeguse Kanada territooriumil Uus-Prantsusmaa koloonia ja neli aastat hiljem Québeci linna. Sellest ajast alates tegelesid normannid Põhja-Ameerika koloniseerimisega. Normandiast pärit kolonistid olid Põhja-Ameerikas aktiivseimate seas.

Normannid reageerisid 19. sajandit iseloomustanud arvukatele poliitilistele murrangulistele sündmustele vähe. Üldiselt võtsid nad režiimi muutused (Prantsuse esimene keisririik, Bourbonide restauratsioon, Juulimonarhia, Prantsusmaa teine vabariik, Prantsuse teine keisririik, Prantsusmaa kolmas vabariik) ettevaatlikult vastu. Pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu (1792–1815) toimus majanduslik elavnemine, mis hõlmas tekstiilitööstuse mehhaniseerimist ja esimeste raudteede rajamist. Lisaks kaasnes 19. sajandil mereäärse turismi arenguga esimeste rannakuurortide teke.

Teise maailmasõja ajal pärast Prantsusmaa kapituleerumist 22. juunil 1940 kuulus Normandia Saksa okupatsioonitsooni Prantsusmaal.

Liitlasväed koordineerisid ulatuslikku vägede ja varustuse koondamist sissetungiks Normandias D-päeval 6. juunil 1944. Liitlasvägede dessandile järgnenud lahingutes said rängalt kannatada Normandia linnad Caen, Cherbourg, Carentan, Falaise jt.

Normandia köögi uhkus: mereannid, Camembert ja õunad

Mööda merd Normandiasse saabudes näeb rannikult sisemaa poole liikudes esimese asjana maalilisi heinamaid. Need on ideaalsed paigad karjatamaks valgepruune lehmi, kes toodavad suure rasvasisaldusega piima. Piima on siin toodetud alates 10. sajandist.

Tänapäeval toodetakse Normandias rõõska koort, hapukoort, võid, juustu ja muid piimatooteid. Kõiki neid kasutatakse kohalikus toiduvalmistamises. Kui toidu tutvustuses, kirjelduses või nimes sisaldub mõiste „Normandia stiil“, tähendab see, et see on tehtud võist, koorest või piimast valmistatud kastmega.

Kõik teavad Prantsusmaa endise presidendi Charles de Gaulle’i kuulsat lauset „Kuidas võib loota, et on võimalik valitseda riiki, kus on 246 sorti juustu?“. Loomulikult on ka Normandias oma kuulsad juustusordid. Kõige tuntumad neist on pehme õhukese koorega kuulus Camembert ja vürtsikas Livarot. Camemberti juust on saanud nime Normandias Orne’i departemangus asuva Camemberti küla järgi, kust see juust pärit on. Camemberti ametlikuks sünnipäevaks peetakse aastat 1791.

Lisaks neile on tuntumad Normandia juustud Pont-l’Évêque ja piirkonna vanim Neuchâtel. Lisaks neile eksisteerib suur hulk vähem tuntud talunike valmistatud juuste, mis on ainuomased vaid sellele piirkonnale.

Normandia viljapuuaedades kasvab hinnanguliselt 9 miljonit puud. Need annavad toorainet mitmesuguste toitude valmistamiseks. Õunu, pirne ja kirsse kasutatakse magusate küpsetiste, kookide ja kommide valmistamisel, serveeritakse liharoogadega, kasutatakse linnulihatoitude komponendina.

Õunad on kuulsa Normandia siidri ja kalvadose valmistamise tooraineks. Kalvadose valmistamiseks kääritatakse õunamahl kuivaks siidriks, mis seejärel destilleeritakse ja mille saadust laagerdatakse tammevaatides. Vahel ka õunabrändiks kutsutud jook on oma nime saanud Normandia Calvadose departemangu (keskus Caen) järgi.

Normandia kalurikülades püütakse kõikvõimalikke mereande: eri tüüpi kalu ja karpe. Kohalikus köögis kasutatakse hulgaliselt mereande – neid hautatakse, praetakse, küpsetatakse. Austreid ja rannakarpe saab serveerida eraldiseisva toiduna. Traditsiooniliselt serveeritakse neid koos kohaliku veiniga.

Normandia köögi hiilgus

Et nautida Normandia mereande täiel väel, tuleks minna rannaküladesse, kus asuvad kohalikud arvukad restoranid ja söögikohad, või osta värskelt püütud kammkarpe või austreid otse kalurite käest turult. See, mis paljude asjatundjate arvates teeb Normandia köögist just selle ainulaadse kohaliku toidutraditsiooni näite, on toitude kombinatsioon mereandidest ja piimatoodetest. Mõned silmatorkavamad näited sellest suurepärasest kombinatsioonidest Normandia köögis:

austrid bešamellkastmes,
merikammkarbid koorekastmega,
rannakarbid kreemjas koorekastmes,
valges veinis ja koores hautatud kala.

