Go Puhkus Go Reisiajakiri Go Elamus Go Pood Go Incoming

GO Reisiajakiri ilmub 6 korda aastas. Aastatellimus maksab 18 €.

TELLI GO REISIAJAKIRI!
GO Reisiajakiri 116

Randy Williamsi satiiriline diktatuur

Tekst: Rene Satsi, fotod: Erakogu
5. veebruar 2026

Rene Satsi sattus nimekate maailma­rändurite kogunemisele Bangkoki pilvelõhkuja katuse­baaris. Värvikatest kujudest jäi enim silma mees, kes kandis rangelt pidulikku paraadmundrit. Pagunid, ordenid… Loomulikult tuli välja, et tal on oma riik.

 

Slowjamastan on mikroriik, mille asutas 2021. aastal Colorado kõrbes ameeriklane Randy „R Dub!“ Williams ning võib vist öelda, et see on sotsiaalne eksperiment ja satiiriline kommentaar maailmapoliitika teemadel. Raadiosaatejuht ja DJ, kes mängib enamasti „aeglast jämmi“ (R’n’B, soul jne) palub ennast kutsuda omaloodud riigi kontekstis sultaniks ja kehtestab riigis karme seadusi, mis keelavad näiteks Slowjamastanis Crocsi plätude kandmise ja nöörijuustu hammustamise.

Ostsid maatüki oma riigile 19 000 dollari eest. Mis oli kinnisvaratehingu juures uue riigi jaoks kõige raskem, kas sissemakse? Või maakleri veenmine, et see kõik pole nali?

Tunnistan, see oli üks minu elu lihtsamaid tehinguid! Kõik tahavad su raha, kui sa ilmud kohale portfelliga, mis on täis dublesid (Slowjamastani rahaühik on duble ning see on nii sellepärast, et riimuks sõnaga „rubla“, ingise keeles rouble) ja pärgamentpaberile trükitud kuningliku dekreediga. 

Maakler isegi ei võpatanud, kui teatasin, et asutan kinnistule suveräänse riigi, kuigi nägin teda diskreetselt guugeldamas „tagastamispoliitika mikroriigi puhul“. Sooviksin, et mul oleks selle maaostuga seoses põnevam lugu, mis sisaldaks spionaaži või salajast kõrbeoksjonit, aga paraku oli müük pigem „Ehituse ABC pühapäeva hommikul“ kui „Troonide mäng“.

Mikroriigid on minu meelest pärisriikide mänguline kriitika. Milliseid rahvusvahelise valitsemise aspekte sa Slowjamastani seaduste ja valitsemisstruktuuriga kõige otsesemalt kommenteerid?

Kas on imelik öelda, et mind intrigeerivad diktaatorid? (Eeee… jah! – RS) Mitte et ma kiidaks heaks kogu selle halva kraami – inimõiguste rikkumised, sõjakuriteod ja nii edasi –, aga tunnustan diktaatorlust seal, kus see on kohane. Gaddafil oli stiili. Kim Jong Unil on esteetiline pühendumus, mis on praeguses maailmas ületamatu. Need hiiglaslikud kujud? Ikoonilised! Castro oli sellise enesekindlusega, mille saad vaid siis, kui sammud sisse ööklubisse lahinguvormis.

Nii olengi ma saanud inspiratsiooni: karisma ilma julmuseta, spektaakel ilma kannatusteta. Slowjamastan on buffet maailma kõige meelelahutuslikumatest juhtidest – minu versioonis on lihtsalt rohkem päikesekreemi ja vähem hukkamiskomandosid.

Slowjamastan tugineb oma legitiimsuses Montevideo konventsioonile. Kas see tähendab, et teie lõppeesmärk on saada koht ÜRO-s?

Oh, meile meeldiks koht ÜRO-s väga, aga liikmemaksud on… ütleme nii, et praegu pole eelarves. Pealegi läheb meie taotlus neil pidevalt rämpsposti hulgas kaduma. Oleme hetkel õnnelikud kohaga globaalse diplomaatia lastelauas, ideaalis Liechtensteini kõrval, kes toob lauda alati head näksimist. Ausalt, seni kuni buffet on all you can eat ja toolid keerlevad, on meiega kõik korras.

Sa lubad oma riigis „aeg-ajalt demokraatiat“. Kuidas see „aeg-ajalt“ määratakse? Kas selle järgi, kuidas sultanile tundub, või võib mängu tulla ka täiskuu?

Täpselt nii! Demokraatia Slowjamastanis on nagu päikesevarjutus – haruldane, majesteetlik ning sageli järgneb sellele segadus ja kahetsus. Tavaliselt, kui mu kuninglik aju on väsinud raskete otsuste tegemisest (nagu näiteks lühikeste pükste keelustamine), lasen ma armulikult rahval rääkida. Näiteks otsustati meie rahvuslooma – pesukaru – nimi avaliku hääletuse teel. Selleks sai Slowjamastanly. Mina hääletasin isiklikult Etheli poolt, aga rahvas rääkis – ja kes olen mina, heatahtlik diktaator, et demokraatiat vaigistada? Vastus on muidugi see, et mina olen Sultan suure tähega! Aga ikkagi…

Oled riigi arenguplaanidest muu hulgas välja toonud hot dog’ide kaubamaja ja interaktiivse vööloomade farmi. Kumb neist kahest saab esimesena valmis?

Hetkel on mõlemad ehitused tööliste streigi tõttu edasi lükatud. Tuli välja, et need inimesed ei pea „patriootlikku entusiasmi“ seaduslikuks maksevahendiks. Ka vööloomad on moodustanud ametiühingu, „Kestatööliste kollektiivi“. Läbirääkimised käivad, kuigi need loomad veerevad pidevalt laua tagant minema.

