Kliimamuutuste mitmetahuline mõju ei jäta puudutamata ka turismisektorit. Sõltuvalt süsiniku hulgast, mida järgmiste aastakümnete vältel atmosfääri heidame, muutub reisimine pea igas maailma piirkonnas vähem või rohkem pöördeliselt – ja kohanema peame me kõik. Vaatame lähemalt, millist tulevikku on teadlased meile ennustanud.
Kliimasoojenemine toob mäestikel ja polaaraladel kaasa liustike sulamise, mis tähendab, et varsti võib mitme kuulsa jäämassiivi oma silmaga nägemiseks olla viimane võimalus. Jää kadumine meelitab turiste liustikega hüvasti jätma Alpides ja Himaalajas, aga ka mujal: näiteks Venezuelast kadus viimane liustik juba 2024. aastal, kui Humboldti liustik klassifitseeriti ümber jääväljaks. Niisamuti pole mõne aastakümne pärast võimalik imetleda paljusid korallriffe Punases meres, Seišellidel või Suure Vallrahu piirkonnas, sest ookeanivee soojenedes ja süsinikusisalduse suurenemisest tingitult happelisemaks muutudes kaotavad korallid stressi tõttu värvi ning snorgeldajatele-sukeldujatele huvipakkuv mereelustik hääbub. Ühest küljest kiirendavad viimase võimaluse turistid vaatamisväärsuste kadumist veelgi, kuna suureneb inimmõju sealsele keskkonnale – samas aga võib turismist teenitav tulu ka aidata piirkondi paremini kaitse alla võtta.
Temperatuuri tõus kujundab turismihooajad ümber
Vahemere riikides muutub suvi talumatult kuumaks, aga rannahooaeg võib alata juba varakevadel ja lõppeda hilissügisel, rääkimata araabiakeelsetest riikidest Vahemere lõunakaldal, kus on oodata suuri rannaturistide hulki ka talvehooajal. Arvatavasti saab tavalisemaks suvepuhkuse veetmine Vahemere asemel hoopis mahedama kliimaga Läänemere ääres, Skandinaavia ja Alaska külastusnumbreid peaks pehmem kliima tõstma aasta ringi. Omal moel võiks seega kliimamuutustest kasu lõigata ka Eesti, kui end mõõduka suve nautimise sihtkohana edukalt turundada.
Safarikogemused muutuvas maailmas
Savannides ajendab soojem temperatuur loomi otsima uusi ja sobivamaid elupaiku, mistõttu võib varsti olla võimatu leida tänasele sarnaseid safarikogemusi Okavango jõe deltas või Keenia ja Tansaania kuulsates rahvusparkides. Ühtlasi ohustavad savannipiirkondi nii sagenevad tormid, tulvaveed kui ka põuad, mille tulemusel võivad hävineda teed, väheneda joogivee kättesaadavus, turistide turvalisust pole enam võimalik tagada ning kõige muu kõrval kahaneb ka savanniloomade arvukus. Namiibias, kus turismisektor toetub 75% ulatuses safarile ja trofeejahile, võivad ainuüksi muutused rändemustrites olla majandusele katastroofilise mõjuga. Lisaks imetajatele muutuvad seejuures ka putukate levikualad ning näiteks moskiitode poolt edasikantava malaaria vastu võib eelnev vaktsineerimine muutuda vajalikuks üha poolustele lähemal ja kõrgemal mägedes asuvate reisisihtkohtade puhul.
Mereveetaseme tõus ja rannikupiirkonnad
Mandriliustike sulamisest ja ookeani soojuspaisumisest põhjustatud mereveetaseme tõus mõjutab eriti tugevalt rannikupiirkondi, mida ootavad ees üleujutused, soolase ookeanivee sattumine põhjavette, murrutus ehk tänase rannajoone murendamine ning randade pindala vähenemine. Teadlased on välja arvutanud, et kuna kolmandik Kariibi mere kuurortidest asub vähem kui meetri kõrgusel veepinna maksimumist, kahjustaks meetrine veetaseme tõus 49-60% piirkonna majutusasutustest, mille ümberehitamine läheks kokku maksma 8-20 miljardit eurot. Vähemalt sama tugevalt ohustab sajandivahetuseks ennustatav 40-80 cm kõrgune mereveetaseme tõus Okeaaniat, mille eriti madalal paikneva asustusega väikeriigid on kliimamuutuste vastu ka südikalt võitlemas. Teiste seas on maailma neljas kõige väiksem riik Tuvalu sõlminud Austraaliaga kokkuleppe, mille alusel tohivad saareriigi kodanikud kolida Austraaliasse juba enne, kui saared „vee alla vajuvad“.