Veini, koort ja siidrit kasutatakse mitte ainult kalaroogade puhul. Neid tarvitatakse ka linnu-, vasika- ja sealiha marineerimiseks ning hautamiseks. Pardilihast road on Normandias samuti tavalised: linnulihatükke hautatakse siidris, kuhu on lisatud köögivilju ja vürtse, ning serveeritakse praetud õuntega.

Magustoidud mängivad Normandia köögis olulist rolli ning kohalikel puuviljadel on selles võtmeroll: hapud õunad, pirnid ja kirsid lisatakse maitse andmiseks. Tulemuseks on hämmastavad maitse- ja aroomirikkad magustoidud:

Normandia suflee: kalvadoses leotatud küpsistele lisatakse peeneks hakitud õunad ja sufleesegu ning küpsetatakse valmis,
Normandia pasteet: magus omlett praeõuntega serveeritud karamellikastmega,
võis Camemberti, pähklite ja meega küpsetatud õunad.

Normandia köögist on pärit hulgaliselt kogu maailmas tuntust ja kuulsust pälvinud toiduaineid. Näiteks crème fraîche – see Prantsuse köögis traditsiooniliselt kasutatav koor ei ole meie hapukoor, vaid värske paks vahukoor.

Normandia köögi traditsioonilised road

Lisaks juba nimetatud Normandia köögi traditsioonilistele toorainetele – koor, või, mereannid, õunad, siider – võib linnades lisaks neile olla ka oma köögi spetsiifika eriilmeliste roogade näol, nagu näiteks Caenist pärit tripes à la mode de Caen või sadamalinnast Dieppe’ist pärit marmite dieppoise.

Algselt Caeni linnast pärit tripes à la mode de Caen (rupskid Caeni stiilis) on valmistatud lehma maost, kontidest ja osast jämesoolest, kuigi selle viimase koostisosa keelustasid prantslased 1996. aastal. Rupskid pannakse spetsiaalsesse potti (tripière) koos juurviljade, küüslaugu, pipra, pudeli siidri ja klaasi kalvadosega. Pott suletakse hermeetiliselt tainaga ja hautatakse ahjus 15 tundi. Rooga serveeritakse aurutatud kartulite padjal. Normandia inimesed usuvad, et sügis on parim aeg tripes à la mode de Caen’i valmistamiseks, sest siis söövad veised puudelt kukkunud õunu, mis annavad roale erilise maitse.

Võib öelda, et marmite dieppoise on legendaarse Marseille’ kalasupi bouillabaisse’i Normandia variant, loomulikult koorega. Kreemjas puljongis ühinevad või, siider ja crème fraîche ühelt poolt ning karbid, koorikloomad ja kala teiselt poolt. See supp pärineb mereäärsest linnast Dieppe’ist, kuigi seda võib Normandias kohata paljude rannakülade restoranide menüüdes.

Agneaux de pré sale ehk sooldunud niitude lammaste praad pärineb Mont Saint-Micheli saare ümbrusest. Merevee tõus leotab perioodiliselt põlde, kus karjatatakse lambaid. Tulemuseks on loomulikult soolane lammaste liha. Selline karjatamise tava on eksisteerinud üle tuhande aasta ja praegu on tähistatud Prantsusmaa seaduste järgi kui Appellation d’Origine Contrôlée (AOC) ja kaitstud päritolunimetusega (KPN).

Ema Poulard’i kuulus omlett (omelette de la mère Poulard) on tuntud oma eriti koheva tekstuuri poolest. Omlett on pärit Normandia ühe legendaarsema maamärgi, Mont Saint-Micheli saarel asuvas linnakeses 1888. aastal avatud Annette Poulard’i võõrastemaja restoranist. Annette Poulard’i kulinaarset annet tunnustati talle aunimetuse Mère omistamisega, märkimaks tema võimekust kokanduses ning panust Prantsuse köögi traditsioonide ja kuulsuse edasikandmisel. Nii sündis nimetus Mère Poulard, millega ta jäädvustas end suurte naiskokkade reas.

Omleti tehnoloogia seisneb munakollase ja -valge eraldamises. Pannipõhja valatakse kergelt klopitud ja soolaga maitsestatud munakollased. Kui see on kergelt hüübima hakanud, silutakse selle peale tahkeks vahustatud munavalged. Omletti praetakse lahtisel tulel pika käepidemega vasest pannil.

