GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

Ümbermaailmarändur Talvis Lankotsi eredamad hetked Aafrikas

Tekst: Janika Tamm, fotod: erakogu

1. juuni 2026

Kaks ja pool aastat tagasi võttis Talvis Lankots plaani, et tahab ära käia kõigis maailma riikides. Ajaraamiks sai kümme aastat ja plaan oli üsna konkreetne: jõuda igal aastal vähemalt kümnesse uude riiki. Praeguseks on ta selle eesmärgi isegi ületanud ning kokku külastanud juba 131 riiki. Kõige vähem oli Talvis varem reisinud Aafrikas, mistõttu on viimasel ajal olnud fookuses just see kontinent. Praeguseks on ta jõudnud 21 Aafrika riiki ning jagab meiega oma meeldejäävamaid kohti ja hetki.

Lemmikriik

Ruanda. Ruandas on hästi puhas, see on võib-olla üldse üks maailma puhtamaid riike, samuti väga turvaline. Inimesed on meeletult sõbralikud, tulevad juurde, küsivad, räägivad ja tunnevad siirast huvi. Väga ilus loodus ja loomi näeb seal ka palju.

Teine hästi vahva riik on São Tomé ja Príncipe, Lääne-Aafrikas asuv pisikene saareriik, kus on toredad inimesed ja ilus loodus. Külades elatakse hästi algeliselt, nagu Eestis paarsada aastat tagasi – elektrit ja jooksvat vett pole, puidust uberikud, aga samas on inimesed hästi õnnelikud. Sead jooksevad mööda küla ringi ja selline mõnus vaib on.

São Tomést meenub selline tore seik, kus sõitsin oma rendiautoga ringi ja tegin ühes külas peatuse. Mingid poisid tulid juurde ja mõtlesin, et teen nendest siis auto taga varurehvi peal pilti. Sujuvalt ronisid nad aga ka katusele poseerima. Ma ütlesin, et aitab küll, aga nemad vastasid, et ei, lähme parem sõitma. Ma sõitsingi siis kuskil pool tundi ringi mööda küla nii, et üheksa poissi ja üks koer olid katusel.

Kõige vähem meeldinud riik

Angola. Juba näiteks lennujaamast hotelli minek võttis kaua aega, üle kahe tunni. Safaril käies nägin kahte elevanti ja mõnda sebrat ning ega rahvuspargis rohkem loomi olegi. Seal kestis pikalt sõda ja kõik loomad põgenesid ära. Osa tuli vahepeal tagasi, aga siis tuli hästi palju salakütte. Rahvuspark on suur, aga loomi väga vähe. Lisaks olin ma seal pargis tol päeval ainus turist. Linnas polnud samuti suurt midagi teha, aga sellest hoolimata oli ikkagi põnev kogemus.

Kõige põnevam seiklus

Mauritaania rongisõit, millest ma ka Youtube’i video tegin. Sealsed rongid on üle 250 vaguniga, veavad rauamaaki ja on ühed maailma suurimad siiani käigus olevad rongid. Ja siis on mõned üksikud hullud turistid, kes ronivad õhtul lahtise rauamaagitolmuse vaguni peale ning veedavad seal öö, mis on kohati väga tuuline ja ka temperatuur võib langeda 0 kraadini. Tehakse ilusaid päikseloojangu ja -tõusu pilte ning hommikul kella 11 ajal ollakse sihtpunktis.

Meie grupp lõpuks rongi peale ei jõudnudki, sest see ei peatunud oma tavapärases peatuses ning kui rong lõpuks kuskil peatus, siis ei lasknud kohalik turvafirma meid peale, kuna see on ebaseaduslik. Me üritasime neile isegi altkäemaksu maksta, aga peale ikka ei saanud. Kolm päeva ajasime seda rongi taga ja vahepeal magasin ma kõrbes puhta liiva peal. Osa turiste magasid kellegi kodus, aga palju ruumi seal polnud. Me tahtsime väga sellele rongile saada, kuna see on üks ägedamaid elamusi Aafrikas üldse, aga kahjuks ei õnnestunud ja eks kunagi tuleb see reis uuesti teha – siis, kui kõik riigid on tehtud.