Nii et kumb – kas kaubamaja või farm – valmib esimesena? Raske praegu ennustada. Aga nagu öeldakse: Roomat ei ehitatud ühe päevaga ja nii ei ehitata ühe päevaga valmis ka Slowjamastani maailmatasemel viinerirajatist.

Riigi seadused on üles ehitatud „igapäevaseid tüütusi“ silmas pidades, nagu sa intervjuudes ütled. Kas need näiliselt tühised reeglid (nt Crocsid on keelatud, nöörijuustu hammustamine on keelatud) peaksid tegema nalja tegeliku maailma bürokraatlike reeglite meelevaldse olemuse üle?

Selles küsimuses on palju suuri sõnu ja sultanina kinnitan, et meie oma riigis kasutame ise väiksemaid. Vaata – ühiskond on oma tee kaotanud! Kuskil TikToki tantsutrendide ja inimeste vahel, kes ütlevad „sõna otseses mõttes“, kui nad mõtlevad „piltlikult“, käis inimkond põhja. Crocsid ei ole jalanõud. Need on jäledus! Nöörijuustu hammustamine on barbaarne akt! Slowjamastan eksisteerib selleks, et taastada kord kaootilises maailmas, üks tühine seadus korraga. See pole türannia. See on maitsekus.

Kui Slowjamastani kodanik tabatakse krokse kandmas, samal ajal kui ta haukab suure ampsu nöörijuustust, siis milline on ametlik, kolm-rikkumist-ja-välja-karistuste järjekord riigis?

Ah jaa, see püha kolmik inimkonnavastaste kuritegude vallas! Esimene rikkumine: kurjategija on sunnitud kuulama 12 tundi järjest liftides mängitavat muusikat. Teine rikkumine: kurjategija peab avalikult vabandama, kandes kingi, mis on kaks numbrit liiga väikesed. Kolmas rikkumine: ütleme nii, et keegi pole kunagi kolmanda rikkumiseni jõudnud. Kõrbel on omad saladused.

Oled külastanud ka Eestit. Kuidas oli?

Eesti on maagiline! Ajas külmunud muinasjutt nagu Disney, ainult et parema internetiga. Libisesin teie riiki sisse pandeemia ajal parvlaevaga Helsingist, mis pani mind end tundma nagu külma sõja aegne spioon, kellel on Instagrami konto. Tallinna munakivitänavad, sõbralikud inimesed ja keskaegsed võlud on lummavad. Ma jäin vaid üheks ööks, aga kui lahkusin, kuulutasin valjult: „Ma naasen, ja võimalik, et saatkonnaga.“

Peale naeru ja uudsuse, mis on see kõige olulisem õppetund kogukonnast või identiteedist, mida loodad, et keskmine kodanik Slowjamastani olemasolust kaasa võtab?

Tõsiselt rääkides: Slowjamastanist on saanud globaalne pere. See on elav tõestus sellest, et huumor ja inimlikkus võivad koos eksisteerida – midagi, mida pärismaailm näib olevat unustanud. Slowjamastanis ei ole poliitilisi parteisid, kultuurisõdu ega identiteedikaste. Kui sa astud üle meie riigi piiride – nii sõna otseses mõttes kui ka metafooriliselt –, jätad kogu selle jama värava taha. Sa oled nüüd lihtsalt slowjamastanlane. Oled meiega ühendatud läbi heade vibratsioonide, suurepäraste slow jam’ide ja teadmisega, et kuskil on pesukaru nimega Slowjamastanly sinu üle uhke.

Slowjamastani kodakondsuse taotlusvorm: www.slowjamastan.org/apply

∗∗∗

Slowjamastan on isemajandav mikroriik ehk micronation, mis on suveräänseks kuulutatud, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata ala, mille olemasolu on peamiselt sümboolne, humoorikas või kunstiline projekt. See on tavaliselt isiku, nagu näiteks Slowjamastani sultan, rajatud fantaasiariik, millel on oma lipp, seadused ja valitseja, kuid puudub reaalne rahvusvaheline õiguslik alus ja tunnustus. Sellist tüüpi mikroriikide hulka kuuluvad ka Eestist Torgu Kuningriik Saaremaal, mis kuulutati välja vastusena haldusreformi segadusele, ning rahvusvaheliselt tuntud näitena Sealandi vürstiriik (mahajäetud merekindlus Suurbritannia ranniku lähedal) ja Molossia Vabariik USA-s Nevada osariigis.

∗∗∗

Montevideo konventsioon ehk „Riikide õiguste ja kohustuste konventsioon“ on rahvusvahelise õiguse nurgakivi, mis allkirjastati 1933. aasta detsembris Uruguays. Dokument pakub endiselt kõige selgema määratluse sellele, mis teeb riigist riigi. Konventsiooni esimeses artiklis on sätestatud neli peamist ja kohustuslikku kriteeriumi, mida peab riik omama – esiteks peab olema alaline elanikkond, teiseks kindlaksmääratud territoorium, kolmandaks toimiv valitsus ning neljandaks võime astuda suhetesse teiste riikidega, mis sisuliselt tähendab suveräänsust ja iseseisvust.

Viimati blogis

Kõik, mida oled Jaapani kohta teada tahtnud, aga pole julgenud küsida

20. juuni 2026
Liisu õppis Saksamaal japanoloogiat ning kaitses seejärel Jaapanis magistrikraadi sotsioloogias. Tänaseks elab ta Tokyos kaheksandat aastat ning töötab digiturunduse ja…

Maailmarändurite laager Kadriorus kutsub osalema

19. juuni 2026
Vilde oli tuntud reisisell, kes pidas reisimisest väga lugu. Nii reisime meiegi – uurime koos lastega eri paikade seiklusi ja…
Kõik postitused