Parim viis kasutada Normandia õunarohkust on muidugi vana hea õunakook. Magustoit järgib põhimõtteliselt tavalist õunakoogi retsepti, millele on lisatud kalvadost ja crème fraîche’i, et täiendada Normandia maitsete segu.

Klassikalise Normandia hautise joue de bœuf täheks on muidugi Normandia veise liha. See suus sulav roog sisaldab veisepõske, mis on küpsetatud õunte, siidri, porgandi, sibula ning paljude vürtside ja ürtidega. Joue de bœuf’i valmistamine on pikk protsess, lausa kaks päeva.

La poule au blanc – kana valges kastmes – on vana Normandia roog. Kana küpsetatakse väga madalal kuumusel porgandi, naeri, porru, hakitud sibula, bouquet garn’i (Prantsuse köögist tuntud klassikaline maitsekimp, mis koosneb traditsiooniliselt kolmest põhiürdist: petersellist, tüümianist ja loorberist), siidri ja veega maitsestatud valges kastmes. Kastme valmistamisel kasutatakse muna, crème fraîche’i ja puljongit. Selle roa retsepti leiab juba 4. sajandi käsikirjast Apicius De re coquinaria (Rooma-aegne ladinakeelne toiduretseptide kogumik).

Œufs cocotte on Prantsuse köögi klassikaline munast valmistatud roog koos lisanditega. Cocotte on pisikene kaanega ahjupott, milles see toit valmistatakse. Traditsiooniline valmistusviis näeb ette poti asetamist veevanni ja seejärel ahju. Œufs cocotte à la normande on selle kuulsa roa Normandia-pärane variant, kus sink või muud lihatooted on asendatud rannakarpidega.

Bryoni munad (les œufs brayons) on ehtne Normandia köögi spetsialiteet. See roog koosneb vahustatud pardimunadest, mis on segatud crème fraîche’iga. Seejärel aurutatakse segu portsjonivormis (ramequin) ja serveeritakse võis praetud ümmargusel leival canapé’l koos crème fraîche’i ja petersellikastmega.

Normandia salat (salade normande) on valmistatud Chicorée rohelisest salatist, kartulist, varssellerist ja õuntest, mis segatakse majoneesist ja siidrist kastmega. Sellel salatil on variante, kus juurde segatakse Camemberti tüüpi pehmet juustu või peekonit, sinki või lisatakse tomateid.

Siider, kalvados ja pommeau

Selle piirkonna traditsioonilised joogid on siider, kalvados ja pommeau.

Pommeau on aperitiiv, siidri valmistamiseks kasutatav õunapiirituse ja magustamata õunamahla segu. Tulemuseks on naps kangusega 16–18 kraadi, mis valmib seejärel tammevaatides 14–30 kuud. Pommeau on populaarne ka Normandiast läänes asuvas ajaloolises Bretagne’is. Etiketil tohivad nimetust pommeau kasutada ainult Loode-Prantsusmaal Normandias (apellatsioon „Pommeau de Normandie), Bretagne’is (apellatsioon „Pommeau de Bretagne“) ja Maine’i provintsis (apellatsioon „Pommeau du Maine“) asuvad tootjad.

Kalvadose joomisega on seotud ka üks huvitav traditsioon. Normannid joovad keset sööki klaasikese kalvadost, mida peetakse maitsvate ja tugevate kõhtu täitvate roogade tarbimisel hädavajalikuks. Bretagne’is valmistatud kalvados kannab nimetust lambig.

Trou Normand on traditsioon ja seda pakutakse kas söögikordade vahel või magustoiduna. Kalvados valatakse väikesesse klaasi teravale õunasorbetile. Kalvados ergutab seedimist ja aitab isu äratada, õunasorbett aga pehmendab maitset seda häirimata. Mõnikord on Trou Normand lihtsalt klaas kalvadost, eriti pärast mere-ande, mis väidetavalt hoiab ära kõhuhädade tekkimise.

Selles numbris

Viimati blogis

Kontorist välja: miks ettevõtted oma tiime workation’ile saadavad?

9. aprill 2026

„Workation ei ole niivõrd trend, kuivõrd loogiline jätk sellele, kuidas paljud meist täna töötavad. Kui töö ise ei sõltu enam…

Tai plaanib muuta õnnetusjuhtumikindlustuse turistidele kohustuslikuks

6. aprill 2026

Tai tervishoiuministeeriumi hinnangul ulatuvad välisriikide turistide tasumata jäänud raviarved aastas vähemalt 100 miljoni baati (u 2,5 miljonit eurot) piirini. Kõige…

Kõik postitused