Suurim üllataja

Eritrea, üks maailma suletumaid riike, mida kutsutakse Aafrika Põhja-Koreaks. Ajakirjandusvabaduselt on ta isegi Põhja-Koreast tagapool. Väga põnev ja eriline riik, mis on küll sõjast räsitud ja piiriäärsed alad on siiani ohtlikud, aga kus on palju teha ja vaadata. Näiteks sõjast purustatud Massara, kaameliturg, sõjamasinate surnuaed. Inimesed on väga sõbralikud ja lahked.

Kõige soodsam ja kõige kallim riik

Kõige kallim oli Roheneemesaared, kus näiteks kaheksapäevane tagasihoidlik öömaja läks maksma 1400 eurot. See tundus natuke liiast, kuna nii kallist majutust ma vist polegi varem võtnud. Ka restoranid on Eesti hindadega võrreldes kallimad ning kui Aafrikas on Eesti hinnad, siis on see kallis. Seišellid olid samuti kallid. Me tegime seal küll ökoreisi, aga kui tahad vahepeal ka väljas süüa, siis panevad hinnad natuke õhku ahmima. Soodsad on kohad, kus väga palju turiste ei käi, näiteks Ruanda, Botswana, Guinea-Bissau.

Kõige toredam hetk

Ruandas olid inimesed üsna vaesed ning noored, kes seal olid, küsisid tihti kommi. Me läksime poodi ja ostsime seljakotitäie pulgakomme. Kõige huvitavam on see, et lisaks lastele andsime ühel korral komme ka täiskasvanutele ja nad olid nii õnnelikud – võtsid pulgakommi ja panid kohe suhu. Vahva oli ka üks seik noorte poistega, kes peatasid meie auto ja pakkusid müügiks elusaid kanu. Nad siiralt lootsid ja uskusid, et me ostame neilt need kaks kana ära.

Kõige mitmekülgsem

Lõuna-Aafrika Vabariik. Äärmusi on palju. Meeletu rikkus ja vaesus. Seal elab ka kõige rohkem valgeid. Lisaks väga mitmekesine floora ja fauna. Mitmesugused rahvuspargid, kus on esindatud peaaegu kõik Aafrika loomad… või siis lihtsalt sõidad mööda teed, vaatad merd ja näed vaala ujumas. Mingis rannas olid ka pingviinid, kes pikutasid liivarannas ja keda sai meetri kauguselt vaadata. Muidugi on see ka üks kriminaalseimad riike Aafrikas. Näiteks käisime me ühes kaubanduskeskuses, kus samal päeval rööviti juveelipoodi. Selle käigus oli tulistamine ja keegi sai ka surma. See oli seal nii igapäevane, et kohalikud ei pane seda enam isegi tähele, aga turisti jaoks on see nähtav ja kuuldav. Osas linnades ja piirkondades on isegi peatumine väga ohtlik. On palju jutte sellest, et mis seal juhtunud on. Näiteks võidakse sulle tühise telefoniröövi eesmärgil julmalt näkku tulistada.

Parim toit

Eriti ägedalt on meelde jäänud Roheneemesaared, kus me saime väga värsket ja hästi maitsestatud-grillitud kaheksajalga. Ka kala oli seal väga hästi tehtud. Teine oli Maroko, kus oli väga hästi tehtud tagine. Aafrikas jäävad head toidud meelde, sest ega seal tihti kvaliteetset ja maitsvat toitu ei saa. Sambias sain esimest korda proovida krokodilli steiki, mis oli üllatavalt kala-kanaseguse maitsega ning õige küpsusastmega pehme ja mahlane. Ainuke häiriv asi selle juures oli, et samal ajal, kui meile toitu serveeriti, hakati põrandaid tolmutama ehk siis puhastama ja pihustati tühjaks terve balloon putukamürki.

Suurim kultuurišokk

Botswanas rentisime auto, käisime rahvuspargis ja viisime selle siis lennujaama ära. Linna oli vaid paar kilomeetrit ja mõtlesime, et jalutame tagasi. Kui autorendis küsiti, et kuidas tagasi saame, siis öeldi, et see tee on äärmiselt ohtlik, kuna seal liigub väga palju ohtlikke loomi, nagu näiteks lõvid ja pühvlid. Me ei osanud sellise asja peale isegi mõelda, aga olime tänulikud, et härra meie pärast muret tundis.

