JUHTKIRI
Kuidas olla õnnelik?
Istusin ühel septembrikuu hilisõhtul Põhjamerel oma jahi roolis. Hakkas pimedaks minema, oli jahe, tuult ka päris palju ja ees ootas läbi keerulise kitsuse (mida lootsiraamat soovitas kasutada vaid ilusa ilma korral) sissesõit võõrasse sadamasse. Ütleme nii, et mitte tingimata ohtlik, aga väljakutseid pakkuv olukord kindlasti. Mu kõrval istus mu vahikaaslane, meeldiv inimene, kellega oleksin võinud vabalt kõigil teemadel põnevalt suhelda. Aga ma tahtsin olla omaette.
Panin kõrvaklapid pähe, kuulasin ühe kõrvaga merd, teisega lihtsat muusikat.
Ja äkki sain aru, kui õnnelik ma olen. Püüdsin ühe käega suurtes lainetes rooli hoida, koukisin teise käega taskust telefoni ja saatsin sõnumi perekonna vestlusringi: „Ma olen õnnelik!“
Mul oli sel hetkel olemas kõik, mis teeb inimese reisil olles õnnelikuks. Ma olin vaba igapäevarutiinidest ja etteaimatavatest mustritest. Mu ümber mässas meri ja adrenaliin tormas vereringesse.
Mul oli mu vabadus, mu adrenaliin, metsik loodus. Ma kogesin neid lihtsaid asju täie intensiivsusega. See intensiivsus ja mu enda kohalolu selles tegi mind õnnelikuks. Reisides kogeb selliseid hetki ikka. Seepärast me reisimegi.
***
Panin selle emotsiooni Den Helderi sadamas järgmisel päeval kirja ja hakkasin mõtlema, et kuidas see adreka värk tegelikult teaduslikult toimib. Harimatu inimese abimees ChatGPT aitas täpselt aru saada, kuidas epinefriin (C9H13NO3) neerupealsetest vabaneb jne…
Kõige rohkem köitis mu tähelepanu aga tehisaru kokkuvõte: „Selle tulemusena tunneme erksust, energiat ja vahel ka eufooriat – see on põhjus, miks ekstreemsed spordialad, tormisel merel purjetamine või mägedes rattaga kihutamine võivad tekitada tugeva õnnetunde.“
Nädal tagasi oli mu poeg kukkunud Šveitsi mägedes jalgrattaga kihutades. Kiiver katki, selgroolüli mõra, aga kokkuvõttes õnnelik õnnetus – pulmadeks paraneb ära.
Pärast kukkumist kirjutasin pojale sõnumi: „See mägijalgratta asi oli ainuke, mida me EI soovitanud Sul Šveitsis teha. Ära tee seda!“
Ja nüüd, olles äsja ise õnnelik olnud, mõtlen ma, kas ma keelan oma pojal samamoodi õnnelik olla?
Tiit Pruuli
purjelaeva Summer Symphony madrus
