Tartlased Janeli ja Silvo Vool veedavad oma vaba aja enamasti metsas ja laagrites. Seda aga põneva eesmärgiga – kuna lihtsalt matkamine muutus neile mingi hetk igavaks, siis pannakse ennast nüüd proovile hoopis bushcraft’iga ning seda igal aastaajal.
Bushcraft’ini jõudis Silvo seitse-kaheksa aastat tagasi, kui otsis põnevat tegevust. „Matkamas sai käidud küll ja see ei pakkunud enam piisavalt põnevust. Ellujäämisteemad tundusid palju huvitavamad. Siis tuli mu ellu aga bushcraft, mis on ellujäämisteemade lihtsam variant ning ka tavainimesed julgevad sellega rohkem tegeleda.“
Janeli meenutab, et Silvoga tutvumisest oli möödas vaid napp nädal, kui mees teda juba spontaanselt õhtul pimedas metsa kaasa kutsus. „Eks ta pidi mind ikka päris pikalt veenma, sest tundus väga imelik niimoodi pimedas metsa minna. Aga lõpuks ma ikka läksin. Kaasas oli meil paarikümneeurone telk ning terve öö sadas paduvihma. Telgist palju kasu ei olnud ja hommikul lendas see prügikasti.“
Spontaanselt õhtul metsa ööbima on nad läinud hiljemgi. „Meil oli ühel õhtul kodus igav ja sõitsime siis veidi Tallinna poole, kus hakkasime kottpimedas endale peavarju ehitama. Üritasime ka tuld teha, aga kõik oli nii läbi vettinud, et see oli päris keeruline. Lõpuks saime lõkke põlema ja onn tuli ka väga mõnus,“ räägivad nad oma tegemistest.
185 põnevat videot
Looduses käivad Silvo ja Janeli tihti koos Silvo kaheksa-aastase lapsega, kes süütas oma esimese lõkke tulepulgaga juba aasta tagasi. „Looduses on ta palju rahulikum kui linnas ja on tore, et talle seal meeldib,“ ütleb Silvo. „Lapsed on nagu käsnad, kes imavad kogu informatsiooni endasse ja tulevikus siis seda kasutavad.“
Janeli ütleb muiates, et tegelikult eelistaks tema bushcraft’i asemel hoopis matkamist, kuna talle meeldib looduses rohkem liikuda kui istuda, aga kuna just tema teeb nende ühistest metsaskäikudest videoid, siis polnud muud võimalust, kui ka talle pidi bushcraft meeldima hakkama. Igapäevaselt töötab Janeli fotograafina ja Silvo laserpingi operaatorina. Nende väike unistus on aga kunagi põhitööna teha hoopis „metsaasju“ ehk siis bushcraft’i ja ellujäämise teemalisi koolitusi, laagreid ja videoid. Juba viis aastat tagasi loodi ühiselt Youtube’i kanal Stigandr Bushcraft, kus on praeguseks 185 õpetlikku videot – eesmärgiga jagada oma kogemusi ja oskusi.
Ei ole loodusehävitajad
Kõige levinumaks valearusaamaks bushcrafter’ite kohta on Silvo sõnul see, et nad on loodusehävitajad. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. „Me võtame näiteks maha vanu puid ja koristame metsa. Bush tähendab metsikut teemat ja craft käsitööd. Ehk siis käidki metsas ja arendad neid oskuseid, mis tänapäeval muidu kaduma kipuvad. See on selline rahulik hobi, kus saad keskenduda sellele, kuidas ehitada peavarju, teha tuld ja saada vett,“ räägib ta ning lisab, et ellujäämine on kõvasti keerulisem temaatika, kuna seal võetakse minimaalselt asju kaasa ning peab rohkem improviseerima. „Bushcraft’i puhul on aga ikkagi suurem osa vajalikku varustust kaasas. Samas ei tule inimene metsa näiteks tulemasinaga ning me kasutame kas tulepulka või hõõrume kokku kahte puutokki. See on hästi arendav hobi, millega võiks palju rohkem inimesi tegeleda. Kahjuks on aga seoses tehnoloogia arenguga inimeste huvi selliste asjade vastu kadumas.“
Isetehtud onnis tuleb parem uni
Tüüpiline bushcraft’i-väljasõit tähendab Silvo ja Janeli jaoks minekut loodusesse, kus tehakse väike jalutuskäik, ehitatakse onn ja tehakse tuld. „Teed oma pisikese raja läbi, ehitad vastupidava peavarju, süütad lõkke ja ongi mõnus olla,“ jagab Silvo. „Tänu sellele puutume me ka loodusega rohkem kokku kui telgis ööbides. Lisaks on telgis suvistel hommikutel jube palav ja talvel jälle väga külm. Varjualuses käib õhk paremini läbi ja seal on parem magada. Samuti ei pea siis lisaraskust kaasas tassima,“ kiidab ta. Janeli lisab, et temal hakkab telgis magades tavaliselt külm, aga enda ehitatud onnis magab ta ilusti terve öö. Sooja annab onni juurde tehtud lõke ning ka õhuvool on parem kui telgis.
