Dokumentaalfotograaf Kristjan-Jaak Tammsaar kirjeldab teekonda 6000 meetri kõrguse Kanamo mäe tippu Indias. Mis saab algsest eestlaslikust mäevallutusplaanist – kiiresti, kergelt, üksi ja tasuta?
Pole ainsatki kivi, mille taha varjuda, ega isegi ühtegi puud silmapiiril. Püüan liibuda lohku külmunud maapinnas, ent armutu tuule eest pole pääsu. Hoolimata hommikupäikesest, mis otse näkku paistab, ei suuda keha külmavärinates vappumist lõpetada. Süües ahnelt kaasa pakitud mune ja pähkleid, puhun pidevalt külmast tuimadele sõrmedele, et neid natukenegi soojendada. Oskamata keset juunikuud sellist läbilõikavat külma oodata, olin naiivselt isegi kindad maha jätnud. Olin unustanud, et viie tuhande meetri kõrgusel ei olegi suve olemas. Mõeldes oma ettenägematusele, pean tunnistama, et ei tundnud end sugugi enesekindlalt, silmitsedes alles ees ootavat tõusu – mind lahutas tipust veel tuhat vertikaalset meetrit.
- Chichami küla
- India
- Kanamo baaslaager
- Kanamo mägi
- Kibber
- Kibberi küla
- Kristjan-Jaak Tammsaar
- Spiti regioon
- Tethyse ookean
- Tiibet
Selles numbris
- Lõplik kõrguspunkt – 6039 meetrit
- Taimaa müüdid ja reaalsus Rene Satsi iroonilises soustis
- Normandia – karjamaad, õunaiad ja kalurikülad
- Valgus teeb fotost foto
- Mis on bushcraft?
- Alpimaa eklektiline portree
- Liivalõksud kaitsevad eriskummalist kivitaskut
- Kultuuripealinn Lviv elab sõja kiuste edasi
- Timo Palo: „Merejää on mu teine kodu.“
- Rattaga 100 000 km ümber maailma
- Karud ja Karpaadid
- Hawaii Ironman – tahtejõutest paradiisisaarel
- Safari Zimbabwe rahvusparkides
- Vastuvoolu linnapeatus
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 115 - Detsember 2025
