Maratonijooksust on paljude jaoks saanud eluviis. Üha rohkem minnakse starti ka välismaal, kus olud võivad olla hoopis teistsugused – nii kliima kui ka rajatingimused panevad keha teistmoodi proovile. Seekord vaatame teemat aga tõsisema nurga alt: räägime äkksurma riskist äärmusliku pingutuse korral ning uurime dr Martin Sergilt, kui levinud sellised juhtumid tegelikult on.
Kas maraton on ohtlik?
On hästi teada, et regulaarne füüsiline koormus vähendab haiguste tekkeriski. Samas on vale arvata, et spordiga tegelevad inimesed oleksid immuunsed südame isheemiatõve tekkele. Üldiselt on maratonijooks turvaline spordiala, kus äkksurma risk on väga madal. Ka sportlastel esinevad samasugused südamehaiguste riskitegurid nagu tavainimestel: kõrge vererõhk, kõrgenenud kolesterooliväärtused, diabeet, perekondlik südamehaigus, mistõttu on ka neil soovituslikud regulaarsed tervisekontrollid.
Millised on ohumärgid?
Koormusel tekkiv rindkerevalu, ebatavaline õhupuudus ja südamekloppimine on kaebused, mille puhul peab kindlasti pöörduma arsti poole. Nagu ka üldrahvastikus, on üle 35-aastastel sportlastel peamiseks äkksurma põhjuseks südame isheemiatõbi.
Juhul kui jooksjal esinevad südamehaiguse riskitegurid, on treeningute eelduseks, et need riskitegurid on kontrolli all. Ka südame isheemiatõvega patsiendid võivad tegeleda vastupidavusaladega, kuid kindlasti peaks eelnevalt arstiga konsulteerima.
Kuidas treenida maratoniks?
Treeningutega on nagu maja ehitamisega – vajalik on hea vundament, mille peale ehitada ülejäänu. Seega sõltub treeningute alustamise hetk pinnasest, st eelnevast füüsilisest vormist, treeningute mahust, aga ka eesmärkidest. Ka juba eelnevalt hea ettevalmistusega kestvussportlasel on enne maratoni soovituslik vähemalt kolmekuuline ettevalmistusaeg. Treeningmahte ei tohi liiga järsult suurendada – kuldreegel on <10% nädalas.
Maratoniks ettevalmistus peaks koosnema erinevatest treeningutest, sh intervalltreeningust ja pikkadest jooksudest. Ära ei tohiks unustada soojendusjooksu, venitusi ja jõutreeningut, et vältida traumasid ning ennetada ka järsku koormust südamele ja veresoonkonnale. On tehtud vigu, minnes maratoni jooksma teadmisega, et sportlik vorm on hea, samas ei ole tehtud eelnevalt spetsiifilist maratonitreeningut.
Vahel võib viirushaigus tabada väga ebamugaval ajal, näiteks vahetult enne maratoni. Mida teeb haigena pingutamine organismile?
Kindlasti ei tohiks treeninguid ega võistlusi teha haigena.
Kas vanemas eas maratonidega alustamine võib olla kuidagi ohtlikum?
Ei ole ealist piiri, millal vastupidavusala treeninguga alustada, kuid üle 40-aastaselt alustavad inimesed peaksid kindlasti läbima laiendatud tervisekontrolli. Huvitaval moel on isegi leitud, et hilisem (alates 30. eluaastast) vastupidavusalade treeninguga alustamine avaldab südamele veidi soodsamat toimet võrreldes enne 30. eluaastat alustatud treeningutega.
Millal esineb maratonil äkksurmasid kõige rohkem?
Maratonipäeval peab olema puhanud, oluline on piisavalt juua, et vältida keha ülekuumenemist ja vedelikupuudust, samuti riietuda vastavalt ilmale. Hiljutise uuringu järgi esineb äkksurmasid enim maratoni viimasel kilomeetril, n-ö lõpuspurdil, mistõttu on eriti just siis vaja oma keha kuulata – kas teha viimane pingutus või võtta rahulikult. Pheidippidese näitel, kes jooksis tänapäeva mõistes järjest kaks ultramaratoni ja ühe täismaratoni distantsi, on kindlasti vajalik jälgida ka mõistlikke treeningu ja võistluste koormusmahte. Kuigi maratonidel ja teistel spordiüritustel esineb äkksurma juhte, esineb valdav osa südamehaigustest siiski istuva ja ebatervisliku eluviisiga inimestel.
Millega peab tervise seisukohalt arvestama, kui minna maratoni jooksma mõnda teise riiki?