Kõige turvalisem riik

Ma tunnen end peaaegu igas riigis väga turvaliselt, kuna ohtlikesse seikadesse ei mässi ja kaklema ei hakka, aga muidugi on riike, mis on rohkem ja vähem turvalisemad. Ja igas riigis on erinevaid piirkondi. Eritrea kohta räägitakse, et see on hästi ohtlik, aga ma tundsin end seal väga turvaliselt. Järgisime teatud rada ning piiri äärde, kus on kõige ohtlikum, ei läinud. Kõige turvalisemad olid muidugi Seišellid, Mauritius, Roheneemesaared, São Tomé ja Príncipe ning Namiibia. Väga palju riike on tegelikult turvalised, lihtsalt tuleb teada, kuhu mitte minna.

Kõige naljakam olukord

Zimbabwes. Victoria Fallsi lähedal oli üks poiss, kes müüs suveniire. Ta ütles, et anna mulle oma sokid. Mõtlesin, et ta teeb nalja, aga ta muudkui küsis ja küsis. Lõpuks mõtlesin, et okei ja andsin talle oma kaks päeva 30-kraadises kuumuses jalas olnud sokid. Ta oli üliõnnelik. Võttis need sokid, nuusutas ja korrutas, aitäh-aitäh. Järgmine päev nägime teda jälle samas kohas ning tal olid mu sokid jalas ning ta oli sügavalt tänulik, et ma talle need vanad juustud andsin. Siis ta muidugi küsis, et ma annaks oma tossud ka. Neid ta ei saanud.

Parim hinna ja kvaliteedi suhe

Kõige mõistlikum juba lendude poolest on Maroko. Üsna lähedal, mõistlikud hinnad ja väga hästi üles ehitatud turismindus. Seal võib muidugi ka tüssata saada, aga tasub hoida kainet mõistust. Väga suurelt petta ei saa, aga näiteks pakutakse, et näidatakse tasuta mõnda kohta ning hiljem küsitakse selle eest ikkagi raha ja lisaks poolenisti sunnitakse veel kuhugi poodi ka „lihtsalt vaatama“ minema.

Parim rannapuhkuse sihtkoht

Üks ägedamaid rannasaari on Seišellid. Väga ilus, puhas valge liiv ja eksootilised kivid, mida ma kuskil mujal maailmas näinud ei ole. Randu on seal väga palju – mine kuhu tahad. Tasub ringi sõita. Lisaks ka erinevad paradiisisaared.

Parim loodusearmastajatele ja matkahuvilistele

Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on palju rahvusparke, loodust, loomi ja matkaradu. Muidugi tasub jälgida, kuhu minna, kuna iga paik ei ole turvaline. On olnud juhtumeid, kus keegi on matkama läinud, ära kadunud ja tagasi pole tulnud, aga seal on ka palju turvalisi kohti. Meelde jäid Table Mountain ning Robbergi ja Tsitsikamma rahvuspark.

Kõige ägedamad rahvuspargid loomaarmastajatele on Serengeti Tansaanias ja Maasai Mara Keenias – uskumatult eriline kogemus näha vabas looduses oma silmaga maailma kõige vägevamaid loomi ja seda väga lähedalt.

Kõige erilisem loodus on aga Namiibias Sossusvlei rahvuspargis, kus avanevad tohutu suured punased liivadüünid oma varjude ja erinevate värvitoonidega. Eriline koht on ka sealsamas Deadvlei org, kus tuhandeaastased kuivanud puud seisavad siiani püsti. Seal on selline tunne, et isegi algaja fotograaf suudab teha tipptasemel pilti.

Logistiliselt kõige keerulisem

Kõige keerulisem oli jõuda Guinea-Bissausse, kuhu Euroopast otselende ei lähe. Ma alustasin Senegalist, kust läksin mikrobussiga Gambia piiri äärde. Edasi sõitsin rolleritaksoga, siis tavalise taksoga. Pärast ööbimist läksin uuesti Senegali tagasi, kuna Gambia on pikliku kujuga Senegali keskel.

Edasi võtsin bussi, mis sõitis piirilinna, et minna sealt uuesti järgmise bussi peale. Vahepeal võeti mind aga bussi pealt maha, kuna Gambia-Senegali piiril jäi võtmata mingi tempel, mille kohta keegi infot ei jaganud. Kui politsei siis templit küsis, ei saanud ma midagi aru. Nii viidi mind politseijaoskonda, pandi trellitatud akendega ruumi ning hakati uurima. Aga eks lõpuks tahtsid nad ikkagi altkäemaksu saada. Maksin siis kuskil 30 eurot, kuna muidu oleks pidanud terve päev eskordi saatel tagasi piirile sõitma ja sealt selle templi saama. Maksin politseile altkäemaksu ära, sain templi passi ning siis organiseeris piiriametnik mulle takso, millega sain lõpuks Guinea-Bissau piirile. Maksin temale ka veidi nutsu ja nii oligi. Kokku sõitsin sinna kolm päeva.

