Juhtkiri
Turisminduse seisust
Iisraeli initsieeritud sõda Iraanis, mis pani kiiresti plahvatama terve Araabia poolsaare, sunnib meid taas rääkima turismitööstuse haavatavusest. Turism on üks väga emotsionaalne tegevusväli. Ja kõik algab inimesest, kes jääb Dubaisse lõksu ning tunneb ennast ebaturvaliselt. Halva emotsiooniga kaugele ei sõida.
Viimane suur tsunami käis turismist üle COVID-19 lainena. Tänu riiklikele abimeetmetele tulid Eesti korralikud reisifirmad (need, kes olid ametilikult makse maksnud) sellest kriisist välja. Me oleme enam-vähem edukalt üle elanud Venemaa agressiooni mõju turismile. Ja nüüd siis uus katsumus. Oli tunda, et puhkusereisid näitasid langustrendi juba selle aasta alguses, mille põhjuseks tõenäoliselt inimeste majanduslik ebakindlus. Aga pärast seda, kui Iraan asus ründama Araabia Ühendemiraate ja teisi laheriike, muutus olukord järsult veel tükk maad kehvemaks. Majandusprognoosid, milles oluline osa on nafta- ja gaasihindade ettearvamatud tõusud, on ebakindlad ning pole Eesti jaoks teab kui roosilised. Kõik see paneb mõtlema, enne kui asud soojamaareisi piletit ostma. Aga eestlased ööbisid 2025. aastal ka kodumaistes majutusasutustes paari protsendi jagu vähem kui aastal 2024.
Vaatame ka Eestisse saabuvat turismi, mis on oluline lisa meie majandusele.
Eesti Panga andmetel külastas 2025. aastal Eestit 4 588 025 mitteresidenti. See on mõnevõrra rohkem kui aastal 2024, kuid vähem kui aastal 2019, mil see oli ca 6 miljonit.
Statistikaameti hiljutiste andmete järgi oli turismiteenuste eksport 2025. aastaks 2019. aastaga võrreldes kasvanud 7% (samas tarbijahinnaindeks oli 2025. aasta IV kvartaliks kasvanud 2019. aasta sama ajaga võrreldes 47%).
Turismiteenuste eksport moodustas 2025. aastal Eesti koguekspordist 6,8% (2019. aastal oli see 10%) ning Eesti teenuste ekspordist 16% (2019. aastal 29%). Statistikaamet summeerib, et seega on turismitulu taastunud pandeemiaeelse tasemega võrreldes oluliselt aeglasemalt kui külastuste arv.
Turismi osakaal Eesti ekspordis on võrreldes 2019. aastaga väiksem, kuna võrreldes 2019. aastaga on kogueksport kasvanud 59% ja teenuste eksport koguni 92%, turismiteenuste eksport aga vaid 7%.
Neid põhjuseid tasuks eraldi ja pikemalt analüüsida.
Vaatan, et kuidagi pessimistlikuks hakkab kiskuma see jutt. Laenan rõõmsama lõpu Go Traveli finantsjuhilt Andrus Rõigaselt: „Varasemad kriisid on läinud nii, et kui läbi saab, siis eestlaste julgus taastub kiiresti ja tekib ka veidi kellapendli efekt ehk reisimissoov tõuseb mingil perioodil keskmisest kõrgemale.“
Usume siis, et oleme endiselt julged!
Tiit Pruuli
- Andrus Rõigas
- Araabia Poolsaar
- COVID-19
- Dubai
- Eesti Pank
- soojamaareis
- statistikaamet
- Tiit Pruuli
- turism
- turismiteenuste eksport
Selles numbris
- Pisikeste sammudega Taid avastamas
- Lapimaa kahes valguses
- Reisiraamatud 2025
- Inglane jääl
- Üks pilt suudab valetada rohkem kui tuhat sõna
- Fotoaparaadita reisile ei lähe!
- Maitserännakud Kanaaridel
- Myanmar täna
- Safrankollased rüüd pesunööril kuivamas – elu Tai ja Laose templites
- „Wailana“ Kariibi merel
- 31-aastaselt sõudes üle Atlandi – mis edasi?
- Kajakid, kaljud ja grööni lapsed
- Arktiline psühhedeelia – Kalaallit Nunaat
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 117 - Aprill 2026