Mäed ja talvetegevused
Mägedes väheneb lumikate ja löögi alla satuvad talvised tegevused. Kliima soojenedes saavad eelise need mäesuusakeskused, mis asuvad kõrgemal: kui praegugi on kõrgematel suusaradadel naturaalse lumikatte tõenäosus suurem, siis tulevikus hakkab veelgi suuremat rolli mängima suutlikkus toota kunstlund, milleks on samuti paremad tingimused just külmema õhutemperatuuri ja parema veevarustusega suusakuurortides. Kuigi suusahooaeg võib lüheneda ja keskused peavad rohkem mõtlema kasumi teenimisele ka suvehooajal, ei kao mägisport kuhugi, väheneb vaid suusakeskuste arv ja ruumiline levik. Samal ajal muutuvad suvised harrastused ohtlikumaks, sest liustike taandumine ja igikeltsa sulamine teeb maapinda ebakindlamaks nii matkajate, mägironijate kui ka mägiratturite jaoks. Piirkondade vahelise konkurentsi suhtes arvatakse, et sajandi lõpu poole võivad Norra ja Rootsi, kus on lumikatte esinemine kindlam, võita Alpide arvelt suusaturiste juurde.
Turismisektori kliimariski indeks
Mõõtmaks kliimamuutuste mõju turismivaldkonnale eri riikides, on välja töötatud turismisektori kliimariski indeks (Climate Change Vulnerability Index for Tourism), mis koosneb kolmest komponendist: kliimamuutuste mõju riigile, riigi suutlikkus mõjudega kohaneda ja turismi olulisus riigi majandusele. Indeksi kohaselt kuuluvad kõige haavatavamasse kategooriasse Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jeemen, Saalomoni saared, Angola, Haiti, Komoorid ja Mauritaania. Suurematest sihtkohtadest on enim ohus näiteks Dominikaani Vabariik, India ja Tansaania. Eestil on õnn kuuluda vähim ohustatud turismimaade hulka koos Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide, Horvaatia, Sloveenia, Kasahstani, Kanada ja Uus-Meremaaga. Nagu näha, puudutavad kliimamuutused kõige teravamalt just nende riikide turismisektorit, kus niigi on toimetulekuga keerulised lood.
Lõpuks oleneb kõikide kliimamõjude tõeks saamine kliimamuutuste stsenaariumist, mille inimkonnana valime. Juhul kui suudame fossiilkütuste õhkupaiskamist vähendada ja süsiniku sidumist suurendada, näeme muutusi toimumas leebel, vaevumärgataval kujul. Tõenäolisemalt aga jätkub nii süsinikuemissioonide, õhutemperatuuri kui ka mereveetaseme tõus, millest põhjustatud ulatuslike probleemidega tuleb varem või hiljem hakata reisisihtkohtade valimisel ja haldamisel tõsiselt arvestama. Isegi kui mõned piirkonnad saavad turistidele atraktiivsemaks, muutuvad paljud teised järjest eluvaesemaks, ebakindlamaks ja tervisele ohtlikumaks. Elame, näeme.
- Alpid
- Humboldti liustik
- kliimariski indeks
- kliimasoojenemine
- Okavango jõgi
- Tansaania rahvuspark
- turism
- turismihooajad
- turismisektor
- vahemeri
Selles numbris
- Raamatututvustus: Christopher Rajaveer „Rajaveeri reisijutud 1“
- Raamatututvustus: Peeter Paaver „Väike pöidlaküüdi käsiraamat. Mis siis kui hääletaks Vietnami?“
- Hantlid jäta koju: kalisteenika aitab matkaks vormi saada
- Piibel köögis
- Viimase võimaluse turism
- Telefon versus kaamera
- Kui surfata ei saa, sööme lihtsalt croissant’e!
- Droonid – üle pika aja
- Avatud meelega Balkanil
- Reis Tai sügavasse lõunasse
- Euroopa vaeseim riik vaatab lootusrikkalt läände
- Ümbermaailmarändur Talvis Lankotsi eredamad hetked Aafrikas
- Vandlirannik – alasti ma astun sinu ette!
- „Wailana“ jõudis Vaiksele ookeanile
- Bermuda – mitmetahuline väikesaar keset Atlandi ookeani
- Põlis-Austraalia rohkem ja vähem tallatud radadel
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 118 - Juuni 2026