Kõige rohkem teisi reisijaid

Kõige rohkem on neid ikka turvalisemates riikides. Seljakotireisijaid on Aafrikas üldse väga vähe. Tänaval ei näe neid peaaegu üldse, pigem kuskil suuremas hotellis või korraldatud grupituuril. Marokos ja Tuneesias on turiste natuke rohkem.

Kõige alahinnatum sihtkoht

Ruanda, Namiibia ning São Tomé ja Príncipe. Eriti viimane, kuna ma ei olnud sellest riigist mitte midagi kuulnud. Mul oli ka tükk tegemist, et riigi nimi endale selgeks teha, kuna kui seda eestipäraselt hääldada, siis ei saa kohalikud mitte midagi aru. São Tomés olid väga ehedad inimesed, lopsakas loodus ja ilusad inimtühjad rannad. Puidust postide otsas majakesed, notsud tänavatel. Laupäeval oli pesupäev ning kõik jõed olid naisi ja tüdrukuid täis, kes pesid oma pesu ja kuivatasid riideid kas sealsamas murul või maantee ääres. Vahepeal oli terve maantee kuivavaid riideid täis. Sellist ehedust oli seal kõige rohkem ja see jättis erilise mulje.

Parim pikemaks puhkuseks

Seišellid. Seal on palju avastada ja mõnus chill. Samuti meeletult ilus loodus. Lisaks minu jaoks väga eriline mälestus. Nimelt umbes päev enne lendu käis mingi klõps ära, et ei tea, kas peaks abielluma – ma pole nimelt kunagi varem elus abielus olnud. Olin Lõunakeskuses ja otsustasin, et ostan kihlasõrmuse ära, kuna Seišellid on üks väheseid kohti maailmas, kus tasuks abieluettepanekut teha – see on üldiselt väga populaarne kihlumiste ja mesinädalate sihtkoht. Terve reis oli mul karp taskus ja ootasin seda õiget hetke. Ootasin ja ootasin ning viimasel täispikal päeval mõtlesin, et täna peab see päev olema. Siis hakkas aga paduvihma sadama ning otsustasin, et kui on sajune päev, siis teen ettepaneku järgmisel reisil. Vihm sai aga otsa, me leidsime saare kõige ägedama ranna ning lõpuks tegin ka abieluettepaneku ära.

Õppetunnid Aafrikast

Kunagi kümme aastat tagasi olin ma Aafrikas ainult Egiptuses ja Tansaanias käinud ning mul puudus arusaam, et mis see Aafrika täpsemalt on. Arvasin lihtsalt, et see on üks kontinent, kus kõik on mustad ja vaesed ning kõik räpane ja ühesugune. Mida rohkem ma aga Aafrikas käin, seda enam mõistan, et Aafrika on nii suur ja mitmekülgne, erilise kultuuri ja loodusega kontinent. Põhjas on rohkem araabia kultuuri, lääne saared on euroopalikumad, LAV meenutab Austraaliat ja idas on India mõjutusi, eriti saartel. Seal elab erinevaid sisserändajaid ning on etnilist mitmekesisust. Kui oled Aafrikas reisinud, siis su silmad avanevad, aga kui mitte, siis arvad, et ongi „üks Aafrika kõik“. Kui ma näiteks võrdlen Euroopat ja Aafrikat, siis Euroopa riigid võiks panna ühte patta, aga Aafrika on palju mitmekülgsem ja põnevam.

***

Talvise seiklusi saab jälgida Instagrami kontol tripi.me ja Youtube’i kanalil TalvisTravels.

Selles numbris

Viimati blogis

Eesti Meremuuseum avas uudse helilahendusega „Hõbevalge“ juubelinäituse

27. september 2026

1976. aastal esmailmunud Lennart Meri „Hõbevalge“ põimib ajaloo, teaduse, müüdid ja kujutlusvõime omanäoliseks tervikuks. Poole sajandi jooksul on teosest kujunenud…

Ajalooline ja maitseküllane: Hongkongi tegelik nägu

22. september 2026

Miks just see? Olen selle peale mõelnud ja tulnud järeldusele, et kui mistahes paik, asi või olukord ületab ootused ja…

Kõik postitused