Milline on parim reisikaamera? Klišeelikku naljanooti kasutades võiks vastata, et miljonit väärt on vaid see kaamera, mis sul parasjagu kaasas on.
Oma tõetera on selles loomulikult olemas – parem telefon peos kui peegelkaamera kodus kapinurgas. Eriti juhul, kui oled näiteks Gröönimaal jäämägede vahel hunnitut päikeseloojangut imetlemas või siis Aafrika savannis parajasti sattunud leopardipaari pulmamängudest kümmekonna meetri kaugusele. Sellistel puhkudel polegi suurt vahet, millega su ees lahti rulluvat imelist vaatepilti jäädvustada.
Pikemalt seletamatagi on selge, et telefon on klassikalisest fotoaparaadist mugavam. See on kergem, väiksem, enamasti odavam, tavaliselt alati käepärast ning lihtsam kasutada. Aga just selles kasutuslihtsuses peitub omamoodi oht. Kuna paljudel on telefon justkui kuuenda sõrmena kogu aeg käe(külje)s, siis toodetakse visuaalset materjali sellistes meeletutes kogustes, mida mitte keegi mitte kunagi tarbida ei jõua ja tegelikult ka ei vaja. Ning paraku on fookuspunkt sageli kandunud pildistatavalt objektilt pildistajale endale, mis omakorda on toonud kaasa eneseimetlusgaleriide plahvatusliku kasvu sotsiaalmeedias. Oletan, et juba on kellelgi valmimas teadustööd teemal „Selfide mõjust inimese minapildi ja enesehinnangu kujunemisele“.
Selfimaania tagajärjed reisimaailmas
Sellise hullumeelse selfimaania tagajärjed on reisimaailmas juba näha. Selfisurmade musta statistikat võib igaüks ise veebist otsida. On teada isegi juhtumeid, kus loodusparkides on hea foto nimel seatud ohtu oma lapse elu. Just nimelt ohutus oli ka üks põhjuseid, miks India ülemkohus otsustas eelmise aasta lõpus keelata osas rahvusparkides loodusretkede ajal mobiiltelefonide kasutamise. Äsja sealsetel looduskaitsealadel tiigreid vaatamas käinud kolleeg kinnitas, et nii ongi. Telefonid tuli panna hääletule režiimile ja peita koti põhja. Pilte said teha ainult need, kel „päris“ kaamera. Ohutuse kõrval on teine peamine keelu põhjus info kiire jagamine sotsiaalmeedias. Geotäägitud (asukoha koordinaatidega varustatud) fotode jagamisel erinevates veebikeskkondades on kohe näha, kus liigub näiteks tiigriema oma kutsikatega ning see teadmine võib sinna kuhjata kokku konkreetselt selle paiga taluvuspiiri ületava koguse selfitajaid, kes kõik tahavad saada endast pilti nende nunnude loomadega, et siis omakorda neid fotosid veebis jagada.
Pildi sisuline kvaliteet
Sageli keskendutakse kaamera ja telefoni võrdluses ainult tehnilistele aspektidele, nagu resolutsioon, objektiivide võimalused ja muu taoline. Aga on veel üks aspekt, millele eriti tähelepanu ei pöörata – see on pildi sisuline kvaliteet. Ennemuiste, kui pildistati veel filmile ja klaasplaatidele, oli igal päästikule vajutusel oma reaalne rahaline hind. Seetõttu oli fotograafile oluline, et iga kaader läheks täie ette ning pilt komponeeriti ja kadreeriti parimal võimalikul viisil. Tänasel päeval aga ei maksa kaader enam midagi ning „tulistada“ objekti pihta poolsada kaadrit sekundis pole mingi probleem, sest ehk mõni läheb ikka pihta. Just selle pildistamise tehnilise lihtsuse tõttu ongi oht, et kannatada saavad foto visuaalne ja sisuline pool.
Tegelikult polegi õige telefoni ja peegelkaamerat vastandada. Mõlemal on oma funktsioonid, mis küll osaliselt kattuvad, aga samas on kummalgi ka oma spetsiifilised eelised. Valik algab alati sellest, mida tahetakse saavutada. Viissada aastat tagasi Machiavelli sõnastatud mõte „eesmärk pühitseb abinõu“ on siin vägagi asjakohane. Kui enne päästikunupule vajutamist on selge, mis peaks olema lõpptulemus, pole keeruline valida ka selleks sobivaim vahend. Olgu selleks siis foto- või videokaamera või hoopis telefon.
Selles numbris
- Raamatututvustus: Christopher Rajaveer „Rajaveeri reisijutud 1“
- Raamatututvustus: Peeter Paaver „Väike pöidlaküüdi käsiraamat. Mis siis kui hääletaks Vietnami?“
- Hantlid jäta koju: kalisteenika aitab matkaks vormi saada
- Piibel köögis
- Viimase võimaluse turism
- Telefon versus kaamera
- Kui surfata ei saa, sööme lihtsalt croissant’e!
- Droonid – üle pika aja
- Avatud meelega Balkanil
- Reis Tai sügavasse lõunasse
- Euroopa vaeseim riik vaatab lootusrikkalt läände
- Ümbermaailmarändur Talvis Lankotsi eredamad hetked Aafrikas
- Vandlirannik – alasti ma astun sinu ette!
- „Wailana“ jõudis Vaiksele ookeanile
- Bermuda – mitmetahuline väikesaar keset Atlandi ookeani
- Põlis-Austraalia rohkem ja vähem tallatud radadel
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 118 - Juuni 2026