Varjualuste ehitamiseks kasutavad Silvo ja Janeli kas ainult looduslikku materjali või näiteks tarpi, millega õnnestub talvel lõkkelt tulevat soojust iseendale peale suunata. „Telgis seda naudingut kätte ei saa,“ ütleb Silvo. „Kõige mõnusam osa ongi minu jaoks see, kui varjualune on valmis ning saan magamiskotti pikali visata ja elusat lõkketuld vaadata. See on täiesti teine maailm, nagu looduse televiisor. See on aeg iseendale.“ Janeli lisab, et kui nad metsas käivad, siis naudivadki loodust ja vaikust ning omavahel tavaliselt ei räägi. Lisaks on tore tagasi koju jõuda ning hinnata seda, et tegelikult on meil kõik mugavused olemas ning rohkem asju või lisakohustusi polegi vaja võtta.
Ehitasid oma metsamaja
Kui praegu keskenduvad Silvo ja Janeli varjualuste ehitamisele ja tule tegemisele, siis algusaegadel katsetasid nad igasuguseid erinevaid asju. Näiteks on üks nende video sellest, kuidas ehitada teekarbist ahi. „Selliseid asju tahtsid ikka katsetada – et kuidas see välja näeb ja vastu peab. Kõige rohkem huvitab mind aga ellujäämise teema. Erinevad stsenaariumid, et kui midagi juhtub, mis siis selles olukorras teha,“ ütleb Silvo.
Lisaks muule on Janeli ja Silvo endale ka väikese metsamaja ehitanud. „See metsatükk kuulub Janeli tuttavatele ning alguses ehitasime sinna lihtsalt mõned varjualused. Siis vedasin ma sinna töö juurest hunniku euroaluseid – see kõik oli omaette ettevõtmine. Hommikul vara sõitsime metsamaja juurde ja vedasime autost kilomeetri kaugusele neid suuri euroaluseid. Siis hakkasime ehitama ja lõpuks pidi veel tööle ka jõudma. See talv kestis meil ikka pikalt,“ meenutab Silvo. Majakese eesmärk oli, et oleks üks hea koht, kus puhata. Janeli lisab, et temale meeldis ehitamise aeg isegi rohkem, kuna siis oli pidevalt midagi teha ning kui maja valmis sai, siis seal lihtsalt niisama olla nii põnev enam ei ole.
Tulepulka ei osata kasutada
Enda koolitustel peavad Silvo ja Janeli kõige tähtsamateks teemadeks riietust ja tule tegemist tulepulgaga. Samuti muidugi peavari ja vee filtreerimine. Silvo lisab, et tihti ei oska inimesed looduses liikumiseks sobivat riietust valida. „Mõned matkal osalejad arvavad vist, et lähevad jaanipeole. Kohale tullakse isegi ülikonnaga. Tulepulka ei osata kasutada ning selle õppimine võib päris kaua aega võtta. Lõpuks, kui aga asi selgeks saadakse, siis üllatutakse, et kas nii lihtne ongi. Need poisid, kes on olnud ajateenistuses, nende eelis on just peavarju ehitus – seda õpitakse seal kõvasti. Samas tulepulka seal ei tutvustata ning ollakse harjunud kasutama piirituse baasil priimust. Olukorda, kus kogu standardvarustus on läinud ja peab ilma selleta hakkama saama, läbi ei mängita,“ räägib ta.
