"Lennuki" pallitiir
JUHTKIRI
Prioriteetidest
Riik on üle jõu elanud. Või täpsemalt öeldes on viimased valitsused lasknud riigil üle jõu elada. Nüüd tuleb kiir- ja käsukorras tegeleda sellega, millele oleks tulnud järjekindlalt tähelepanu pöörata ammugi. Esmalt tuleb prioriteedid paika saada. Kõiki inimesi ei ole võimalik ühekorraga õnnelikuks teha. Samamoodi nagu kõiki maailma maid ei ole võimalik hops-hops kohe ja järjepanu külastada.
Loogiline on, et kui riigi majandus lonkab, riik hoiab kokku, siis tahes tahtmata on kokkuhoiurežiimil ka enamik selle riigi kodanikest. On arusaadav, et lähiajal vaatame ja loeme hoolsamini ka seda raha, mida kulutame reisimiseks.
Samas ei tohi kasinuse ja kärpimise kõrval ära lõigata neid võrseid, millest võiks kasvada elujõulised taimed ja mis võiks mõne aja pärast priskeid vilju kanda. Suuri asju ei tohi prioriteetide hulgast maha kriipsutada.
Kui me rohkem kui 25 aastat tagasi, 1990ndate teisel poolel, hakkasime ette valmistama jahtlaev „Lennuki“ ümbermaailmareisi, ütlesid mõnedki meile, et elu on praegu isegi üsna raske, pole raha selleks, teiseks ja kolmandaks, aga teie tahate minna lustisõidule ümber maailma.
Me ei jätnud jonni, sest asi tundus meile nii suur ja võimas. Seepärast lootsime esmalt, et mõni suur ettevõte teeb nõnda võimsa annetuse, et oleme valmis laeva tema järgi nimetama. Arutasime, et kas oleme nõus, kui seilame ümber ilma laeval, kelle nimeks „Rakvere Viiner“ või „Saku Tume“. Õnneks või kahjuks sellist pakkumist ei tulnud. Ei tulnud üldse ühtegi megapakkumist. Küll aga tuli palju keskmiseid ja väga palju väikeseid toetussummasid. „Lennuki“ ümbermaailmareisiks vajaminevad miljonid pandi kokku kroon krooni haaval, nii nagu terve see reis sündis erinevatest kildudest: Mart Saarso meresõiduoskustest, tüürimees Tiit Riisalo organiseerimisvõimest, madrus Kaido Kama maailmateadmistest, Saare Paadi laevaehitajate järjekindlusest, režissöör Jaanus Nõgisto operaatorisilmast, Ecomaticu inseneride nutikusest, Põltsamaa Felixi juhi Andres Koerni heatahtlikkusest…
Seda rida võiks väga pikalt jätkata.
Aga oluline on, et ka keerulistel aegadel ei jäetud tegemata asju, mis on natuke suuremad kui see aeg, milles nad võrsusid.
Tiit Pruuli
Jahtlaev „Lennuki“ madrus 1999–2001