Marathon des Sables on maailma üks ekstreemsemaid ultramaratone, mis toimub kõrbes 250 kilomeetri läbimisega ühe nädala jooksul äärmuslikes tingimustes (läbitakse liivadüüne, kivist maastikke, õhutemperatuur kuni 50 kraadi) – sel puhul on finišisse jõudmine suurem saavutus kui koht edetabelis. Eelmisel aastal võttis sellest osa ka eestlane Grete Kikas ja mul on hea meel, et sain tema unistuse täitumisel oma panuse anda. Tegime eelnevalt põhjaliku tervisekontrolli ja mu meele teeb rõõmsaks, et ta maratoni edukalt ka lõpetas.
Kas sul on endal mõni sarnane kogemus?
Täismaratonidest olen ise osalenud Frankfurdi maratonil alles eelmisel aastal. Hea nipp on võtta majutus stardi-/finišikoha lähedale, et säästa jalavaeva maratonihommikul. Maratonile eelnevatel päevadel ei tohiks end väsitada linna uudistamisega, vaid selle võiks jätta pärastiseks. Samuti on oluline tarbida enne suurt pingutust süsivesikuid, et täita energiavarusid, ning loomulikult maratonipäeva melu nautida – kaasaelajatele jooksu peal plaksu lüüa ja lasta end kanda sündmuse erilisest energiast.
∗∗∗
Kui plaanid osaleda maratonil või seiklusspordi üritusel mõnes teises riigis, siis pööra tähelepanu järgmistele punktidele.
Reisikorraldus. Kui üritus on kaugel, siis tuleb arvestada lennu, majutuse ja kohaliku transpordiga. Samuti ilmastiku, ajavahe ja kliimaga.
Kohanemine sihtkohaga. Eriti oluline on, kui sündmus toimub väga erinevas kliimas (näiteks kuum, niiske, mägine) või kohas, kus on suur ajavahe. Kohanemiseks peab olema piisav aeg enne võistlust.
Treening vastavalt tingimustele. Kui tead, et maraton toimub näiteks väga kuumas või niiskes kohas, siis lisa ettevalmistuses treeninguid sarnastes tingimustes, näiteks kõrgema temperatuuriga või niiskusega jooksmine, pidev vedeliku tarbimine.
Reisijärgse puhkeaja planeerimine. Üks põhjusi, miks just sellised spordireisid on huvitavad, on see, et pärast võistlust saad ka sihtkoha nautida. Seega planeeri ka paar päeva puhata või sõita rahulikumalt, et keha saaks taastuda ja oleks aega reisi sihtkohaga tutvuda.
Tervisekontroll ja riskide hindamine. Oluline on enne sellist ettevõtmist teha tervisekontroll, eriti kui maraton tähendab täiendavat stressi. Kliimatingimused, ajavahe ja reisist tulenev väsimus võivad koormust suurendada.
Varustuse ja logistikaga ettevalmistus. Veendu, et sul on transpordi- ja varustusplaan paigas, näiteks sobivad jooksukingad, riietus vastavalt ilmastikule, varuenergia (toitumine) ja vedeliku tarbimine võistluspäeval ning kogu reisi vältel.
Varakult registreerimine. Suure populaarsusega sündmused (nt NYC maraton) täituvad kiiresti ja sinna on keeruline pääseda. Näiteks NYC maratonil on avalduste hulk üle 200 000.
- äkksurm
- dr Martin Serg
- Frankfurdi maraton
- Grete Kikas
- kestvussport
- maraton
- Maratonijooks
- NYC maraton
- Reisikorraldus
- soojendusjooks
- Stina Eilsen
- südamehaiguste riskitegurid
- tervisekontroll
Selles numbris
- Parimad reisikirjanikud 2025
- Kui ohutu on maraton?
- Millised on kaameraga kulgeja jäljed?
- Madeiral on toidunaudingud garanteeritud
- Mama Juana valvsa pilgu all Dominikaani Vabariigis
- Rattal läbi Jaapani
- Via Peuceta – üleasustamata rännutee
- 34 000 km Horvaatias ja naaberriikides
- Lase elul ennast üllatada!
- Koertega Balkanil
- GO Reisiajakiri küsib: Millistest Eestiga seotud kultuuriüritustest soovitate 2026. aastal osa saada?
- Randy Williamsi satiiriline diktatuur
- Esimese purjeka ja kahe lapsega ümber maailma
- Tagasi paradiisi: Heyerdahlide jälgedes Fatu Hivale
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 116 - Veebruar 2026