Termokile ja prügikotid
Varjualuste puhul soovitavad Janeli ja Silvo, et tasub ehitada võimalikult madal ja tihedalt kaetud varjualune, mille saab kehasoojusega soojaks kütta ning mille ukse ette saab teha lõkkeaseme. Selleks, et vesi saaks allapoole voolata, peaks katuse ehitamist alustama alt ülespoole. Veekindluse tagamiseks toimivad hästi termokile, prügikotid ja tarp. Samuti lisab Silvo, et palja maa peal magada ei tasu – kõige parem on alla panna kuuseoksad ja neile veel sammal peale. Samuti on oluline ventilatsioon, et varjualuses ei tekiks niiskust.
Loodusesse päevamatkale või pikemale jooksuringile minnes soovitavad bushcrafter’id oma lähedasi teavitada sellest, kuhu ja kauaks minek on, ning võtta kaasa elementaarsed asjad juhuks, kui midagi juhtuma peaks, näiteks laetud telefon ja akupank. Lisaks peaks alati üle kontrollima, et kas kõik oluline varustus on kaasa saanud ja toimib.
Bushcraft’i kohta saab rohkem õppida Janeli ja Silvo Youtube’i kanalilt Stigandr Bushcraft ja Instagrami kontolt stigandr_bushcraft. 25. oktoobril alustasid nad ka päris enda ellujäämissaate filmimist, mis peagi ka Youtube’i kanalil avalikustatakse, seega põnevat vaatamist jagub.
∗∗∗
Soovitused looduses liikumiseks
- Ole valmis – tea, mida sa tegema lähed ja millega sa seda tegema lähed.
- Laagerdades pane rõhku varustusele. Osta korra, nuta korra – ennast piinama minna ei ole mõtet.
- Anna alati lähedastele teada, kus sa oled ja millal tagasi tuled.
- Õpi oma varustust kasutama.
- Võta kaasa soojusallikad (nt kätesoojendajad), aga vali neid hoolikalt.
- Päevamatkale minnes võta kaasa elementaarsed asjad juhuks, kui midagi juhtub või ära eksid.
- Liikuvat vett on Eestis valdavalt igal pool ohutu juua.
Mida teha, kui ära eksid
- Istu korra maha, rahune maha ja jälgi, mis su ümber toimub.
- Siis hakka vaikselt liikuma.
- Proovi hoida telefoni akut, et see võimalikult kaua kestaks.
- Kui peaks pimedaks minema, siis tasub paigal püsida – ehita endale peavari.
- Alati tasub kaasa võtta termotekk, see ei võta palju ruumi ning aitab häda-olukorras sooja hoida. Kui kaasas on küünal, siis pane see sinna alla põlema ja saad sooja.
Talvematka reeglid
- Riietus on oluline. Ei tohiks väga higistada, muidu hakkab külm.
- Parem oleks tehismaterjalid kõrvale jätta ja ehitada endale ise peavari, kuna see annab kordades rohkem soojust.
- Võta kompass kaasa, see aitab orienteeruda.
- Eksimise puhul võib proovida liikuda loomajälgede abil, mis viivad üldjuhul välja mõne veekogu juurde.
Selles numbris
- Lõplik kõrguspunkt – 6039 meetrit
- Taimaa müüdid ja reaalsus Rene Satsi iroonilises soustis
- Normandia – karjamaad, õunaiad ja kalurikülad
- Valgus teeb fotost foto
- Mis on bushcraft?
- Alpimaa eklektiline portree
- Liivalõksud kaitsevad eriskummalist kivitaskut
- Kultuuripealinn Lviv elab sõja kiuste edasi
- Timo Palo: „Merejää on mu teine kodu.“
- Rattaga 100 000 km ümber maailma
- Karud ja Karpaadid
- Hawaii Ironman – tahtejõutest paradiisisaarel
- Safari Zimbabwe rahvusparkides
- Vastuvoolu linnapeatus
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 115 - Detsember 2025
